QAZAQTYŃ AQQALA SALTY
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni
1. "Aqqala" sózi eki bólikten turady: "aq" jáne "qala". "Aq" sózi qazaq tilinde qardyń túsin nemese jalpy qardy bildiredi. Bul sóz kóbinese qystygúni qarmen baılanysty uǵymdarda qoldanylady. Mysaly, "aq ulpa" (jańa túsken qar) nemese "aq mamyq" (qarly dala) degen tirkester bar.
2. "Qala" sózi "qalaý", ıaǵnı bir nárseni turǵyzý nemese qurý maǵynasynan shyqqan. Bul sózdiń túbiri "qal", ıaǵnı "turǵyzý", "qurý" degendi bildiredi. Osy túbirden "qala" (qala salý, qala ornatý) sózi týyndaǵan.
3. Etımologııalyq turǵydan, "aqqala" sózi "qardan qalanǵan qurylys" nemese "qardan jasalǵan baspana" degen maǵyna beredi. Bul ataý sózdiń máni men maǵynasy qazaq halqynyń turmystyq ómirine tereń baılanysty ekenin kórsetedi.
Sózdiktegi uǵymy
"Aqqala" sózi qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde kelesi uǵymdy bildiredi:
1. Aqqala – qys mezgilinde qalyń qardan turǵyzylatyn ýaqytsha baspana nemese qorǵanys orny. Ádette, bul qardan qalanǵan qurylys malshylar men qoıshylarǵa, sondaı-aq borandy kúnderi dalada júrgen adamdarǵa panalaý úshin salynǵan. Aqqala jelden, borannan qorǵaý maqsatynda turǵyzylǵan, sonymen qatar malǵa yq retinde de qyzmet atqarǵan.
2. Sózdiktegi uǵymy boıynsha, "aqqala" tek qana qardan jasalatyn qurylys qana emes, sonymen qatar qıyn klımattyq jaǵdaılardaǵy ómir súrýdiń bir kórinisi retinde qarastyrylady.
AQQALA DÁSTÚRI
Aqqalanyń máni men maqsaty
Aqqala – qystygúni qardan qalanatyn pana, qora, yqtasyn. Bul qurylys qazaqtardyń qatal qysty jerlerde ómir súrý úshin beıimdelýiniń bir kórinisi. Aqqala negizinen borandy kúnderi malshylar men qoıshylar úshin panalaý orny retinde qyzmet atqarǵan. Qardyń qalyńdap, ábden bekigen kezderinde, ásirese, qoıshylar maldy óriste baǵyp júrgende, aqqala soǵyp, onyń ishinde panalaǵan.
Aqqalanyń tarıhy men geografııalyq erekshelikteri
Buryn teriskeı jaqtaǵy eldi-mekender borandy kúnderde jataǵan úıdi, qora-qopsyny qar basyp qalmaý úshin tasa, tosqaýyl retinde aqqala soqqan. Bul salt ásirese Soltústik Qazaqstan, Shyǵys Qazaqstan jáne Aqmola oblystarynda keń taralǵan. Munda qys aılary qatal ári uzaq bolǵandyqtan, aqqala tek malshylarǵa ǵana emes, keıde búkil aýylǵa pana retinde salynǵan.
Aqqalanyń qurylymy men túrleri
Aqqala birneshe túrli bolǵan. Qarapaıym aqqalalar – malshylar men qoıshylardyń ýaqytsha panalaýǵa arnalǵan shuńqyr túrindegi baspanasy. Olar qar qalyń, qasattanyp túsken kezderi tóbesi bar apan tárizdi etip jasalǵan. Mundaı aqqalalar kóbine maldy yqtap, boran kezinde malshynyń ózin qaýipsiz jaǵdaıda saqtaýǵa arnalǵan. Sonymen qatar, boran-shashynda malǵa yq, malshyǵa pana retinde salynǵan aqqalalar belgili bir aýyldyń órisine belgi bolyp, basqa malshylarǵa baǵyt-baǵdar kórsetip otyrǵan. Osylaısha, aqqala tek panalaý orny ǵana emes, sol zamannyń sharttarynda bir-birine kómek kórsetý quraly da bolǵan.
Aqqalanyń zamanaýı mańyzy
Búginde aqqala dástúri negizinen tarıhı jáne mádenı mura retinde saqtalǵan. Ol ata-babalarymyzdyń tabıǵatqa beıimdelý, qıynshylyqtardy eńserý qabiletterin kórsetetin sımvol retinde qarastyrylady. Aqqala jasaý óneri jastardy tabıǵatqa qurmetpen qaraýǵa, qazaq halqynyń dástúrlerin qurmetteýge tárbıeleý quraly retinde mańyzdy.
