Qazaq eliniń qajylyq tarıhy - 1

06 tamyz 2019 3528 0
Оqý rejımi

Maqalada aqyn, folklortanýshy, tarıhshy M.J. Kópeıulynyń qoljazbalaryna súıene qazaqtan shyqqan qajylar men olardyń qajylyq sapardyń paryzdaryn oryndaý amaldary, týyndaǵan jol qıyndyqtary muraǵat jáne baspasóz materıaldarymen baılanystyryla jazylǵan.

Qazaq qajylyq saparynyń tarıhy týraly derekter qajylyqqa barǵan jeke adamdardyń estelikterinen, jazbalarynan, qajylar týraly qıssa-dastan, derekti óleńderden, ár kezeńde basylǵan merzimdi baspasózdegi habarlama, qajylardyń jol júrýge baılanysty ótinishteri, berilgen anyqtamalyq qaǵazdary qattalǵan  muraǵat qujattarynan turady.

Máshhúr Júsip Kópeıuly HIH ǵasyr sońy men HH ǵasyr basyndaǵy dinı jón-joralǵy jasaý maqsatynda  Mekke-Medınany betke alǵan alǵashqy qajylar týraly derekti áńgimeler, óleńder, qıssa-dastandar jazý arqyly qazaq qajylyǵy týraly mol maǵlumat qaldyrǵan. Tarıhshylar E.Bekmahanov, Á.Marǵulan, M.Qozybaev Máshhúr Júsip Kópeıulynyń jazba dereginiń mańyzdylyǵyna joǵary baǵa bergen.

Máshhúr Júsip qajylyqqa baılanysty kórgen-bilgen, estigenin qaǵazǵa túsirip otyrǵan. Burynǵy jazǵandaryn jańa derektermen tolyqtyrdy. Sııamen jazǵan qaǵazdaryn «mesi» tásilimen saqtap otyrdy. Ol jazbalaryn Mekke men Medınege baryp kelgen qajylardan estigenderimen, el aýzynda aıtylyp júrgen túrli ańyz-áńgimelerdi paıdalana jazdy.

Endi Máshhúr Júsip Kópeıulynyń osy jazbalaryna toqtalaıyq. Qazaq qajylary degen nusqada mynadaı derek keltiredi: «Qazaq qazaq bolǵanda, bul qazaqta qajyǵa ilki bastap barǵan Ýaq Nurken (Núrıken) baı. Toqal qatynymen baryp, (Semeı qalasy, Aıakóz, Piskek, Toqpaq, Al­maty, Áýlıeata, Táshkent, Buhar jolymen birinshi úlgisinde qalalar aty aıtylady) tórt jyl jolaýshylyqpen júrip, besinshi jylda  aman-esen eline, jurtyna kelgen.

Sol Nurkennen soń ekinshi qajyǵa barýshy – Kúlik-Samaı sopy. Baıanaýylda dýan bolyp, aýzy ashylǵanda, ýkaz bolǵan noǵaı Baıjan haziret ekeýi barǵan. Ekeýi de sol jaqta ólgen. Olardyń ketkeni jyly qoı jyly edi. Myń segiz júz elý segizinshi jyl bolsa kerek. Osy sózdi jazyp otyrǵan Máshhúr Júsip dál sol jyly týǵan bala. Osy kúnde jetpis jasta otyr. Bul qazaqtan úshinshi qajyǵa barýshylar: Tobyqty Qunanbaı, Aıdabol Qıshyl, Qystaýbaıdan bastap kóptegen qajylardy atap ótedi de, Orta júzden jıyrma kisi baryp­ty. Kishi júzden tabandaǵan júz kisi baryp­ty. Ishinde Nurpeıis haziret pen Dosjan halpe bar deıdi. Munan buryn qazaq búıtip bas qosyp qajyǵa barmaǵan eken».

