QAZAQ HALQYNYŃ AMANDASÝ DÁSTÚRI
Amandasý — ınabattylyq belgisi
Amandasý nemese sálemdesý – qazaq halqynyń ádepke saı qatynas ólshemi. Sálemdesý adamǵa degen qurmetti bildiredi. Qazaq halqynda amandasýdyń áleýmettik mártebesi men jasyna qaraı ereksheligi qalyptasqan.
Sálem berý salty
Qazaq halqynyń bir-birine sálem berýi – bul tek amandasý ǵana emes, el aldyndaǵy úlkendi syılaý, kishini qurmetteý, bir-birin qadirleý arqyly ózara senimdilikti nyǵaıtý maqsatynda oryndalatyn, ıdeologııalyq qundylyqtardy boıyna sińirgen uly dástúr bolyp sanalady.
Qazaq qaýymynda durys sálem berý – ár adamnyń ádeptik paryzy. «Assalaýmaǵaleıkým» dep amandasý jáne oǵan «Ýaǵaleıkýmassalam» dep jaýap qaıtarý arqyly adamdar arasyndaǵy baılanys bekı túsedi. Bul sózderdiń artynda kósh kerýenindeı jaqsylyq pen bereke ilesip júredi dep senedi. Sálemdi qaıtarmaý nemese amandaspaý – ádepsizdik sanalyp, berekeden aıyrylýǵa ákeledi dep esepteledi. Sondyqtan qazaqta «Jigitti bergen sáleminen tany» degen taǵylymdy sóz osydan qalǵan.
Sálem berýdiń túrleri
Sálem berý ártúrli jaǵdaıǵa baılanysty árqalaı oryndalady.
1. Jol ústinde sálem berý – jolyqqanda nemese jolaýshylap bara jatqanda jol ústinde amandasý. “Aq jol tileý” bul jón-josyndy bilý belgisi.
2. Izdep baryp arnaıy sálem berý – adamǵa arnaıy qurmet kórsetý maqsatynda izdep baryp sálemdesý. Bul dástúrdi tolyq oryndaýǵa jatady.
3. Qara shańyraqqa sálem berý – ata-baba oshaǵyna, úlkenderge qurmet kórsetip amandasý. Bul ulylyq belgisi. Úlkenge qurmet kórsetýdiń, áýletti, shańyraqty syılaýdyń belgisi.
Ata-baba arýaǵyna sálem berý
Ata-babalar arýaǵyna sálem berý – olardy qasterlep, rýhtaryna duǵa arnaý, eki dúnıeniń arasyndaǵy rýhanı baılanysty úzbeý. Bul – ómir men ólimge qurmet kórsetýdiń jáne ata-babalardy qadirleýdiń mańyzdy úlgisi.
Islamǵa deıingi amandasý ádeti men ádebi
Islam dini qabyldanǵanǵa deıin qazaq erleri amandasqanda «Mal-jan aman ba?», «Otbasy aman ba?», «Otaǵasy aman ba?», «Otanasy aman ba?», «Bala-shaǵa aman ba?», «Kórshi-qolań aman ba?», «El-jurt aman ba?», «Týys-týǵan, jamaǵaıyn aman ba?», «Qara shańyraq aman ba?», «Qatyn-qalash, bala-shaǵa aman ba?», «Táńir jar bolsyn!», «Aman júrsiń be, jan joldas?» degen sózdermen sálemdesken. Bul sózder arqyly olar bir-birine uzaq ǵumyr, amandyq tilep, ózara jaqsylyq nıetterin bildirgen. Sálem alǵan adam «Táńir jarylqasyn!», «Táńiriń qoldasyn!» dep jaýap qaıtarǵan.
Áıelder qaýymynyń amandasý ádeti men ádebi
Islamǵa deıingi kezeńde áıelder amandasqanda «Sálemetsiz be?», «Sálem berdik», «Esensizder me?», «Amansyzdar ma?», «Densaýlyqtaryńyz jaqsy ma?», «Otbasyńyz aman ba?», «Otaǵasy aman ba?», «Kishkentaı búldirshinder aman ba?», «Mal-basy aman bolsyn!», «Elińizge tynyshtyq, jurtyńyzǵa qut bolsyn!» degen sózderdi qoldanǵan. Olarǵa jaýap retinde «Aman bol, aq nıetti jan!» dep jaýap berilgen. Áıelderdiń ádeptiligi men syılastyǵy osy amandasý sózderinen kóringen. Al ıslam dini qabyldanǵannan keıin, áıelder erlerge sálem bergende «Assalaýmaǵaleıkým» dep amandasyp, erler «Ýaǵaleıkýmassalam» dep jaýap qaıtarǵan.
