QAZAQ MAQAL-MÁTELDERI
El bolamyn deseń, besigińdi túze (M.Áýezovtiń sózi)
Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı (Abaıdyń sózi).
Otbasy týraly
1. Bala tili – bal.
2. Jaqsydan úıren, jamannan jıren.
3. Óz úıim – óleń tósegim.
4. Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher.
5. Qyz ósse – eldiń kórki, gúl ósse – jerdiń kórki.
6. Astyń dámin tuz keltirer, aýyldyń sánin qyz keltirer.
7. Ananyń kóńili – balada, balanyń kóńili – dalada.
8. Jaqsy ákeniń aty jaman balaǵa qyryq jyl azyq.
9. Ákeniń jaqsylyǵy jezdedeı, jezdeniń jaqsysy ákedeı.
10. Bala, balanyń isi – shala.
11. Inisi bardyń tynysy bar, aǵasy bardyń jaǵasy bar.
12. Balaly úıdiń urlyǵy jatpas.
13. Balapan uıada ne kórse, ushqanda sony iledi.
14. Arbanyń aldyńǵy dóńgelegi qaıda júrse, sońǵysy sonda júrer.
15. Jıen el bolmas, jelke as bolmas.
16. Áke turyp ul sóılese – erjetkeni, sheshe turyp qyz sóılese – boıjetkeni.
17. Jaqsy áıel jaman erkekti er qylady, jaman erkek jaqsy áıeldi jer qylady.
18. Jıen nege el bolmasyn jaıly bolsa, jelke nege as bolmasyn maıly bolsa.
19. Altyn basty áıelden, baqyr basty erkek artyq.
20. Qyzyń jaqsy bolsa, órisiń keńeıedi,
Ulyń jaqsy bolsa, qonysyń keńeıedi.
21. Aǵaıyn tatý bolsa – at kóp, abysyn tatý bolsa – as kóp.
22. Betiń qısyq bolsa aınaǵa ókpeleme,
Nıetiń qısyq bolsa aǵaıynǵa ókpeleme.
23. Bala – baýyr etiń.
24. Jaqsy áıel – úıdiń berekesi, jaman áıel – eldiń kelekesi.
25. Aǵaıynnyń qadirin jalaly bolsań bilersiń,
Ata-anańnyń kadirin balaly bolsań bilersiń.
26. Ónegeli otaýdyń órisi keń.
Eńbek jaıly
27. Ne ekseń, sony orasyń.
28. Mal baqqanǵa bitedi.
29. Ine ótken jerden jip ótedi.
30. Shegirtkeden qoryqqan egin ekpes.
31. Eńbek et te, mindet et.
32. Maldy baqqanǵa baqtyr, otyndy shapqanǵa jaqtyr.
33. Qoly qımyldaǵannyń aýzy qımyldar.
34. Jas kezimde beınet ber, qartaıǵanda zeınet ber.
35. Esiń ketse eshki jı, eshki jıyp, esti jı.
36. Kóz – qorqaq, qol – batyr.
Yntymaq-tatýlyq jaıly
37. Birlik bolmaı, tirlik bolmaıdy.
38. Syıǵa – syı, syraǵa – bal.
39. Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi, tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi.
40. Biter istiń basyna, jaqsy keler qasyńa.
41. Adamnyń kúni – adammen.
42. Óle jegenshe, bóle je.
43. Búlingendi bóri asaıdy, jarylǵandy jaý jeıdi.
44. Kóp qorqytady, tereń batyrady.
45. Aýyl ıti ala bolsa da bóri kelgende birigedi.
46. Eldestirmek – elshiden, jaýlastyrmaq – jaýshydan.
47. Atalastyń aty ozǵansha, aýyldastyń taıy ozsyn.
48. Jalǵyz aǵash orman bolmas, jalǵyz kirpish qorǵan bolmas.
49. Bólingendi bóri jeıdi.
50. Shólmek myń kún synbaıdy, bir kún synady.
51. Bıe qulyndamasa at bolady, aǵaıyn-jekjat barysyp-kelispese jat
bolady.
