QAZAQ HALQYNYŃ QONAQ KÚTÝ DÁSTÚRLERI

08 qarasha 2024 448 0
Оqý rejımi

Qazaq halqynyń qonaq kútý dástúrinde qonaq pen úı ıesiniń arasyndaǵy syılastyq óte mańyzdy ról atqarady. Arnaıy shaqyrylǵan qonaqtar «qýys úıge qur kirme» dep, laıyqty syı-sııapat alyp keledi. Bul – qonaqtyń úı ıesine degen qurmetin kórsetedi.

Qazaqta qonaqtyń barǵan jerine syılyq ala barýy ejelden qalyptasqan salt. Qonaqqa kelgen adam úı ıesiniń qadirli dastarqanynda bolyp, qonaqtyń atqaratyn mindetine sáıkes syı-sybaǵa alady, al úı ıesi oǵan syı-sııapat jasap, qurmet kórsetedi. «Qýys úıden qur shyqpaý» qazaqtyń meımandostyq qasıetiniń kórinisi sanalady.

Qonaqtyń áleýmettik máni

Qazaq qoǵamynda qonaq – rýhanı birlik pen syılastyqtyń belgisi, al qonaq kútý – adamgershiliktiń kórinisi. Qonaqtyń máni tek iship-jep qaıtýda emes, jan dúnıeni baıytyp, rýhanı baılanys ornatýda jatyr.

Qonaqqa barý – jaqyn adamdardyń hal-jaǵdaıyn bilý, olardy qoldaý, qýanysh pen qaıǵyny bólisý, eldiń ómirinen habardar bolý degen sóz. Bul dástúrdiń arqasynda qazaq halqynyń birligi, yntymaǵy saqtalyp, ár adam ózara túsinistik pen qoldaý taýyp otyrǵan.

Qonaqtyń mártebesi

Qonaq kútýdiń adamgershilik, kisilik mańyzy zor. «Qonaqpen erip qut keledi» degen senimmen úıine kelgen qonaqty qurmetteý – qazaq halqynyń ejelgi salty. Jastar úlkenderdiń qasynda otyryp, olardyń danalyq sózderin tyńdap, úlkendi syılaýǵa, izet kórsetýge úırenedi. Qonaqtardyń tájirıbesinen, olardyń ómirden jınaǵan aqyl-keńesterinen úlgi alyp, boılaryna jaqsy qasıetterdi sińiredi. Árbir kelgen qonaq – ózimen birge bereke, ıgi tilek ákeletin qundy tulǵa sanalady, sondyqtan qonaqtardy qurmetpen qarsy alý, qonaqjaı bolý – adamgershilikti tárbıeleıtin erekshe qasıet.

Qonaqjaılylyq uly mádenıettiń aınasy

Qonaqjaılylyq – qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan, búginge deıin saqtalyp kele jatqan mádenı qundylyǵy. Qonaq kelse, shańyraqqa baqyt pen bereke keledi dep esepteledi. Qazaqy qonaqjaılyq pen dastarqan kórinisi – halqymyzdyń mártebesi, rýhanı baılyǵynyń sımvoly. Qonaqty kútý, qurmet kórsetý, kóligine jem-shóp barip, qas-qabaǵyna qarap kútý uly qazaq mádenıetiniń álemge úlgi bolarlyqtaı erekshe ónegeli dástúri dep taný qajet.

Qonaq kútý salty tek dastarqan jaıyp, tamaq usynýmen shektelmeıdi; bul – rýhanı syılastyqtyń, adamgershiliktiń kórinisi. Qonaqqa kórsetilgen qurmet – halqymyzdyń ishki jan dúnıesin, rýhanı álemin, adamgershilik qadir-qasıetterin kórsetetin úlken mádenı mura bolyp tabylady.