Balalardyń úlkenderge sálem ádeti men ádebi
Balalar úlkenderge sálem bergende úlken qurmet pen izet kórsetken. Ul balalar «Armysyz, ata!», «Armysyz, áje!» nemese «Assalaýmaǵaleıkým, ata!» dep amandasqan. Al qyz balalar «Armysyz, apa!», «Armysyz, áje!» nemese «Sálem berdik, apa!» dep jyly yqylas bildirgen. Bul sózder balalardyń úlkenderdi syılaýyn jáne qurmetteýin bildiredi. Úlkender balalardyń sálemine «Bar bol, balam!», «Aman bol!», «Órkeniń óssin!» dep jaýap qaıtarǵan. Osy jaýaptar arqyly úlkender balalarǵa izgi tilekterin arnap, olarǵa tárbıelik máni bar izgi bata bergen.
Qazaqta «Sálem sózdiń— anasy” degen tamasha sóz tirkesi bar. Sálem sózdiń qaqpaǵy, kóńildiń shymyldyǵy, júrektiń nury dep esepteledi. Sálem arqyly adamdar óz nıetterin bildirip, qarym-qatynastaryn nyǵaıtady. Qazaq kelinderi de qaıyn jurtyna sálem salyp, óz qurmetin kórsetedi – bul qazaq otbasy mádenıetiniń bir tárbıelik qyry bolyp tabylady.
Sálemdesý ádepteri
1. Jasy kishi adam mindetti túrde úlkenderge birinshi bolyp amandasady, bul azamattyq paryz sanalady.
2. Syrqat adamǵa saý adam birinshi amandassa, ol adamgershilik belgisi bolyp esepteledi.
3. Atta otyrǵan adam jaıaý kisige birinshi bolyp sálem berýi tıis, bul kishipeıildilik pen sypaıylyqtyń belgisi.
4. Kópshilikke at ústinde otyryp amandasýǵa bolmaıdy; attan túsip amandasý qajet. Búgingi kúni bul avtokólik nemese velosıped sııaqty kólikterge de qatysty. Kólik ústinde otyryp kópshilikke sálem berý takaparlyq pen bilimsizdik belgisi bolyp tanylady.
5. Alǵashqy kezdesý kezinde er adamdar qol alysyp, al qyzdar bas ızep sálemdesýi tıis — bul ádeptilikke jatady.
6. Sálemdeskende ornynan turyp, qurmet bildirý úlken sypaıylyqtyń belgisi.
7. Qonaq kelgende birinshi kezekte úı ıesi sálem beredi, bul úıdiń qonaqjaılyqty bildiredi.
8. Erler bir-birimen amandasqanda qol alyssa, al jasy úlkenderge jas adam eki qolyn usynyp amandasady. Ol jasy úlkenge jasalǵan erekshe syı, izet - qurmet bolyp esepteledi.
9. Jas kelin úlkenderge kórgen jerde sálem salyp amandasady. Bul kelinniń ıbaly jáne ımandy kelin ekenin tanttady.
10. Úlken adamǵa aldymen jas adam sálem berýi tárbıelilikti kórsetedi.
11. Alystan kelgen qonaqqa aýyl aqsaqaly birinshi amandasyp, jaǵdaıyn suraýy tıis. Bul aq saqaldyń danalyǵyn kórsetedi.
12. Jolaýshy sapardan oralǵanda, ózi birinshi bolyp aýyldaǵy aqsaqaldarǵa sálem beredi. Bul aýyldaǵy qalyptasqan jaqsy salt. Úlkenge degen izgi nıetti bildiredi.
13. Er adamdar bir-birimen amandasqanda qol alysyp, keıde ıyq tirestirýi dástúrge aınalǵan. Bul óte jaqyndyq, jaqsy kórýdi túsindiredi.
14. Áıelder bir-birimen kezdese salysymen kúlimdep bas ızep sálemdesedi. Bul áıelder arasyndaǵy meıirimdilikpen tátý-tátti ótip jatqanyn bildiredi.
