QAZAQTYŃ AQShAM ǴURPY
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni
Aqsham sózi – qazaq tilinde táýliktiń kún batqannan keıingi ýaqytyn bildiretin termın. Bul ýaqyt, kúnniń uıasyna kirip, qarańǵylyq túse bastaǵan sátti sıpattaıdy. Etımologııalyq turǵydan, "aqsham"sózi túrki tilderinde keńinen taralǵan jáne ol «aq» (jaryq) jáne «sham» (ot, jaryq kózi) degen sózderden quralǵan dep sanalady. Bul eki komponent birigip, «jaryq túsken ýaqyt» nemese «jaryqtyń azaıǵan kezi» degen uǵymdy beredi. Osylaısha, bul sóz qazaq tilinde keshki ýaqytty nemese ymyrt mezgilin beınelep, kúnniń batýymen baılanysty erekshe ýaqyt kezeńin bildiredi.
Sózdiktegi uǵymy
Aqsham – keshki ýaqyt, kúnniń batýymen baılanysty táýlik kezeńi dep anyqtalady. Bul sóz kóbinese dinı maǵynada qoldanylady, óıtkeni aqsham namazy – bul kún batqannan keıin oqylatyn namazdyń ataýy. Aqsham – qazaq mádenıetinde ýaqytty ólsheýdiń mańyzdy kezeńi retinde qalyptasqan uǵym. Ol halyq arasynda keshki as nemese otbasylyq jıyndarmen baılanysty dástúrlerdi sıpattaý úshin de jıi qoldanylady.
Aqsham ǵurpynyń maǵynasy da osy ýaqyt kezeńimen tikeleı baılanysty. Bul dástúr boıynsha, keshki ýaqyt erekshe mánge ıe bolyp, adamdardyń jınalýy, birge tamaqtanýy, dinı rásimderdi oryndaýy mańyzdy bolyp sanalady. Aqsham kezinde tynyshtyq saqtaý, artyq shýly is-áreketterden aýlaq bolý, úıdiń jaryǵyn báseńdetý sııaqty ǵuryptar keńinen taralǵan. Bul ǵuryptar qazaq halqynyń rýhanı jáne áleýmettik ómirinde mańyzdy ról atqarady.
Aqsham ǵurypynyń máni
1. Qazaq halqynyń ýaqytty ólshep, táýlik boıyndaǵy mezgilderdi dál bólip ataýy – ǵasyrlar boıy qalyptasqan mádenıettiń bir kórinisi. Árbir mezgilge ataý berip qana qoımaı, sonymen qatar belgili dástúrler men ǵuryptar da qalyptasqan. Solardyń biri – "Aqsham ǵurypy".
2. Aqsham – kún uıasyna bata bastaǵan, kúnniń keshki mezgili. Bul kezde kún kókjıekten asyp, aınala alakóleńke túse bastaıdy. Qazaq halqy osy mezgildi "aqsham", "ymyrt", "alakeýim" dep ataǵan. Bul ataýlar ýaqyt ólshemin ǵana emes, sonymen birge belgili bir áreketterdi oryndaýdyń belgisi retinde de qyzmet etken.
3. Aqsham – qazaq halqy úshin erekshe máni bar ýaqyt. Bul mezgil – kúndizgi tirshiliktiń aıaqtalyp, túngi tynyǵýǵa daıyndyq kezeńi. Aqsham kezinde oryndalatyn ǵuryptar men ádet-ǵuryptar "Aqsham ǵurypy" dep atalady.
4. Aqsham ýaqytynda qazaqtar otbasymen jınalyp, keshki as ishýge daıyndalǵan. Bul ýaqytta balalardyń syrtta oınaýy shektelip, úıge kirýi talap etilgen. «Aqshamda dalada júrýge bolmaıdy» degen sóz tirkesi osy ýaqytqa baılanysty týǵan.
Mysal retinde bir ájeniń nemeresine aıtqan eskertýin keltirýge bolady:
*– Balam, aqsham boldy, dalada oınap júrme! Jyn-shaıtannyń ýaqyty ǵoı, úıge kir! Bul sózder tek qana tyıym salý emes, sonymen birge kúnniń batýy jáne qarańǵylyqtyń túsýimen baılanysty qaýip-qaterlerden saqtandyrý máni bar.