 

Qudaıy qonaq

Qudaıy qonaq – qazaq halqynyń qonaqjaılylyǵynyń erekshe kórinisi. Qarapaıym dala ómirinde, keń peıil qazaqtyń úıine kim kelse de, qushaǵyn ashyp qarsy alyp, qurmetpen kútedi, syılaıdy, as usynady. Qonaqqa arnaıy sybaǵa daıyndalyp, keıde aqsarbas qoıyn da soıatyny bar. Qazaq úıine kelgen kez kelgen adam – tanymasa da, arnaıy shaqyrylmasa da, “qudaıy qonaq” dep esepteledi.

Jolaýshynyń quqyǵy

Sapardaǵy jolaýshy, barar úıin tanysyn nemese tanymasyn, jolshybaı kezikken úıge túsip, as ishýge nemese qonyp, demalyp ketýge quqyǵy bar. Qazaq úıine kelgen qonaqqa eshqashan qabaq shytpaıdy. Kerisinshe, qonaqqa keń dastarqanyn jaıyp, meıirimin tógedi. Qonaqpen tanys bolmasa, tanysyp, jańa baılanys ornatyp, aǵa-baýyrdaı syrlasyp ketedi. Al tanys kisiler bolsa, ótken-ketkendi eske alyp, keń otyryp áńgime-dúken qurady.

Qudaıy qonaq — qudaı jibergen qonaq

Qudaıy qonaq degenimiz – arnaıy shaqyrylmaǵan, biraq kútpegen jerden kelgen meıman. Qazaqtar qudaıy qonaqty eshqashan renjitpeıdi, sebebi mundaı qonaqty qudaı aıdap kelgen dep sanaıdy. Qudaıy qonaq úıge bereke men yrys ákeledi dep sengen, al renjise, úıdiń yrysy azaıady, dastarqannyń dámi buzylady degen nanym bar. Qazaqtar: “Qudaıy qonaqtyń artyna Qyzyr ilesip júredi”, “ Qyryqtyń biri Qydyr” dep esepteıdi, sondyqtan mundaı qonaqty qurmettep, rıza etýge tyrysady.

Jyly qabaq tanytyp, meıirimmen qarsy alý, ystyq yqylaspen as-sýyn usyný arqyly qudaıy qonaqtyń rýhanı bıiktigin baǵalap, óz otbasynyń danalyǵyn, adamgershilik qasıetin kórsetedi.

Astan úlken nárse joq

Qazaq halqynda asty qasterleý, dámdi qurmetteý erekshe oryn alady. Asty dastarqanǵa jaıyp, baryn qonaqpen bólisý – qazaqtyń qaı kezde de eń úlken dástúri. Qazaqtar «Astan úlken nárse joq» dep, asty erekshe qasterleıdi. Sol sebepti qudaıy qonaqtyń shańyraqqa buıyrǵan nesibesin, dámin qyzǵaný kúná dep sanalady. Qonaqqa as usyný – syı-qurmet kórsetýdiń, yrys-berekeni, dostyq pen meıirimdilikti dáripteýdiń birden-bir joly. Qonaq razy bolyp, qýanyp attansa, shańyraqqa qut qonady, yrys artady degen senim bar.

Qudaıy qonaq dástúriniń búgingi kórinisi

Búginde de qazaq halqy qudaıy qonaq dástúrin umytpaı, qonaqjaılylyqty joǵary ustaıdy. Qalada nemese aýylda bolsyn, qazaq otbasylary úshin úıine kelgen qonaqty rıza etý, keń dastarqanyn jaıyp, jyly qabaqpen qarsy alý mindet dep sanalady. Qudaıy qonaq dástúri ýaqyt ótken saıyn ózgergenimen, onyń basty qaǵıdalary – meıirimdilik, keń peıildilik, bir-birine degen adaldyq pen syılastyq – qazaq halqynyń mádenıetindegi mańyzdy ornyn saqtap keledi.

 

Arnaıy qonaq

Qazaq halqynyń qonaqjaılylyq dástúrindegi erekshe sanat – arnaıy qonaqtar. Ata-babalarymyz úıinde toı jasasa da, soǵym soısa da, mańyzdy is-sharany bastasa da nemese alys sapar aldynda bolsyn, arnaıy qonaq shaqyrýdy dástúrge aınaldyrǵan.