52. Bolar eldiń balasy birin-biri batyrym deıdi.
53. Jalǵyzdyń úni shyqpas, jaıaýdyń shańy shyqpas.
54. Ala qoıdy bóle qyryqqan júnge jarymaıdy.
55. El men el qosylady,taý men taý qosylmaıdy.
56. Eki aıaqtyda baja tatý, tórt aıaqtyda bota tatý.
57. Bir kórgen bilis, eki kórgen tanys.
Otan, Týǵan jer jaıly
58. Otandy súıý otbasynan bastalady.
59. Ózge elde sultan bolǵansha óz elińde ultan bol.
60. Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas.
70. It toıǵan jerine, er týǵan jerine.
71. Pálen jerde altyn bar, óz jerińdeı kaıda bar.
72. At aınalyp qazyǵyn tabar, er aınalyp elin tabar
Dos, dostyq jaıly
73. Taý men tasty sý buzar, eki dosty sóz buzar.
74. Aqyly kópti daý almaıdy, dosy kópti jaý almaıdy.
75. Dos jylatyp aıtady, dushpan kúldirip aıtady.
76. Syrlasýǵa dos jaqsy, syılasýǵa jat jaqsy.
77. Jaqsymen joldas bolsań jetersiń muratqa, jamanmen joldas bolsań qalarsyń uıatqa.
78. Adam sóıleskenshe, jylqy kisineskenshe.
79. Qasqyr da qas qylmaıdy joldasyna.
80. Jaman attan aıaǵym artyq, jaman joldastan taıaǵym artyq.
81. Dos basyńa qaraıdy, dushpan aıaǵyńa qaraıdy.
82. Dosqa kúlki, dushpanǵa taba bolma.
Densaýlyq jaıly
83. Densaýlyq – zor baılyq.
84. Jazym bolsa, bylamyqqa da tis synady.
85. Aýrý jelmen kirip, termen shyǵady.
86. Jany ashymastyń qasynda basyń aýyrmasyn.
87. Aýrý batpandap kirip, mysqaldap shyǵady.
Úlgi-ónege, tálim-tárbıe týraly
88. Qaraǵaıǵa qarap tal óser, qurbysyna qarap bala óser.
89. Áke turyp bala sóılese – shirkindigi, aǵa turyp ini sóılese – erkindigi.
90. Atańa ne isteseń, aldyńa sol keledi.
91. Ata dańqymen qyz óter, mata dańqymen bóz óter.
92. Jaman úıdiń qonaǵy bıleıdi.
93. Qutty qonaq kelse, qoı egiz tabady.
94. Aldyńa kelse, atańnyń qunyn kesh.
95. Joqqa – salaýat, barǵa – qanaǵat.
96. Syn túzelmeı, min túzelmes.
97. Keńinen pishken ton tozbas.
98. Iilgen basty qylysh kespes.
99. Kóp túkirse — kól bolar.
100. Qanaǵat qaryn toıǵyzady.
101. Jaman ishken-jegenin aıtady, jaqsy kórgen-bilgenin aıtady.
102. Bireýge or qazba, óziń túsesiń.
103. Qyzym, saǵan aıtam, kelinim, sen tyńda.
104. Sý ishken qudyǵyńa túkirme.
105. Tústik ómiriń bolsa, keshtik bilim jı.
106. Ulyq bolsań kishik bol.
107. Bolar adam on besinde bas bolar, bolmas adam qyryq besinde jas bolar.
108. Ádepti adam – arly adam, ádepsiz adam – sorly adam.
109. Jasynda kórgeni joqtyń óskende aıtary joq.
110. Atasy jaqsy kórgenin aıtady, atasy jaman bergenin aıtady.
111. Myńyń júzin bilgenshe, birdiń atyn bil.
112. Sabyr túbi – sary altyn.
113. Úıde bir kún urys bolsa, qyryq kúndik yrys ketedi.