Aqsham men namazsham
Aqsham ýaqytynda musylman jurtynyń oryndaýy tıis mindetti bes ýaqyt namazdyń biri – aqsham namazy oqylady. Bul namazdyń ýaqyty kúnniń uıasyna batýynan bastalyp, kún tolyq batqansha sozylady. Osyǵan baılanysty "namazsham" ataýy da jıi qoldanylady.
Aqsham kezinde namazdy oqý – rýhanı tazarý men kúndelikti tirshilikti aıaqtaý rásimi. Qazaq halqynyń dinge degen qurmeti osy ýaqyt ólshemi arqyly kórinis tabady. Qazaqtardyń aıtýynsha, namazsham ýaqyty – tynyshtyq pen ǵıbadat kezeńi. Sondyqtan bul mezgilde úı ishinde de tynyshtyq saqtalyp, artyq áńgime aıtylmaıdy.
Aqshamdaǵy qonaq kútý dástúri
Aqsham ýaqytynda qonaq kútý qazaqtyń ejelgi salttarynyń biri bolyp sanalady. Eger aqsham ýaqytynda úıge qonaq kelse, ony qurmettep, qonaqasy beriledi. Bul – qazaq halqynyń qonaqjaılylyǵynyń bir kórinisi. Qonaq kelse, úı ıesi dastarhan jaıyp, aqsham ýaqytynda otbasy men qonaqtar birge otyryp as ishedi. Bul dástúrdiń negizgi máni – kúnniń batýy men túnniń bastalýymen birge adamdardyń bir-birimen til tabysýy, jaqyn aralasýy.
Qazaq halqynyń ýaqyt ólshemindegi "aqsham ǵurypy" – ulttyń rýhanı jáne mádenı qundylyqtarynyń bir bóligin quraıdy. Aqsham ýaqyty – kúnniń batyp, túnniń túsýimen baılanysty bolǵandyqtan, bul mezgil erekshe mánge ıe. Aqsham kezinde oryndalatyn ǵuryptar men dástúrler qazaq halqynyń tabıǵatpen úılesimdiligin jáne rýhanı baılyǵyn aıqyn kórsetedi.
Aqshamnan keıingi ýaqyt
Aqshamnan keıingi ýaqyt – qazaq halqy úshin erekshe kezeń. Kún tolyq batyp, qarańǵylyq túskende, aınala tynyshtalyp, adamdardyń kúndizgi isteri aıaqtalady. Bul ýaqyttyń ártúrli ataýlary bar: "qas qaraıý," "qarańǵy túsý," jáne "kesh." Osy mezgilde oryndalatyn dástúrler de erekshe.
Ińir jáne qyzyl ińir
Ińir – kún batyp, qas qaraıa bastaǵan kez. Bul mezgildiń negizgi belgisi – kúnniń sońǵy jaryǵy sónip, aspan men jer arasyndaǵy shekara anyq kórinbeı qalǵan ýaqyt. Ińirde adamdardyń kóbisi úıge oralyp, otbasymen birge bolýǵa umtylady. Úı ishinde sham jaǵyp, oshaqta tamaq pisirile bastaıdy.
Qyzyl ińir – bul ińirdiń bir kezeńi, tolyq qarańǵylyqtyń túsýine deıingi ýaqyt. Bul kezde dalada júrý erekshe qaýipti dep sanalatyn. Qazaqtar qyzyl ińirdi jaman nıettilerdiń, jyn-shaıtannyń ýaqyty dep eseptegen. Sondyqtan osy ýaqytta balalardy úıde ustaýǵa, al eresekterdi artyq júgirip-janjaldaspaýǵa shaqyrǵan.
Mysaly: ájelerimiz balalardy shaqyryp: Qyzyl ińirde dalada júrme, jamandyqqa ushyrap qalasyń! –* dep eskertý jasaıtyn.