Bul qonaqtar qonaqjaı shańyraqtyń berekesi men merekesiniń kýási bolýǵa, erekshe qurmetke bólenýge arnalǵan jandar. Qazaqtar mundaı qonaqtarǵa arnap aqsarbas qoıyn nemese kók qasqa taıyn soıý arqyly óziniń syı-qurmetin kórsetip, maldyń basyn tartyp, qurmetti dastarqanyn jaıyp, bata jasatady. Mundaı arnaıy shaqyrylǵan qonaqtar qazaq kádesinde úlken orynǵa, erekshe mártebege ıe bolady.

Arnaıy qonaqty shaqyrý dástúri

Arnaıy qonaqqa shaqyrý dástúri – qazaqtyń keń peıildi, qonaqjaı mineziniń kórinisi. «Aýyl úıdiń qonaǵy aıynda, jylynda bolady» dep beker aıtylmaǵan, sebebi qazaq shańyraǵyna dán tolsa, úıine qonaq tolady dep sengen. Úıge qonaq kelse, ómirdiń máni artady dep, osyndaı qýanyshty kezderde arnaıy qonaq shaqyrýdy erekshe dástúrge aınaldyrǵan. Arnaıy qonaqtardyń shaqyrylýy tek dastarqandy toltyrý ǵana emes, úıge qýanysh pen bereke ákeletin mańyzdy jaqsy yrym retinde qabyldanǵan.

Arnaıy syılyqtyń máni

Qazaqta arnaıy shaqyrylǵan qonaqtardyń óz dástúri bar: «Qýys úıge qur kirme» dep, qonaqtar laıyqty syılyqtaryn ala keledi. Bul syılyq syılastyqtyń, alǵystyń jáne rızashylyqtyń belgisi retinde sanalady. Sonymen qatar, úı ıesi de arnaıy qonaqtarǵa «qýys úıden qur shyqpaıdy» dep, óz shama-sharqyna qaraı ártúrli syılyqtar men sybaǵa beredi. Mundaı syı almasý dástúri qazaqtyń bereke-birligin, ózara syılastyqty, kórshilik, týystyq jáne dostyq qarym-qatynasty nyǵaıtady.

Qonaqjaılyq meıirimdilik belgisi

Arnaıy qonaq shaqyrý arqyly qazaqtar qonaqjaılylyqtyń mán-mańyzyn kórsetip qana qoımaı, adamgershilik pen syılastyqtyń joǵary úlgisin ustanady. «Shaqyrǵanǵa bar, shaqqannan qash» degen ustanym qazaqtardyń qonaq shaqyrǵanda qýana baratynyn kórsetedi. Munda tek iship-jeýde emes, syılastyqta, keńpeıildilik pen júrek jylýynda, bir-birine qurmet kórsetýde jatyr. «Kórshi qaqysy – táńir qaqysy», «Týys tutastyǵy – táńir paryzy» degen atadan qalǵan uly dástúrdiń mańyzyn odan saıyn arttyra túsedi. Arnaıy qonaq shaqyrý arqyly qazaqtar ózara tyǵyz qarym-qatynasty, túsinistikti, dos-jaranǵa degen súıispenshilikti saqtap qana qoımaı, adamgershilik qasıetterin áıgileıdi. Bul álem halyqtaryna ónege bolatyn uly dástúr.

Qonaqjaılyq dástúriniń rýhanı máni

Arnaıy qonaq shaqyrý dástúri tek materıaldyq bereke men molshylyqtyń ǵana emes, rýhanı baılyqtyń belgisi. Qazaqtyń qonaqjaı dástúri dámmen dánekerlesken, adamgershilikke baı, qaıyrymdy, meıirimdi qasıetterdiń de kórinisi bolyp tabylady. Qonaqjaılylyq dástúri arqyly qazaqtar bir-birimen baılanysyn barynsha kúsheıtip, ómirlik serik bolatyn dostyqqa, myzǵymas týystyqqa, rýhanı tutastyqqa jol ashady. Qonaqtardyń arasynda súıispenshilik pen syılastyqqa negizdelgen qatynas ornap, rýhanı birliktiń úlgisin kórsetedi.