114. Sheshesine qarap qyzyn al, aıaǵyna qarap asyn ish.
115. Jetim kórseń, jebeı júr, jesir kórseń, demeı júr.
116. Alystan alty jasar bala kelse, alpystaǵy shal kelip sálem beredi.
117. Jeti ret ólshep, bir ret kes.
118. Ýaıym túbi teńiz,batasyń da ketesiń, táýekel túbi jelqaıyq, minesiń de ótesiń.
119. Atyń barda jer tany jelip júrip, asyń barda el tany berip júrip.
120. Shaqyrǵan jerden qalma, shaqyrmaǵan jerge barma.
121. Erte turǵan erkektiń yrysy artyq, erte turǵan áıeldiń bir isi artyq.
122. Kórpeńe qaraı kósil.
123. Moldanyń istegenin isteme, aıtqanyn iste.
124. Tasyn ala berse, taý da taýsylady.
125. Qarǵystyń eń jamany: óziń bilme, bilgenniń tilin alma.
126. Kózi soqyrdan qoryqpa, kóńili soqyrdan qoryq.
127. Kóp bil, az sóıle.
128. Aqpa qulaqqa aıtsań, aǵyp keter, quıma qulaqqa aıtsań, quıyp alar.
129. Kórgendi kóneden sura,
Kóne bilmese, kóp júrgennen sura.
130. Asqanǵa aspan da alasa.
131. Qaıtyp kirer esigińdi qatty jappa.
132. Qaıtyp kelgen qyz jaman, qaıta shapqan jaý jaman.
133.Tórkinge sengenniń tóbesi tesik.
134. Aıýǵa álip úıretken taıaq
Namys jaıly
135. Bóriktiniń namysy bir.
136. Bas jarylsa, bórik ishinde, qol synsa, jeń ishinde.
137. Emen aǵashtyń ıilgeni – synǵany, er jigittiń eki sóılegeni – ólgeni.
138. Er shekispeı bekispeıdi.
139. Qoıandy – qamys, jigitti namys óltiredi.
140. Mal ashýy – jan ashýy.
141. Er moınynda qyl arqan shirimes.
142. Malym – janymnyń sadaǵasy, janym – arymnyń sadaǵasy.
143. Bar baryn jeıdi, uıatsyz aryn jeıdi.
144. Sóz súıekten óter, taıaq etten óter.
145. Ólimnen uıat kúshti.
146. Bıtke ókpelep tonyńdy otqa jaqpa.
147. Aryq aıtyp, semiz shyq.
148. Jyǵylsań nardan jyǵyl.
149. Jumsaq aǵash qurtqa jem, jumsaq adam jurtqa jem.
150. Aıtylǵan sóz atylǵan oq.
Oqý-bilim, óner týraly
151. Bilekti birdi jyǵar, bilimdi myńdy jyǵar.
152. Oqý ınemen qudyq qazǵandaı.
153. Bilegi kúshti birdi jyǵady, bilimi kúshti myńdy jyǵady.
154. Jaqsynyń aty ólmeıdi, aqynnyń haty ólmeıdi.
155. Jigitke jeti óner de az.
Jaqsy men jaman jaıly
156. Qoı kórmegen qýalap óltiredi.
157. Qoıshy kóp bolsa, qoı aram óledi.
158. Aýrý qalsa da, ádet qalmaıdy.
159. Jamannan jartyaıaq as qalady.
160. Kisideginiń kilti aspanda.
161. Jaman atqa jal bitse, janyna torsyq baılatpas,
Jaman adamǵa mal bitse, qasyna qońsy qondyrmas.