15. Qart adamdar jas balalarǵa bata bere amandasyp, alǵys bildiredi. Bul urpaqqa degen tereń súıispenshilik pen jaýapkershilik jáne danalyq bplgisi bolyp tabylady.
16. Týystar kezdeskende qushaq jaıyp amandasý dástúri bar. Ol berekeniń uıtqysynyń kórnisi.
17. Sapardan kelgen jolaýshyny arnaıy kútip alyp, sálemdesý qurmet kórsetýdiń eń joǵary dárejesi sanalady.
18. Qonaqqa sálemdesý kezinde er adamdar ony qoldap úıge shaqyrýy tıis. Olaı etpeý kórgensizdik nyshany bolyp esepteledi.
19. Áıelder qushaqtasyp nemese qol ustasyp amandasqanda sypaıylyq saqtalady. Darhaqylanyp sharqyldap kúlý ádepsizdik bolyp esepteledi.
20. Qyzdar úlkenderge ıilip, «sálemetsizder me » dep amandasady.
21. Kishkentaı balalarǵa úlkender kúlimdep qarap, “aınalaıyn baqytty bol” dep sálem beredi. Bul jyly júrek tantý, urpaqqa degen meıirin tógý belgisi.
22. Alystan kelgen adamǵa «jolyńyz bolsyn», «aman keldińiz” ,«kelgen el-jurtyńyz aman ba” dep amandasady. Bul el men jurtqa bolǵan asa jaýapkershilik belgisi.
23. Uzaq ýaqyt kórmegen týystardy kórgende erekshe qurmetpen uzaq qushaqtap turyp , betinen súıip meıir tóge amandasady.
24. Qarttarǵa kórgen jerde birinshi bolyp sálem berý amandasý ádebiniń birinshi paryzy bolyp sanalady.
25. Sapardan oralǵan adam aýyldaǵy árbir kezdesken janmen amandasyp shyǵady.
Bul uly sapardan aman oralǵanyna úshkirlik etkeni. Aýyl adamdarynyń ózine tilegen jaqy jol tilekteriniń qabyl bolǵanynyń belgisin jasaǵan razylyǵy bolyp sanalady.
26. Qyz-kelinshekterge jas jigitter birinshi bolyp amandasqanda, izettilik tanytady. Jumsaq daýyspen amandasyp ádep saqtaıdy. Bul qyzdyń joly jińishke degen qaǵıdaǵa jasalǵan erekshe qurmet kórsetý belgisi bolyp esepteledi.
27. Qarttar otyrǵan úıge aldymen sálem berip, keıin otyryp sóılesý qajet. Bul úkenniń aldynan kesip ótpeý degen uly ıdııany túsindiredi.
28. Tsnys jáne beıtanys adamǵa kezdeskende árdaıym kúlimdep, jyly shyraımen amandasý shart. Amandasý ádebinen adamnyń azamattyq ustany men bilimdarlyǵy tanylady.
29. Adamdar ózderiniń mártebesine saı amandasý rásimin saqtaıdy. Bul óz ornynyn, óz ustanymyn qurmetteýmen birge qarsy jaǵyndaǵy adamǵa jasalǵan qurmet.
30. Alys sapardan oralǵan jolaýshyǵa , beıtanys qonaqqa aýyldyń úlkenderi amandasýǵa barady. Bul qazaq halqynyń uly ulystardy biriktirýdegi, uly dalany saqtaýdaǵy amannan bastalatyn uly ıdııasy bolyp tabylady.
31. Er adam áıelderge sypaıylyqpen basyn ıip amandasady. Bul uly analarǵa jasalǵan uly qurmet bolyp tabylady.
32. Qonaq kelgende, aldymen úıdiń úlkenderi sálem berip amandyq-saýlyq suraıdy. Olaı etpese, ol ortasharqy shańyraq sanalady. Sógiske qalady.
33. Jasy úlkender aldymen ózinen kishilerge amandasqan kezde jyly sózben batasyn beredi. “Balaqaılar amansyńdar me” dep olardy erkeletip amandasyp, aq bata berip, úlkenderge aldymen sálem berý kerek ekenin úıretedi.
34. Aýyl aqsaqaly kelgen qonaqqa arnaıy sálem berip, ony qurmetpen qarsy alady. Olardyń el-jurtynyń amandyǵyn suraı otyryp, jańa habarlar uǵysady.