Búgingi arnaıy qonaq

Búgingi tańda da qazaqtar arnaıy qonaq shaqyrý dástúrin ustanyp, ony jańǵyrtyp keledi. Qonaq kútýdi joǵary qundylyq dep sanaǵan qazaqtar árbir qonaǵyn erekshe syılap, qonaqjaılylyqtyń joǵary mádenıetin saqtap, ata dástúrin atqaryp keledi jáne ony urpaqtan-urpaqqa jetkizip keledi.

Qonaq nesebesi

Qazaq «qonaqtyń ózimen birge nesibesi keledi» degen senimmen qonaǵyn janyna jaqyn tartyp, dastarqanyn barynsha jaıyp, syı-sııapat jasaıdy. Bul dástúr qazaqtyń jan dúnıesindegi jomarttyq pen qaıyrymdylyqtyń belgisi. Arnaıy qonaqtarǵa kórsetiletin qurmet, qazaq halqynyń ulylyǵyn, olardyń rýhanı baılyǵyn jáne adamdar arasyndaǵy eń joǵary syılastyqty kórsetedi.

Qonaq sybaǵasy

Qazaqtar arnaıy qonaqtaryna arnap sybaǵa tartý etedi. Bul sybaǵanyń máni – qonaqqa degen erekshe qurmet pen yqylas. Ádette, maldyń basy, jambas, qol, omyrtqa sııaqty bólshekteri qonaqtarǵa arnalǵan arnaıy sybaǵa retinde sanalady. Maldyń basyn tartý, batyr tulǵaly jandarǵa jambas usyný, balalarǵa omyrtqa men qabyrǵa berý – árqaısysynyń ózindik mán-maǵynasy bar dástúrli salttar. Arnaıy sybaǵa arqyly qazaqtar ózderiniń qonaqqa degen qurmetin kórsetedi ári osylaısha qonaqqa degen ystyq yqylasyn bildiredi.

 

 

Qydyrma qonaq

Qydyrma qonaq – qazaq halqyndaǵy erekshe dástúrdiń biri. Ádette mereke, demalys kúnderi aýyl azamattary top bolyp, ár aýylǵa, ár úıge qydyryp shyǵady. Bul saparlar jaı qydyryp, demalý úshin emes, úlkenderge amandasyp, arnaıy sálem berý, hal-jaǵdaıyn bilý, kóńil suraý úshin uıymdastyrylady. Aýyl adamdary qydyrma qonaqtardy jyly qabyldap, «elep-eskerip kelgen qonaq» dep, dastarqanyna shaqyryp, syılap kútken. Qonaqtardy qabyldaýdyń bul erekshe dástúri qazaqtyń qonaqjaılylyq dástúrleriniń biregeı mysaly bolyp sanalady.

Qydyrma qonaqtyń máni

Qydyrma qonaq dástúriniń basty máni – adamdar arasyndaǵy bereke-birlikti nyǵaıtý, týys-týǵannyń arasyn jaqyndatý. Bul dástúrdiń basty maqsaty – adamdardyń bir-birine degen qurmetin arttyrý, qoǵamda túsinistik pen syılastyq ornatý. Qydyrma qonaqtar tek tamaq iship, kóńil kóterý úshin qydyryp júrmeıdi. Qaıta rýhanı jáne adamgershilik qundylyqtardy saqtaý jáne úgiteý maqsatynda qydyryp shyǵady. Olardyń árbir úıge barýy – jaqyn adamdardyń jaǵdaıyn bilý, aýyrǵan-syrqaǵan adamdardyń kóńilin suraý, alys-jaqyn aǵaıynnyń amandyǵyn tileý sııaqty úlken adadmı qundylyqtardy amalııaty arqyly kórsetip júredi.