162. Dánikkennen qunyqqan jaman.
163. Uıalmas betke talmas jaq beredi.
164. Tentekti tentek deseń, bórki qazandaı bolady.
165. Irigen aýyzdan shirigen sóz shyǵady.
166. Aıdaǵany bes eshki, ysqyryǵy jer jarady.
167. Arystan qartaısa, tyshqan inin ańdıdy.
168. Qasqyrdan qaırat ketse, eshkini «apa» deıdi.
169. Borsyqty urǵan saıyn semiredi.
170. Ash bala toq balamen oınamaıdy, toq bala ash bolam dep oılamaıdy.
171. At qartaısa jasqanshaq bolady, er qartaısa, maqtanshaq bolady.
172. Jaqsydan jaman týady, bir aıaq asqa alǵysyz,
Jamannan jaqsy týady, adam aıtsa nanǵysyz.
173. Ózi bolǵan qyz tórkinin tanymaıdy.
174. Jibekti túte almaǵan jún etedi.
175. Ańdamaı sóılegen aýyrmaı óledi.
176. Pasyq adam belgisi: Ózi bola almaıdy, bolǵandy kóre almaıdy
177. Urynyń arty qýys.
178. Jýastan jýan shyǵady.
179. Balyqshy balyqshyny alystan tanıdy.
180. Otyz tisten shyqqan sóz otyz rýly elge taraıdy.
181. Batyrdy «bárekeldi» óltiredi.
182. Sezikti buryn sekiredi.
183. Árkim óz kezdigimen ólsheıdi.
184. Ásireqyzyl tez ońar.
185. Adasqannyń aıyby joq qaıtyp úıirin tapqan soń.
186. Adamnyń kóńili bir atym nasybaıdan qalady.
187. Qýyrdaqtyń kókesin túıe soıǵanda kóresiń.
188. Bitken iske synshy kóp, pisken asty jeýshi kóp.
189. Úndemegen úıdeı páleden qutylady.
190. Jaman aıtpaı jaqsy joq.
191. Qurandy jerde molda semiredi, qunarly jerde ógiz semiredi.
192. Tórkini jaqynnyń tósegi jıylmas.
193. Aq saýyttyń jaǵasy bar, jeńi joq,
Shyn jaqsynyń ashýy bar, kegi joq.
194. Aýzynda ázili joqtyń qolynda shoqpary bar.
195. Áziliń jarassa, atańmen oına.
196. Shirigen shópti mal jaratpas, shirengen jigitti el jaratpas.
197. Otyz kún orazanyń bir aıty bar, ár qylǵan jaqsylyqtyń qaıtymy bar.
198. At qartaısa, esekpen dostasady, adam qartaısa, tósekpen dostasady.
199. Qappaıtyn ıt alystan úredi.
200. Altyn kórse, perishte joldan taıady.
201. Bet kórse, júz uıalady.
202. Jel turmasa, shóptiń basy qımyldamaıdy.
203. Esekke altyn noqta taqsań da, esek bolady.
204. Ótirik órge baspaıdy.
205. Aýzy qısyq bolsa da, baıdyń balasy sóılesin.
206. Qarǵa balasyn «appaǵym» der, kirpi balasyn «jumsaǵym» der.
207. Jyltyraǵannyń bári altyn emes.
208. Syrly aıaqtyń syry ketse de, syny ketpeıdi.
209. Arǵymaq attyń quıryǵy – ári jibek, ári qyl,
Qas jaqsynyń belgisi – ári myrza, ári qul.