Qazaq  Ánes  sahabadan  ósip-óngen degen nusqa kóshirilip ákelip, júz jıyrma adam arasynan rashod shyǵaryp qazaqtar túsetin takıe salynǵanyn,qazaqtyń da el jurt ekendigi áıgilengendigin Qunanbaı atymen baılanystyrǵan Máshhúr Júsip Qunanbaı qajynyń qajyǵa barǵan jylyn 1874 jyl, al qaıtys bolǵan jylyn 1885 jyl dep kórsetedi, ıaǵnı ol taýyq jyly 81 jasynda o dúnıelik bolǵan. Mekkede Qunanbaı qajy saldyrǵan úı jaıynda mynadaı derek beredi: «Bul Mekkedegi tákıe áýel Qunanbaı atyna jazylǵan. Arǵyn atynda bolǵandyqtan, Ormanshydan barǵan Hasen shaıhy daýlap alǵan. Onan keıin toqal Arǵynnan Eshmuhammed daýlap alǵan. Bul kúnde kishi júz  Dosjan qalpe atyna jazylyp qalypty» [5, 62-b.].

Máshhúr Júsip Kópeıuly HIX ǵasyrdyń 50-80-jyldary qajylyqqa barǵan qazaq arasyna belgili adamdardyń qasyna qandaı adamdardy ertip barǵandyǵy jaıynda da málimet beredi. «Qazaq shejiresinde» Qunanbaı qajynyń Básetın Apaıbóri Qudııar qajy, Altaı Eshmuhammed qajy jáne taǵy da birneshe adamdy saparlas qylyp alǵandyǵy jóninde aıtylady. Solardyń ishinde Básetın Apaıbóri Qudııar qajy qajylyqtan aman-esen oralyp, uzaq ómir súrip, elde qaıtys bolǵan eken. Qajylyqqa barǵandardyń arasynda Sultan qojamen Egizek Janaıdar,olarmen Atyǵaı Qojahmet qajynyń da saparlas bolǵandyǵy aıtylady. Qajylyqqa Arǵynnyń belgili Ormanshy Hasen shaıhy men toqal Arǵynnan  Eshmuhammed te Buhara arqyly barǵan [6,195-b.]

Qunanbaımen Aqmoladan Aqqum, Qosqopadan Shekshek qajy,  Atbasardan Eıkezek Janaıdar, Esil boıyndaǵy Qulan qypshaqtan Shontybaı, Batyrqoja  molda balalary, Sileti boıyndaǵy Qypshaqtan Qurman balasy Hasen qajy, Mambet Toqadan Izden, Sazan urpaǵy Muhammedsálim qajylar dabirge barǵan.M. Kópeıuly osy baryp, tiri qaıtyp kelgenderiniń birsypyrasymen aýyzba-aýyz sóılesip, qajylyqtyń mán-jaıyna qanyǵyp, jazyp otyrǵan. Tarıhı jazbalarynda, dastandarynda osy qajylardyń kópshiliginiń atyn arnaıy atap, olardyń jolda kórgen-bilgenderin, tyndyrǵan isterin baıandaýǵa  tyrysady [5,62-b.].

Ol bul qajylyq sapardan aman kelgen qajylarǵa shúkir etip: «Ólmeı tiri kelgenge syn kóp áli, kóbiń dersiń bul sózdiń jalǵany joq» - dep eskertse, al sol jaqta qaıtys bolǵan qajynyń otbasyna, el-jurtyna: «Baryp sonda ólgenniń armany joq, aıap sonan qudaıdyń qalǵany joq», - dep basý aıtqan. 

Alǵashqy qajylarǵa arnalǵan  derekti dastandardyń biri – «Shontybaı qajy». 1893 jyldyń jeltoqsan aıynda  jazylǵan, shyǵarmanyń úsh nusqasy saqtalǵan. Onyń biri 192 shýmaq, ıaǵnı 768 tarmaqtan turatyn óz jazbasy bolsa, ekinshisi sodan kóshirilgendikten mólsheri de birdeı shákirti Jolmurattyń kóshirmesi. Al, shyǵarmanyń eń tolyq úshinshi nusqasy Ortalyq ǵylymı kitaphananyń qoljazba qorynda saqtalǵan nusqasy [7, 363-365-bb.].

