QAZAQ UǴYMYNDAǴY ÓLIMNIŃ 6 TÚRI

24 qazan 2024 584 0
Оqý rejımi

Qazaq halqy «artyna jaqsy at qaldyryp ólý – erlikpen barabar», «jaqsy adamnyń ólimi de ónege» dep qarap, halyqqa mol eńbek sińirip, artyna jaqsy at jəne tamasha úlgi-ónege qaldyryp ólýdi óte ıgilikti is sanap, ómirge kelgen barsha adam balasynyń adamsha ómir súrip, adamsha ólip, sońyna jaman ataq, jıirkenishti əser qaldyrýdan aýlaq bolý qajettiligin urpaqtarynyń qulaqtaryna quıyp, kókirekterine uıalatýǵa barynsha kúsh salǵan, ıaǵnı, ez tirlikten er ólimdi joǵary baǵalap, jalpy ólim ataýlyny mynadaı birneshe túrge bólgen:

Aq ólim
« Aq ólim» dep Qudaıdyń buıryǵymen, ıaǵnı, óz ajalymen ólgen, asaryn asap, jasaryn jasap, artyna jaqsy ósıet jəne úlgi-ónege qaldyryp, ataýkere, ımansýyn iship, bala-shaǵa, týys-týǵandarynyń aldynda armansyz kóz jumǵandy aıtady. Sondaı-aq, el-jurt, aýyl-aımaǵy ishinde Qudaıdyń ajaly jetip, dəm-tuzy taýsylyp ólgen úlken-kishi, kəri-jastyń ólimi túgel «aq ólim» dep atalady.

Er ólim
«Ez tirlikten er ólim – artyq eken der edim» dep, ez tirlikten góri erlikpen ólýdi joǵary baǵalaǵan qazaq halqy Otany men el-jurtyn, halqynyń mal-múlkin, jer-sýyn, tipti, óz otbasy men bala-shaǵa syn qorǵaý jolynda qaza bolǵan, ózgelerdi qaýip-qaterden qutqarý jolynda óz ómirin qıǵan adamdardyń ólimin de «er ólim» dep, ondaı ólimderdi úlgi-ónege etip, olardyń erlik isterin urpaqtar boıy jyr etken. Tipti, Otany men otbasyn qorǵaý jolynda ólgen adamdardyń ólimin «sheıit» dep, óte joǵary baǵalaıdy.

Aram ólim

«Aram ólim» dep ý iship, býynyp, asylyp, baýyzdalyp, ózine-ózi qol salyp ólgen jəne jalǵyz ózi qaraýsyz jalǵyz jatyp «ataýkere», «ımansýyn» ishpeı kóz jumyp ketken ólimdi aıtady.

Joǵarydaǵylardan tys, Otanǵa satqyndyq, opasyzdyq jasap, qashyp-pysyp júrip ólgen, urlyq, aramdyq, qaralyq ústinde kóz jumǵan, ózgelermen ereges, tóbeles ústinde jan bergen adamdardyń ólimi de «aram ólim» dep qaralady. Sondaı-aq, mundaı adamdardyń súıegin «arýaq tebirenedi» dep, jalǵyz bir jerge jerleıdi.

Ez ólim
«Ez ólim» dep otbasy men bala-shaǵasyna, sondaı-aq, el-jurty men Otanyna qaýip-qater tóngende, jeke basyn qorǵaımyn dep qashyp-pysyp, jan saýǵalap júrip ólgen, mahabbat-kegi aıqyn bolmaýy sebepti, jaýyn aıap jaraly bolyp ólgen, dushpanyna jalynyp-jalbarynyp jatyp kóz jumǵan, jalqaýlyq, ynjyqtyq, olaqtyq, salaqtyq, boıkúıezdik saldarynan ashtan ólgen, qaıyr tilep júrip ólgen adamdardyń ólimin aıtady. Qazaq halqy mundaı ólimdi qatty jek kóredi. Ezdikpen ómir súrip, ezdikpen ólýden góri erlikpen ólýdi óte joǵary baǵalaıdy.

It ólim
«It ólim» dep eshqandaı sebep-saldarsyz qańǵyryp júrip, elsiz, kúnsiz aıdalada ólip, súıegi ıt pen qusqa jem bolǵan, sondaı-aq, jamandyq, qýlyq-sumdyq jolynda júrip kóz jumyp, súıegi aıdalada sasyp-shirip qalǵan, shekten tys dúnıeqorlyq sebebinen paıda qýyp júrip mert bolǵan, jeterlik mal-dúnıesi turyp, emdelmeı qınalyp jatyp jan tapsyrǵan, t.b. adamdardyń ólimin aıtady.

Suraýsyz ólim
«Suraýsyz ólim» dep shekten shyqqan ury-qaraqshy, qandy qol, buzaqy, qansha tərbıe berse de túzelmegen, elden qýǵan bas bu zar adamdardyń kisi qolynan ólip, eshbir suraýsyz ketýin aıtady. Tipti, ondaı buzaqy adamdardy bireý óltirip ketse de, olar úshin suraý salyp, qun surap, joqtaý aıtpaıtyndyqtan, ondaı adamdardyń óli min «joq taýsyz ólim» dep te ataıdy jəne ondaı jaman adam dar dyń súıegin rý, aýyl beıitterine jolatpaı, jalǵyz jerleıdi.
 

 Aıyp NÚSIPOQASULY

 

Pіkіrler Kіrý