QAZAQSTANDA 1 QAŃTARDAN BASTAP PASPORT MEN JEKE KÝÁLIK JASATÝ QYMBATTAIDY
Kelesi jyly aılyq eseptik kórsetkish 3 932 teńgege deıin ósedi. Sol úshin memlekettik qujattardy daıyndaý quny da kóbeıedi.
Tólqujat jasatý quny:
2025 jylǵy 1 qańtardan bastap pasporttaǵy bet sanyna baılanysty baj quny ózgeredi:
24 paraq – 4 AEK, ıaǵnı 15 728 teńge (16 jasqa deıingi balalar úshin);
Qoldanystaǵy 36 paraq tólqujat quny 8 AEK ıaǵnı, 31 456 teńgege ósedi.
48 paraq – 12 AEK, ıaǵnı 47 184 teńge (eresekterge) bolady.
Tólqujat ótinim bergen kúnnen bastap 15 jumys kúni ishinde daıyndalady. Biraq qazaqstandyqtar qosymsha aqy tólep, tólqujatty tezirek alýyna bolady.
Jeke kýálik jasatý quny:
Turǵyndar jeke kýálik jasatý úshin 0,2 AEK nemese 786,4 teńge tóleýi kerek. Biraq jeke kýáligin joǵaltyp, bir jyl ishinde eki retten artyq jasatsa, 1 AEK nemese 3 932 teńge tóleýge týra keledi.
Tólem Elektrondy úkimettiń tólem shlıýzi, ekinshi deńgeıli bankter arqyly nemese QR-kod boıynsha júzege asyrylady.
Qujattardy kimder tegin ala alady?
Aıta keteıik, keıbir azamattar qujattardy tegin ala alady. Salyq kodeksiniń 622-babyna sáıkes memlekettik bajdan myna tizimdegiler bosatylady:
Keńes Odaǵynyń batyrlary, Sotsıalıstik eńbek erleri;
úsh dárejeli Dańq ordeniniń jáne úsh dárejeli Eńbek Dańqy, "Altyn Qyran", "Otan" ordenderimen nagradtalǵan, "Halyq qaharmany", "Qazaqstannyń Eńbek Eri" ataqtaryna ıe bolǵandar;
"Batyr Ana" ataǵyna ıe bolǵan, "Altyn alqa", "Kúmis alqa" alqalaryn alǵan kópbalaly analar;
UOS ardagerleri, olarǵa teńestirilgender jáne basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy urys qımyldarynyń ardagerleri;
Múgedektigi bar adamdar, bala jasynan múgedektigi bar adamnyń, múgedektigi bar balanyń ata-anasynyń biri;
Qarttar men múgedekterge arnalǵan medıtsınalyq-áleýmettik mekemede turatyn qarttar, jetim balalar men ata-ana qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar;
Chernobyl apatynyń saldarynan zardap shekkender.
Osy sanattaǵylar rastaıtyn qujatty kórsetýge tıis.
Jeke basty kýálandyratyn qujat (Qazaqstan Respýblıkasynyń sheteldik mekemelerinde resimdelgen Qazaqstan Respýblıkasy azamatynyń pasporttaryn qospaǵanda) alýǵa ótinim berilgen kúnnen bastap on bes jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde beriledi.
Jeke tulǵanyń qalaýy boıynsha jeke basty kýálandyratyn qujattar resimdegen kúnnen bastap:
Qazaqstan Respýblıkasy azamatynyń tólqujaty, Qazaqstan Respýblıkasy azamatynyń jeke kýáligi Astana, Almaty, Aqtóbe, Shymkent qalalarynda – 1 jumys kúnine deıin, oblys ortalyqtarynda – 3 jumys kúnine deıin;
Qazaqstan Respýblıkasy azamatynyń tólóqjaty, Qazaqstan Respýblıkasy azamatynyń jeke kýáligi, sheteldikterdiń Qazaqstan Respýblıkasynda turýǵa yqtııarhaty, azamattyǵy joq adamnyń kýáligi Astana, Almaty, Aqtóbe, Shymkent qalalarynda – 3 jumys kúnine deıin, oblys ortalyqtarynda 5 jumys kúnine deıin,
Oblystardyń aýdandarynda jáne qalalarynda 7 jumys kúnine deıin jedeldetilgen tártippen beriledi.
Aıta ketsek, 2025 jyly neke qııý týraly kýáliktiń quny da 1 AEK nemese 3 932 teńge bolady.
Biraq ajyrasýǵa ótinish berý eki ese qymbatqa túsedi, ıaǵnı – 2 AEK nemese 7 864 teńge.
Týý týraly kýálik tegin beriledi. Biraq joǵaltyp alyp nemese basqa da jaǵdaılarmen qaıta jasatqan jaǵdaıda 0,5 AEK nemese 1 966 teńgeni tóleý kerek bolady.