35. Basqa jaqtan kóship kelgen adamdy kórgende, aýyldyń ár turǵyny amandasýǵa tıis. Úıtkeni ony baýyrlaryna basyp, jandaryna jaqyn tartyp, “elge el qosylsa qut” dep esepteıdi.
36. Qarttardyń úıine jastar bir jumada bir ret baryp amandasyp, hal aqýalyn bilý aýyl jastary úshin oryndaýǵa tıist paryz. Aldymen sálemdesip, keıin ruqsatpen sóz bastap, aq batasyn alyp qaıtý jastar úshin úlken baqyt.
37. Erli -zaıypty adam túnde úıqtap, táńerteń oıanǵan sátte bir-birine sálem berýi kerek. Ótkeni adam túnde uıyqtaǵanda barzak áleminde, óli men tiri ortasynda jatady. Tiri oıansa, bergi jaryq álemge qaıtyp keledi. Qaıtys bolyp ketse, qarańǵy baqı dúnıege attanady. Sondyqtan raýandap atqan aq tańnyń nury terbep oıanǵan eki adam bir-birine sálem berse, ol úıdiń baqyt shamy kúndeı jarqyrap, nurdaı janyp turady. Toqsan toǵyz taraý joly jaqsylyqqa ashylyp turady.
38. Jasy úlkenderge kelgende, ár adam eki qolyn usynyp amandasý ádeti men ádebi bar.
39. Ár adam óziniń otbasylyq jaǵdaıyna baılanysty amandasý túrlerin saqtaıdy.
40. Sálemdesýdi jyly qabaqpen jáne syılastyqpen jetkizý, ádeptiliktiń eń úlken jáne eń uly belgisi.
Sálem berýge tyıym salý
1. Dárethanada – Bul oryn tazalyq úshin jeke keńistik, sondyqtan sálemdesý ádepsizdik bolyp sanalady. Dárethana shaıtanyń úıi dep esepteledi. Ol jerdegi sálemdi shaıtan alyp, onyń týy kókke jeti ret kóterilip qýanyp qalady.
2. Monshada – Jalańash nemese jýyný kezinde basqa adammen amandasý ádepke qaıshy dep esepteledi. Mosha shaıtannyń ekinshi úıi. Ol jerde urǵashy shaıtandar saıran salyp júredi. Sálemdi solar alyp semirip-esirip ketip, monshaǵa túsken adamdarǵa qastyq keltiredi.
3 Mal baýyzdap otyrǵan adamǵa – Bul sátte nazardy shoǵyrlandyrý qajet, amandasý áreketke kedergi keltirýi múmkin. Bálkip ótkir pyshaqpen óz qolyn kesip alýy ǵajap emes. Mal baýzdalyp bolǵan soń, tosyp otyryp sálem berý kerek.
4. Tamaq shaınap otyrǵan adamǵa – Aýyz toly bolǵanda sálemdesý jaýap berý múmkindigine kedergi jasaıdy jáne uıat dep sanalady. Sálem alam dep tamaqqa qaqalyp, óńeshine tamaq turyp qalyp, ómirine qaýip tónýi ǵajap emes.
5. Et kesip pyshaq ustap otyrǵan adamǵa – Qaýipsizdik úshin qolynda ótkir qural bar kezde sálemdespeý usynylady.
6. Asty dáretin alyp jatqan adamǵa – Tazalyq úrdisi barysynda amandaspaý qajet, bul jeke jáne ǵuryptyq tazalyqqa qatysty jaǵdaı.
7. Namaz oqyp otyrǵan adamǵa – Namaz kezinde adamnyń bar nazary qulshylyqta bolýy tıis, bul kezde syrttaı áserden aýlaq bolý mańyzdy.
8. Janaza namazynda turǵan adamǵa – Janaza namazy saltanatty ári qurmetti rásim bolǵandyqtan, sálemdesý durys emes.
9. Araq iship mas bolǵan adamǵa – Mas adam jaýap bere almaıtyn jaǵdaıda bolýy múmkin, ári bul onyń jaı-kúıin qurmettemeýdi bildiredi.
10. Qabir basynda duǵa ústinde otyrǵan adamǵa – Qabir basynda duǵa oqý kezinde tynyshtyq pen qurmet saqtaý qajet. Osy áreketter aqyrlasqan soń sálem berý ádep saqtaý belgisi bolyp sanalady.