Bul dastan negizgi mazmuny Shontybaı qajynyń musylmandyqtyń bir paryzy qajylyqtyń alǵysharttaryn oryndaýy, jol saparlarynda bolǵan túrli oqıǵalar týrasynda.M. Kópeıuly Shontybaı qajynyń aýrý-syqaýdan aman kelip, qajyǵa tán izgi isterdi atqarǵandyǵyn madaqtaıdy.

Umtyldyń din jolyna ishten  týa,  
Perishte ǵamalyńa bolǵan kýá.   
Maqam Ibrahımde namaz oqyp,  
Haqy úshin el- jurtyńnyń qyldyń dýa!

Din úshin qaırat qylǵan siz - bir batyr!   
Talaı baı boq basynda ólip jatyr.  
Múmınin mýmnat duǵańyzdyń,  
Ishinde boldyq pa eken bizdeı paqyr?

Qajeke, qabyl bolsyn bu qylyǵyń,  
Buıyrǵan bul ózińe halal malyń! 
Kúnáni ishki-tysqy ketirýge,   
Sýyna zámzám Sharıf shomylǵanyń! - dep jazǵan arnaýynda ol Shontybaıdyń nıettenip barǵan saparynyń qabyl bolǵandyǵyn baıandaıdy. Bul sapar barysynda qajy «darbyzdan» dám tatamyn dep aýrýǵa shaldyǵyp, óńi qashyp, qatty qınalady. Onymen barǵandar tezirek keri qaıtýdy usynady. Qajy «alǵan betimnen qaıtarmańdar, jetken jerim osy bolsa, oǵan da kónemin» dep aýyrǵanyna qaramaı, Alla Taǵalaǵa syıynyp, saparyn buzdyrtpaǵan eken.

Máshhúr Júsip Kópeıuly bul jerde qajylyq saparda nebir qıynshylyq jaǵdaılardyń týyndaıtyndyǵyn, basyna tóngen qaýipke qaramastan nıetinen aýytqymaı, demi taýysqansha shydaýynyń ózi Alla Taǵalaǵa degen senimniń, súıispenshiliktiń barlyǵy deıdi. 

Máshhúr Júsip Kópeıuly osy dastanda qajylyq saparynda qaıtys bolǵan qajylarǵa da toqtalady. Bulardyń arasynda Júnis Estaıuly, Shashke Qabyluly, Álibek qajy, Báıten Suńqarbekuly, Beısen qajylar bar. Osy jıyrma shaqty qajyǵa «Kúlli múmın musylman balasynan, Bir duǵa qajylardyń ólgenine» dep joqtaý aıtady. 

1893 jylǵy qajylyq musylmandar úshin sátsiz boldy.  Osy jyldyń sáýir aıynda Qyzyl teńiz jaǵalaýynan kelgen shegirtkelerge bola áli pispe qoımaǵan jemis, kókónisterdiń bazarǵa erte shyǵarylýy, kúnniń qatty ysyp ketýi, 24 mamyr men 3 maýsym aralyǵynda tańǵy saǵat 9-dan túski  2-ge  deıin «sammýmnyń» soǵýy úlken qaıǵy-qasiret ákelgeni belgili. Máselen, 27 mamyr men 8shilde aralyǵynda Mekkedegi indetten 50 myńdaı qajy qaıtys bolsa, 21 aqpannan beri Reseı men Buqara arqyly barǵan qajylardyń túrli indet pen aýrýdan 700-deıi kóz jumǵan. 9 shilde kúni Badr eldi mekeninde bádeýılerdiń shabýylynan 400 deı qajy ólgeni [8, 310-b.]. Osy jaıttardyń bárin Máshhúr Júsip Kópeıuly sapardan aman oralǵan qajylardyń aýzynan estıdi.

Qurmanbaeva G.

Pіkіrler Kіrý