210. Baıtal shaýyp báıge almas.
Tórt túlik, jan-janýar
211. Túıe boıyna senip qur qalypty.
212. Atan túıe oınaqtasa, jut bolar.
213. Túıeniń tanyǵany – jantaq.
214. Sońǵy túıeniń júgi aýyr.
215. Qonaq qoıdan jýas.
216. Aqsaq qoı tústen keıin mańyraıdy.
217. Esektiń júgi jeńil bolsa, jataǵan keledi.
218. Asyqpaǵan arbamen qoıan jetedi.
219. Aýyl ıtiniń quıryǵy qaıqy.
220. It – jeti qazynanyń biri.
221. Ittiń ishine sarymaı jaqpaıdy.
222. It úredi, kerýen kóshedi.
223. Ittiń yryldasqany – amandasqany.
224. Jaman ıttiń atyn «Bóribasar» qoıady.
225. Jaqsy ıt óligin kórsetpeıdi.
226. Qazannan qaqpaq ketse, ıtten uıat ketedi.
227. Jýas túıe júndeýge jaqsy.
228. Kórmes túıeni kórmes.
229. Kerýen keri aınalǵanda, aqsaq túıe aldyǵa shyǵady.
230. Túıe mingen Qudaıǵa jaqyn.
231. Qasqyrdyń aýzy jese de – qan, jemese de – qan.
232. Óli arystannan tiri tyshqan artyq.
233. Semizdikti qoı ǵana kóteredi.
Bereke-birlik, yrys-nesibe jaıly
234. Bir qozy týsa, bir túp jýsan artyq shyǵady.
235. Joqty bar deseń – qut bolar, bardy joq deseń – jut bolar.
236. Bir kún dám tatqan jerge qyryq kún sálem.
237. Kemedeginiń jany bir.
As jaıly
238. As turǵan jerde dert turmaıdy.
239. Ashtyqta jegen quıqanyń dámi aýyzdan ketpeıdi.
240. As – adamnyń arqaýy.
241. Kedeıdiń bir toıǵany shala baıyǵany.
242. As ıesimen tátti.
243. Et – etke, sorpa – betke.
244. Bir ashtyqtyń bir toqtyǵy bolady.
245. Et jemeseń túsińe kiredi, jeseń tisińe kiredi.
246. Aýzy kúıgen – úrlep isher.
247. Taspen atqandy aspen at.
Jol men jolaýshy, qonaq jaıly
248. Úıinen qyryq qadam uzap shyqqan adam – músápir.
249. Jol qadirin júrgen biledi.
250. Bir kúndik jolǵa shyqsań, úsh kúndik jolazyq al.
251. Attyǵa erip, jaıaýdyń tańy aıyrylypty.
252. Úı meniki demeńiz, úı artynda kisi bar.
253. Qutty qonaq kelse, qoı egiz tabar, qutsyz qonaq kelse, qoıǵa qasqyr shabar.
254. Qyryqtyń biri – Qydyr.
255. Oramal ton bolmaıdy, jol bolady.
256. Tabaldyryqtan bıik taý joq.
257. Quda – myńjyldyq, kúıeý – júzjyldyq.
258. Qudany qudaı qosady.
259. Baı men baı quda bolsa, arasynda jorǵa júredi,
Kedeı men kedeı kuda bolsa, arasynda dorba júredi,
Baı men kedeı quda bolsa, ilinisip zorǵa júredi.
260. Shaqyrylmaǵan qonaq sypyrylmaǵan jerge otyrady.
261. Qur tabaqqa bata júrmeıdi.
262. Júre berseń, kóre beresiń, kóre berseń, kóne beresiń.
263. Qazanshynyń erki bar, qaıdan qulaq shyǵarsa.
264. Bóri azyǵy men er azyǵy jolda.
265. Joly bolar jigittiń jeńgesi shyǵar aldynan.
266. Alystaǵy týystan janyńdaǵy kórshi artyq.
267. Kóringen taýdyń alystyǵy joq.
268. Adaspaımyn degen erdi qarańǵy tún, qalyń tuman adastyrady.
269. Ár baqa óz batpaǵyn maqtaıdy.
270. Ittiń ıesi bolsa, bóriniń táńiri bar.
271. Aryq qoı – tyrysqaq, ash adam – urysqaq.
272. Qonaǵyn jaratpaǵan balasyn urady.
273. Qazany basqanyń qaıǵysy basqa.
274. Toıdyń bolǵanynan boladysy qyzyq.
275. Toıǵa barsań, toıyp bar, bar jumysty qoıyp bar.
276. Taz taranǵansha toı tarqaıdy.
277. Ánsheıinde aýyz jappas, toı degende óleń tappas.