Aqshamnan keıingi tynyshtyq
Aqshamnan keıin qazaq halqy tynyshtyq saqtaýdy dástúrge aınaldyrǵan. Bul ýaqytta úı ishinde de, syrtta da daýysty kóterip sóıleýge, shýlaýǵa tyıym salynǵan. Qazaqtardyń túsinigi boıynsha, aqshamnan keıingi ýaqyt – rýhanı tynyǵý kezeńi. Bul ýaqytty otbasymen birge ótkizý, úlkenderge qurmet kórsetý, túngi tynyshtyqqa daıyndyq kezeńi dep sanaǵan. Sonymen qatar, bul mezgilde qonaq kútý dástúri jalǵasady. Eger aqshamnan keıin qonaq kelse, ony jyly qarsy alyp, qurmet kórsetý – árbir qazaqtyń mindeti. Qonaqqa túngi as berilip, ol qurmetpen shyǵaryp salynady. Bul – qazaq halqynyń qonaqjaılylyǵynyń taǵy bir aıqyn kórinisi.
Jarym tún jáne túngi ǵuryptar
Túnniń ortasy – jarym tún dep atalady. Bul kezeńde tabıǵat ta, adamdar da tolyq tynyshtyqqa kóshedi. Jarym tún mezgili – ertegiler men ańyzdarda erekshe oryn alatyn ýaqyt. Qazaq halqynyń senimi boıynsha, dál osy ýaqytta jyn-shaıtan men basqa da zulym kúshter kúshine enip, olardyń áseri arta túsedi. Sondyqtan tún ortasynda úı ishinde otty óshirmeı, azan shaqyryp, duǵa oqyp otyrǵan.
Túngi mal qaraý dástúri
Túnde maldy qaraý, qoranyń esigin bekitý – qazaqtyń kóshpendi ómir saltynda erekshe mańyzdy ǵuryp. Túnde maldy qasqyrdan jáne basqa da jyrtqyshtardan qorǵaý qajet bolǵan. Osyǵan baılanysty, túnde maldy qorǵaý úshin aýyldyń er azamattary kezekpen túngi kúzetke shyǵyp otyrǵan. Bul dástúr – qazaq halqynyń tabıǵatqa beıimdelýi men onyń qaýipterine qarsy turý qabiletiniń kórinisi.
Jaryq túsirmeý-tynyshtyq saqtaý
Túnde úı ishinde nemese syrtta artyq jaryq túsirmeý, ot jaǵyp, aınalaǵa aıǵaı-shýǵa tyıym salý – qazaqtardyń túngi tynyshtyqty saqtaý dástúri. Munyń máni – tabıǵatqa, onyń tynyshtyǵyna qurmet kórsetý jáne túngi ýaqyttyń ereksheligin eskerip, qaýipti jaǵdaılardan saqtaný. Qazaqtardyń aıtýynsha, túnde artyq jaryq túsirý jyn-shaıtandy shaqyrýmen teń.
Qazaq halqynyń ýaqyt ólshemindegi aqsham jáne tún mezgilderi – ulttyq dástúrler men ǵuryptardyń mańyzdy bóligi. Aqshamnan keıingi ýaqyttyń árbir kezeńine sáıkes áreketter, tyıymdar men nanym-senimder ǵasyrlar boıy urpaqtan-urpaqqa berilip kele jatqan mura. Bul dástúrler halqymyzdyń tabıǵatpen tyǵyz baılanysyn, rýhanı baılyǵyn jáne ómir saltynyń erekshelikterin aıqyn kórsetedi.
Islamdaǵy aqsham ǵurpy
Islamdaǵy aqsham ǵurpy erekshe mánge ıe, sebebi ol táýliktiń kún batqannan keıingi ýaqytyn bildirip, dinı turǵydan mańyzdy kezeń bolyp sanalady. Bul ýaqyt kúnniń batyp, keshtiń bastalatyn mezgili, al musylmandar úshin bul mezgilde **aqsham namazyn** oqý paryz bolyp tabylady.