Qydyrma qonaqtyń erekshelikteri

Qydyrma qonaq qazaq qoǵamynyń áleýmettik baılanystaryn nyǵaıtýǵa yqpal etedi. Bul dástúr ár adamnyń aýyl-úı arasyndaǵy qarym-qatynasyn, dostyǵyn arttyryp, rýhanı baılyǵyn keńeıtedi. Qydyra júrip, qonaqtar jańa jańalyqtar, oı-pikirlermen bólisedi, aýyldastaryn syrlasýǵa, aqyl-keńes almasýǵa shaqyrady. Qydyrma qonaqtyń arqasynda el arasynda jańa habarlar tarap, ár úıde jańa ıdeıalar men jaqsy bastamalar týyndap otyrady. Jas-qyz jigitter beıtanys aýyldan óz teńderin taýyp, mahabbat baılasyp, eki aýyldyń qudalyq jolyn da jalǵap júredi. Sondyqtan qydyrma qonaqtyń aýyl ómirindegi orny men máni tipten ózgeshe deýge bolady.

Qydyrma qonaqtyń tárbıelik máni

Qazaqta «Qydyrma qonaqtan qyryq aýyz sóz qalady» degen naqyl bar. Qydyrma qonaq arqyly jas urpaq úlkenderdiń tárbıelik sózderin tyńdap, úlgi-ónege alady. Qydyryp júrgen qonaqtar jastarǵa rýhanı baǵyt-baǵdar beredi, adam sanasyn, oı-pikirin jańartyp, ómirdiń mán-maǵynasyn uǵyndyrady.

Qydyrma qonaqtyń paıdasy

Qydyrma qonaq dástúri jeke adamdardyń qarym-qatynasyn ǵana emes, aýyl ishindegi yntymaq pen tatýlyqty da nyǵaıtady. Aýyl adamdary arasynda aýyzbirshilik pen ortaq maqsat qalyptasady. Adamdardy jaqsy jolda júrýge shaqyrady.

Bul – qazaq qoǵamynyń biregeı ereksheligi ári rýhanı baılyǵy. Qydyrma qonaq arqyly birlikke, meıirimdilikke, adamgershilikke negizdelgen qazaq salt-dástúrler búgingi kúnge deıin saqtalyp keledi.

 

Jańa zaman qonaqtary

Qazaq mádenıetinde qonaqtarǵa erekshe qurmetpen qaraıdy, jáne qonaqtardyń túrleri men olardyń mártebesine qaraı qyzmet kórsetý rásimderi men dástúrleri bar.

1. Kelinshek qonaq - Jańa túsken kelin nemese jas áıel, otbasy músheleri men eresek adamdar arasynda syı-qurmetke ıe.

2. Kúıeý qonaq - Jas jigit, jigitter men eresek erlerdiń arasynda, otbasynda, aǵaıyndar arasynda erekshe mártebege ıe.

3. Betashar qonaq - Jańa kelgen qonaq, toı nemese mereke kezinde arnaıy shaqyrylǵan adam.

4. Syrlas qonaq - Aǵaıyn-týys, dos, jaqyn adam, olardy úıge jıi shaqyrady jáne erekshe jylylyqpen qarsy alady.

5. Shet elden kelgen qonaq - Basqa elderden kelgen adamdar, olardy arnaıy kútimmen qarsy alady jáne qazaq mádenıetin tanystyrady.

6. Alys joldan kelgen qonaq - Uzaq sapardan kelgen adamdar, olarǵa erekshe qamqorlyq jasalady, tamaq jáne demalys qamtamasyz etiledi.

7. Syıly qonaq - Qoǵamda belgili, tanymal adamdar, olarǵa erekshe qurmet kórsetiledi.

8. Qurmetti qonaq - Merekelik nemese mańyzdy is-sharalarda arnaıy shaqyrylǵan, qadirli adamdar.

Qazirgi zamanýı qonaqtardy qarsy alý men olarǵa qyzmet kórsetý dástúrleri óte baı, olar kóbinese as daıyndaý, syılyqtar berý jáne arnaıy rásimderdi oryndaý arqyly kórinedi.

 

Bolat BOPAIULY

 

Pіkіrler Kіrý