Til jáne sóz óneri týraly
278. Jaqsy sóz – jarym yrys.
279. Aıtpasa sózdiń atasy óler.
280. Sózdiń kórki – maqal, erdiń kórki – saqal.
281. Jaman adam maqalshyl, jaman eshki saqalshyl keledi.
282. Jyly-jyly sóıleseń, jylan innen shyǵady.
283. Sóz tapqanǵa qolqa joq.
284. Áńgime buzaý emizer, buzaý taıaq jegizer.
285. Til tas jarady, tas jarmasa, bas jarady.
286. Bitken iske synshy kóp.
287. Sóz asyly – maqal.
288. Sóz túbin sóz tabar.
289. Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini bar.
290. Tizemnen súrindirseń, súrindir, tilimnen súrindirme.
291. Myńnan bireý – kósem, júzden bireý – sheshen.
292. Kóp sóz – kómir, az sóz – altyn.
293. Sóz sózden týady, sóılemese neden týady?
294. Sózge sóz kelgende, sóılemese atasy óledi.
295. Óleń – altyn, sóz – kúmis.
296. Sheberdiń qoly – ortaq, sheshenniń tili – ortaq.
297. Sóz – jip, sozsań kete beredi.
298. Til – býynsyz, oı – túpsiz.
299. Sóıleı-sóıleı sheshen bolar, kóre-kóre kósem bolar.
300. Dilmárdiń sózi ustanyń bizinen ótkir.
301. Jalǵyz sóılegen jigit sheshen.
302. Baılaýy joq sheshennen, úndemegen esti artyq,
Báıgi almaǵan júırikten, beli jýan besti artyq.
303. Til qarýy – sóz, sóz qarýy – oı.
304. Qymbat dúnıe qolǵa túse bermeıdi, qymbat sóz aýyzǵa túse bermeıdi.
305. Kún shalmas qarańǵy kóńildi sóz shalady,
306. Kún jylytpas sum júrekti sóz jylyta alady.
307. Asyl sózge ólim joq.
308. Kóp sóz utpaıdy, dóp sóz utady.
309. Ómirden kóziń ketse de, sóziń ketpesin.
310. Aqyn – ulttyń júregi, sheshen – kóptiń tiregi, batyr – kóptiń bilegi.
311. Sóz – adamnyń aınasy.
312. Til – sheker, bala – keter, baılyq – beker.
313. Til júırikten de ozady.
314. Bataly sóz – balaǵa azyq.
315. Altyn shyqqan jerdi belden qaz.
316., Elý jylda el jańa, júz jylda — qazan.
317. Kórdim degen kóp sóz, kórmedim degen bir sóz.
318. Basqa pále – tilden.
Aǵaıyn-týys týraly
319. Iesin syılaǵannyń ıtine súıek tasta.
320. Tiride syılaspaǵan, ólide jylaspaıdy.
321. Kóńildegi syrdy kóz bildiredi.
322. Qaryndasqa burmaǵannyń qary synsyn.
323. Tulpardyń óz tuıaǵy ózine dári.
324. Tórkin dese – qyz tózbeıdi, kókpek dese – túıe tózbeıdi.
325. Enesi tepken qulynnyń eti aýyrmas.
326. Saqaý balanyń tilin sheshesi biledi.
327. Torǵaı jańbyr jaýsa, balasyn qorǵar,
Burshaq jaýsa, basyn qorǵar.
328. At bolatyn taı saıaqqa úıir, adam bolatyn bala qonaqqa úıir.
329. Bas ekeý bolmaı, mal tórteý bolmas.
330. Jaqsy áıel jaman erkekti er qylady, jaman erkek jaqsy áıeldi jer qylady.
331. Jaqsy taz basyn jasyrmaıdy, jaqsy áıel asyn jasyrmaıdy.
332. Shyn jylasa soqyr kózden jas shyǵady.
333. Qaıǵysyz qara sýǵa semiredi.
334. Bireý toıyp sekiredi, bireý tońyp sekiredi.
335. Ógizge týǵan kún buzaýǵa da týady.