Han-sulandarmen amandasý ádebi
1. Han — sultandarǵa qarshalalar eki qolyn keýdesine qoıyp, tómen ıiledi. Eger han qolyn sozsa, qara qos qolymen han qoyn qysyp amandasady.
2. Orta dárejedegi adamdar óz ámirshisine qolyn keýdesine qoımaı, basyn ıip amandasady.
3. Hanǵa jolyqqanda top qarsha ókilderi qolyn keýdesine qoıyp, daýystap «Assalaýmaǵaleıkúm» dep amandasady.
4. Halyq ókilderi sultandarǵa «Aldııar taqsyr!» dep tizesin búgip sálem berse, bıligi joq tórelerge tek izetpen ıiledi.
Teń dárejede amandasý ádebi
Tanys emes adamdar bir qolyn berip amandasady, al tanystar (er adamdar) eki qolyn berip qushaqtasady, ıyq túıistiredi nemese keýdelerine qysady. Áıelder óz dárejesine qaraı bir-birine ıiledi.
Áıelderdiń amandasý ádebi
Áleýmettik jaǵdaıy tómen áıelder sultandardyń áıelderine janaryn tómen túsirip ıiledi. Qarasha ókiliniń áıelderi hanshamen kezikse, betin sıpap amandasýy qajet. Jas kelinder kúıeýiniń týystaryna bir tizerlep ıilip sálem salady.
«Mal-jan amanba»dep amandaýdyń máni
Qazaq halqy úshin negizgi tirshilik kózi — tórt túlik bolǵandyqtan, amandasýdyń bir bóligi retinde mal men jannyń amandyǵyn surasý qalyptasqan. Amandasýdyń osy túri «Mal-janyń aman ba?» degen suraýmen bastalyp, oǵan «Qudaıǵa shúkir, ózińizdiń mal-janyńyz aman ba?» dep jaýap beriledi.
Bul jerde birinshi baılyq- denasýlyq, ekinshi baılyq - aq jaýlyq, úshinshi baılyq - on saýlyq,- degen keremet fılosopııalyq oı men Ekonomıkalyq uly uǵym jáne amandasý arqyly tutasqan bereke-birlik, úlken-kishilik izgi izet jatyr.
Qonaqqa sálemdesý ádeti
Qazaqtar qonaqqa barǵanda arnaıy dástúrge saı kıiz úıge jaqyndaǵanda attan túsip, «Assalaýmaǵaleıkúm» dep sálem beredi. Úı ıesi men balalary qonaqty kútip alyp, aman-saýlyq surasady. Úıge kirerde úı ıesine jáne úıde joq adamdardyń da hal-jaıyn surap amandasady. Olaı etpese úı ıesi renjip qalady.”mynalar qulqyn úshin júrgen quldar ma” dep syn kózben synaı qaraı bastaıdy.
Uzaq sapardan kelgen janǵa amandasý
Qazaqtar uzaq ýaqyt kórispegen adamdardy erekshe qurmetpen qarsy alady. Mysaly, alystan kelgen adamdy jasy úlkender baryp qarsy alyp, «alystan alty jasar bala kelse, aýyldaǵy alpystaǵy aqsaqal baryp sálem beredi» degen erejege súıenedi. Uzaq sapardan kelgen adam áýletiniń qara shańyraǵyna baryp, sálem berýi mindetti dep esepteıdi.
Aýylǵa kelgen qonaqty qarsy alyp amandasý
Aýylǵa alystan kelgen qonaq shaýyp kelmeı, aıańdap jaqyndap, «sóıles» dep úsh ret daýystaıdy. Bul — aýyl turǵyndarynyń daıyndyq jasaýyna múmkindik berý úshin jasalatyn ádet. Úı ıesi qonaqty qabyldaýǵa daıyn bolsa, oǵan úıge kirýge ruqsat beredi. Qonaq úıde otyrǵandardyń barlyǵymen kezek-kezek birin de qaltyrmaı amandasady.
Olaı etpese, ol jón bilmeıtin, salt pen dástúrdi atqarmaıtyn qaraqursaq eken dep sógedi. Aıybyn betine basyp, túzetip alýǵa, ekinshi qaıtalamaýǵa keńes berip, eskertý jasaıdy.
Bolat BOPAIULY