Yrym-tyıymdar
Aqqalaǵa qatysty qazaq halqynyń dástúrleri men nanym-senimderine qatysty yrym-tyıymdar bar. Bul yrymdar kóbinese aqqalanyń qasıetti oryn retinde qabyldanýynan jáne ony durys paıdalaný qajet ekendiginen týyndaǵan.
Aqqalany jamandyq úshin qoldanbaý
Aqqalany tek qajettilik týyndaǵan kezde ǵana salý kerek dep eseptelgen. Aýyl ishinde nemese balar oınap oıyn datyý, turmys-tirshilik zańdaryn úırený, spotpen aınalysyp, sýyqqa tózimdiligin arttyrý, sheberlikterin jetildirý, taza aýada ómir súrý maqsatynda aqqala soǵyp oınaýǵa balalardyń tárbıesi men tártibin kúsheıtýge rýhsat etilgen. Al úlkender úshin zerigip ne ishý bisip júrip aqqala turǵyzýǵa tyıym salynǵan. Óıtkeni, aqqala salý jamanshylyq , ólim kúnin shaqyrady dep eseptelgen.
Aqqalany buzbaý
Aqqalany beı-bereket buzýǵa bolmaıdy. Eger bireý salynǵan aqqalany qasaqana buzsa, onyń qarǵysyna ushyraýy múmkin dep sengen. Aqqalany buzý – qasıetti oryndy qorlaý retinde qabyldanǵan, al onyń saldary úıiner aýrylý, qasiret shegeý syndy aýyr bolady dep sengen.
Aqqala ishine tamaq qaldyrmaý
Aqqala ishinde tamaq nemese basqa da zattardy qaldyryp ketýge bolmaıdy dep eseptelgen. Bul zııandy rýhtardyń nemese jaman kúshterdiń nazaryn aýdarýy múmkin dep sengen. Sondyqtan, aqqaladan keter kezde barlyq zattardy jınap, taza qaldyrý kerek dep sanalǵan.
Aqqalaǵa qurmet kórsetý
Aqqala tabıǵattyń bir bólshegi retinde qurmettelgen. Aqqalaǵa kirgende jáne shyqqanda árdaıym quran oqyp, bata qaıyrǵan. Bul qurmet kórsetý jáne aqqalanyń qasıettiligin moıyndaý retinde qarastyrylǵan.
Aqqalaǵa basqa maqsatta qoldanýǵa tyıym salý
Aqqalany basqa maqsatta, mysaly, oıyn-saýyq úshin nemese ýaqyt ótkizý úshin qoldanýǵa bolmaıdy dep eseptelgen. Aqqala tek qıyn jaǵdaıda panalaý orny retinde salynýy tıis.
Bul yrym-tyıymdar aqqalanyń qasıettiligin, onyń qajettilik týyndaǵan jaǵdaıda ǵana qoldanylýyn qamtamasyz etýdi kózdegen jáne qazaq halqynyń tabıǵatqa, dástúrlerge degen qurmetin kórsetedi.
Islamdaǵy aqqalanyń máni
1. Islam dástúrlerinde "aqqala" degen naqty uǵym nemese dástúr joq. Aqqala salý, ıaǵnı qardan ýaqytsha panalaý oryndaryn turǵyzý, negizinen qazaq jáne basqa da kóshpeli halyqtardyń qatal klımattyq jaǵdaılaryna beıimdelýinen týyndaǵan jergilikti dástúr. Islam dini men onyń sharıǵat zańdaryna sáıkes, tabıǵı resýrstardy paıdalaný nemese tabıǵatqa beıimdelý sharalary ruqsat etilgen, biraq bul áreketterdiń dinı negizderi men mindettilikteri bolmaıdy.
2. Islam dininde tabıǵatpen baılanys, oǵan qurmetpen qaraý jáne adam ómirin saqtap qalý negizgi ustanymdardyń biri. Sol sebepti, qatal tabıǵı jaǵdaılarda, mysaly, borandy kúnderde ómirdi saqtaý maqsatynda qardan panalaý ornyn turǵyzý (aqqala salý) dinge qaıshy emes. Alaıda, bul áreket dinı dástúr retinde emes, kerisinshe, mádenı jáne turmystyq qajettilikten týyndaǵan.
Sondyqtan, aqqala salý – ıslamda emes, qazaq mádenıetinde kezdesetin dástúr bolyp tabylady. Islam bul áreketke qarsy emes, biraq ony dinniń bir bóligi dep tanymaıdy.
Bolat BOPAIULY