336. Bir bıeden ala da, qula da týady.
337. At tuıaǵyn taı basar.
338. Kól tolqysa kóbigi betine shyǵady, el tolqysa tentegi shetine shyǵady.
Adamgershilik, ar-uıat jaıly
339. Bireýge mal qaıǵy, bireýge jan qaıǵy.
340. Adam alasy ishinde, mal alasy syrtynda.
341. Qulan qudyqqa qulasa, qulaǵynda qurbaqa oınaıdy.
342. Aryq atqa qamshy aýyr, jyrtyq úıge tamshy aýyr.
343. Arpa-bıdaı as eken, altyn-kúmis tas eken.
344. Aıran ishken qutylady, shelek jalaǵan tutylady.
345. Esikten kirip «tór meniki» deme, yldıdan kelip «ór meniki» deme.
346. Ine – kózinen, adam sózinen synady.
347. Ashyqqannan, qunyqqan jaman.
348. Aıaǵy jaman tórdi bylǵaıdy, aýyzy jaman eldi bylǵaıdy.
Shydamdylyq, sabyr jaıly
349. Kósh júre túzeledi.
350. Tas túsken jerine aýyr.
351. Qyrqyna shydaǵan qyryq birine de shydaıdy.
352. Joqqa júırik jetpeıdi.
353. Otyrǵan qyz ornyn tabady.
354. Igiliktiń erte-keshi joq.
355. Jazmyshtan ozmysh joq.
356. Qyrsyq qyryq aǵaıyndy.
357. Júgirgen jetpeıdi, buıyrǵan ketpeıdi.
Ártúrli taqyryptaǵy
358. Shyn jylasa, soqyr kózden jas shyǵady.
359. Adamnyń basy – Allanyń doby.
360. Aıaqkıimiń tar bolsa, dúnıeniń keńdiginen ne paıda?
361. Arzannyń sorpasy (jiligi) tatymaıdy.
362. Óleıin degen tyshqan mysyqtyń quıryǵymen oınaıdy.
363. Jaqsyny kórmek úshin, sulýdy súımek úshin.
364. Qyzǵa qyryq úıden tyıym.
365. Qyz kúninde bári jaqsy, jaman qatyn qaıdan shyǵady.
366. Qyzdyń joly – jińishke.
367. Aı – ortaq, kún – ortaq, jaqsy – ortaq.
368. Qolda barda altynnyń qadiri joq.
369. Aǵash kórki – japyraq, adam kórki – shúberek.
370. Qus qanatymen ushady, quıryǵymen qonady.
371. El maqtaǵan jigitti kyz jaqtaǵan.
372. Úı bolǵan soń ydys-aıaq syldyrlamaı turmaıdy.
