QAZAQ DÁSTÚRI – ShARIǴAT PEN DALA ZAŃDARYNYŃ QOSYNDYSY

05 sáýіr 2024 628 0
Оqý rejımi

Dástúrińdi baqqanyń – úmitińdi jaqqanyń. Salt-dástúrine, ulttyq erekshelikterine erekshe mán bergen eldiń irgesi berik, keleshegi kemel. Ózge elge barǵanda óz elińnen aıyrmashylyǵyn birden baıqaısyń. Óz jurtyńnyń artyqshylyǵyn, kemshiligin baǵalaı alasyń. «Dástúr» sóziniń arab tilindegi maǵynasy «is-áreket jasalatyn ereje, zań» degendi bildiredi. Qazirgi arab tilinde bul negizinen bir eldiń konstıtýtsııasy degen maǵynada qoldanylady. Osy sózdiń tereń maǵynasyn, Etımologııalyq túp-tórkinin zerdelep mynadaı oı túıýge bolady.

Sirá, qazaq dalasynda Islam sharıǵaty men dala zańdarynyń qosyndysynan shyqqan zańnamalyq júıe dástúr dep atalsa kerek. Sodan soń ata-baba dástúri, salt-dástúr degen uǵymdar paıda bolǵan. Dana halqymyzdyń ádet-ǵuryptaryna keler bolsaq, dinmen ushtasqan, aqylǵa sáıkesken jerleri óte kóp. Atap aıtqanda, qazaq halqynyń amandasý kórinisi: kóliktegi adamnyń jaıaý adamǵa, jaıaý adam otyrǵan jandarǵa «Assalamaaleıkým» dep amandyq surasýy, úlkenge qurmet, kishige izet tanytýy.
 Bul Paıǵambardyń hadısinde de baıandalady: «Atty adam jaıaýǵa, jaıaý kisi otyrǵan adamǵa, bir top dúıim kópshilikke sálem beredi», – degen. Qazaq jerine din kelgeli beri osy úrdis qalyptasyp, tipti qylyshynan qan  tamǵan  Keńes Odaǵy kezinde de halyq jadynan umyt bolǵan joq. Dinimizdi tánimizden julsa da dástúrimizdi janymyzdan óshire almady. Alty alashtyń dástúri sansyz, solardyń taǵy birine keler bolsaq, ár rý men taıpanyń tańbasy men týy bolǵandyǵy. Bul ádette kezinde Paıǵambardyń (s.a.s.) quptaýymen bolǵan is. Qandaı da bir joryqqa attanar aldyn Alla elshisi (s.a.s.) ár taıpaǵa óz týyn belgilep, ishindegi eń senimdi ári qaırattysyna ustatqan. Al qazir halqymyzdyń týy bir, eltańbasy belgili. Bul dinge sáıkes dástúrimizdi qasterlep qurmetteý – árbir azamattyń boryshy. Islam dini ultymyzdyń bitim-bolmysy men mádenıetinde, dástúrleri men ádet-ǵuryptarynda ózindik iz qaldyrǵan.

Halqymyzdyń turmys-tirshiliginde saqtalǵan dinı dástúrler: súndetteý, neke qııý, qurban aıt pen oraza aıt, jarapazan, sadaqa, pitir berý, bata berý, tasattyq jasaý dinı joralǵylardyń ómirsheńdigin kórsetedi. Kelinniń ata-enesine sálem salýy qurmet bolsa, betashar rásimi – nekeni jarııalaý, besik tazalyq pen densaýlyq kepili bolsa, dastarhanda bas qosyp dárejemen oryn alý ahlaq (ádep) kórinisi. Sondaı-aq mazarlar men keseneler, meshitter men medreseler halqymyzdyń tarıhynda ult rýhanııatynyń asyl qazynasy retinde qyzmet atqaryp keledi. Qonaqjaılyq – elimizdiń ejelgi qasıeti. Bul jóninde XIX ǵasyrdyń aıaq kezinde Reseı zertteýshisi Vıktor fon Gern bylaı dep jazǵan bolatyn:  «Jalpy alǵanda, qazaqtar osy ýaqytqa deıin jyly júzdiligimen, qaıyrymdy aqkóńildiligimen jáne qonaqjaılylyq qasıetimen tańǵaldyrady. Munyń ózi olardyń súıegine ejelden sińip ketken keremet asyl qasıet».

XIX ǵasyrda Qazaqstanda bolyp, ony zerttegen nemis zertteýshileriniń biri F.Fon Hellvald: «Qyrǵyz-qaısaqtar (ıaǵnı qazaqtar – avt.) barynsha qonaqjaı meıirimdi bolyp keledi. Olardyń kıiz úıine kirip jaıǵasqan kez kelgen jatjerlik adamnyń ózimdi bireýler tonap nemese óltirip ketedi-aý dep qaýiptenbeı, alańsyz uıyqtaı berýine ábden bolady», – dep óz tańdanysyn jasyrmaǵan. «El bolam deseń, besigindi túze» demekshi, árbir otbasy, árbir tárbıeshi, árbir ustaz úshin jastardy saýatty ári halqyna, eline qyzmet etetin tulǵa etip tárbıeleý – basty maqsat.

«Saıasat kúnde ózgeredi, al din – máńgilik» dep Tuńǵysh Prezıdentimiz  atap ótkendeı, qansha ǵasyrlar ótip, reformalar jasalsa da, dinı, ulttyq qundylyqtar, salt-dástúr men ádet-ǵurpymyzdyń, mádenıetimizdiń urpaqtan-urpaqqa ózgerissiz jetip otyrýy – bizdiń el aldyndaǵy basty mindetimiz. «Birligi bar eldiń, berekeli tirligi bar» – demekshi, el ishinde tynyshtyq pen turaqtylyq, yntymaq pen birligi bar jerde ǵana ósip-órkendeý, erteńgi kúnge degen úkili úmit bolatyny aıqyn.

 

 A. BÓRIBEKOVA,

Raýshan NARBEK

 

Pіkіrler Kіrý