373. Júıeli sóz júıesin, júıesiz sóz ıesin tabady.
374. Toqal eshki múıiz suraımyn dep qulaǵynan aıyrylypty.
375. Kúrishtiń arqasynda kúrmek sý ishedi.
376. Sabasyna qaraı pispegi.
377. Kúsh atasyn tanymas.
378. Usta pyshaqqa jarymas, etikshi bizge jarymas.
379. Tań ataıyn demeıdi kún qoımaıdy, kún bataıyn demeıdi tún qoımaıdy.
380. Aıaz álińdi bil, qumyrsqa jolyńdy bil.
381. Qoryqqanǵa qos kóriner.
382. El qulaǵy – elý.
383. Esiń barda elińdi tap.
384. Sasqan úırek artymen súńgıdi.
385. El aýzyna qaqpaq bolmaısyń.
386. Estimegen elde kóp.
387. Kúshtiniń arty dıirmen tartady.
388. Bir eli aýyzǵa, eki eli qaqpaq.
389. Jyǵylǵanǵa judyryq.
390. Alystan arbalaǵansha, jaqynnan dorbala.
391. Alaǵan qolym – beregen.
392. Taz ashýyn tyrnaýmen alady.
393. Saqtyqta qorlyq joq.
394. Musylmanshylyq áste-áste, kápir bolý bir páste.
395. Oraza-namaz – toqtyqta, ıman keter joqtyqta.
396. Joǵalǵan pyshaqtyń saby altyn.
397. Qulannyń qasýyna – myltyqtyń basýy.
398. Aıýǵa álip úıretken taıaq.
399. Jaý joq deme jar astynda, bóri joq deme bórik astynda.
400. Joqtyq jomarttyń qolyn baılaıdy.
401. Qysqa jip kúrmeýge kelmeıdi.
402. Temirdi qyzǵan kezde soq.
403. Jyǵylǵan kúreske toımas.
404. Buǵa berseń suǵa beredi.
405. Dosyńnyń asyn qasyńdaı ish.
406. Búlingennen búldirgi alma.
407.Uıalǵan tek turmas.
408. Otyzda orda buzbaǵan, qyryqta qamal almaıdy.
409. Jyrtyq tesikke kúledi.
410. Jyǵylǵan súringenge kúledi.
411. Tentek shoqpar jınaıdy.
412. Atyń shyqpasa, jer órte.
413. Álin bilmegen álek.
414. Ótiriktiń quıryǵy bir tutam.
415. Tańdaǵan tazǵa jolyǵady.
416. Erli-zaıyptynyń arasyna esi ketken túsedi.
417. Kelinniń betin kim ashsa, sol ystyq.
418. Boıaýshy boıaýshy degenge saqalyn boıapty.
419. Bir qumalaq bir qaryn maıdy shiritedi.
420. Ash taýyqtyń túsine tary kiredi.
421. Kemeshi kelse, qaıyqshy sýdan shyǵady.
422. Jańylmas jaq bolmas, súrinbes tuıaq bolmas.
423. Ańqaý elge – aramza molda.
424. Jaý ketken soń qydyshyńdy tasqa shappa.
425. Soqyr taýyqqa bári – bıdaı.
426. Eki qoshqardyń basy bir qazanǵa syımaıdy.
427. Bilgeniń bir toǵyz, bilmegeniń toqsan toǵyz.
428. Tisi shyqqan balaǵa, shaınap bergen as bolmas.
429. Syryn bilmegen attyń syrtynan júrme.
430. Kimniń arbasyna otyrsań, sonyń óleńin aıtasyń.
431. Óli razy bolmaı, tiri baımaıdy.
432. Júrgenge júrgem ilinedi.
433. Páleden mashaıyq qashypty.
434. Tanymaıtyn jerdiń oı-shuqyry kóp.
435. Estigen qulaqqa jazyq joq.
436. Betiń qısyq bolsa, aınaǵa ókpeleme.
437. It ıtti jumsaıdy, ıt quıryǵyn jumsaıdy.
438. Teń-teńimen, tezek qabymen.
439. Tyrnadan bı qoısań, basyńnan qıqý ketpeıdi.
440. Han qaıqy bolsa, bı búkir bolady.
441. Ár eldiń zańy basqa, ıtteri qara qasqa.
442. Bir kisi taqqa minse, qyryq kisi atqa minedi.
443. Qarǵa qarǵanyń kózin shuqymaıdy.
444. Jylandy úsh kesse de kesiretkelik áli bar.
445. Bylaı tartsań arba synady, bylaı tartsań ógiz óledi
446. Jamannyń aıtqany kelmeıdi, sandyraǵy keledi.
447. Tesik monshaq jerde qalmaıdy.
448. «Tur-turdan» habar kelse, uıqydan maza ketedi.
449. Batyr bir óledi, qorqaq myń óledi.
450. Qazannyń kúıesi juǵady, aqymaqtyń bálesi juǵady.