Aqsham kezindegi yrym-tyıymdar
Aqsham kezinde, ıaǵnı kún batqannan keıingi ýaqytta qazaq halqy ártúrli yrym-tyıymdardy saqtap, olardyń keıbirin qatty qadaǵalaǵan. Bul tyıymdardyń negizgi maqsaty — adamdardy jamandyqtan, qaýip-qaterden qorǵaý jáne úıge, otbasyǵa tynyshtyq pen bereke ákelý bolyp tabylady.
1. Aqshamda úı jınamaý: Kún batqannan keıin úı tazalaýǵa, sypyrýǵa bolmaıdy dep esepteledi. Bul tyıym úıdegi qut-berekeniń ketýine ákeledi dep sanalǵan.
2. Aqshamda aınaǵa qaramaý: Bul ýaqytta aınaǵa qaraýǵa tyıym salynady, óıtkeni bul jamandyq shaqyrady dep senilgen.
3. Aqshamda sý tókpeý: Aqshamda dalaǵa sý tógýge bolmaıdy. Bul jyn-shaıtandy shaqyrady degen senim bar.
4. Aqshamda bos ydysty ustamaý:Qolda bos ydys ustap júrýge bolmaıdy, sebebi bul kedeılikke ushyratady dep eseptelgen.
5. Aqshamda bosaǵada turýǵa bolmaıdy:
Bosaǵada turyp sóılesý, otyrý jamandyq shaqyrady dep sanalady. Bul jaman habar nemese sátsizdikterge alyp keledi dep sengen.
6. Aqshamda qaryz suraý jáne berý: Bul ýaqytta qaryz suraýǵa nemese berýge bolmaıdy, óıtkeni bul berekeniń ketýine sebep bolady dep sengen.
7. Aqshamda aıqaılaýǵa, shýlaýǵa tyıym salynǵan: Úı ishinde de, dalada da aqsham ýaqytynda tynyshtyq saqtaýǵa tyrysqan. Shýǵa jaman rýhtar jınalady dep eseptegen.
8. Aqshamda tyrnaq almaý: Aqsham ýaqytynda tyrnaq alýǵa bolmaıdy dep sengen, sebebi bul aýrýǵa nemese qıyndyqqa ákeledi dep eseptelgen.
9. Aqshamda kir jýýǵa bolmaıdy: Bul ýaqytta kir jýýǵa tyıym salynǵan. Mundaı is-áreketter úıdegi qut-berekeniń ketýine jáne otbasynyń ál-aýqatynyń tómendeýine sebep bolady dep sengen.
10. Aqshamda syrtqa shyqpaýdy eskertý:
Úlkender aqsham kezinde balalardy dalaǵa jibermegen, bul kezde jyn-shaıtandar júredi degen senim bolǵan.
11. Aqshamda ıttiń ulýy: It aqsham ýaqytynda ulyp nemese qatty úrse, bul jamandyqtyń belgisi dep qabyldanǵan. Mundaı kezde duǵa oqyp, úıdi jamandyqtardan qorǵaýǵa tyrysqan.
12. Aqshamda qoqys shyǵarmaý: Aqshamda úıden qoqys shyǵarýǵa tyıym salynǵan, sebebi bul úıdegi berekeniń syrtqa shyǵyp ketýine ákeledi dep sengen.
13. Aqshamda ot jaqpaý: Bul kezde ot jaǵýǵa nemese otyn ákelýge bolmaıdy dep eseptelgen. Bul da úıdiń quty men berekesine zııan keltirýi múmkin degen túsinik bar.
14. Aqshamda qasqyr ulýy: Eger qasqyrdyń ulýyn estise, bul tabıǵattaǵy bir ózgeristiń nemese qatty aıazdyń belgisi dep qabyldanǵan. Mundaı kezde malǵa nemese basqa tabıǵatqa qatysty saqtyq sharalaryn qoldanǵan.
15. Aqshamda qaryzdy qaıtarmaý: Aqsham ýaqytynda qaryz qaıtarý da tyıym salynǵan. Bul berekeniń azaıýyna jáne adamnyń qarjylyq qıyndyqtarǵa ushyraýyna sebep bolady dep sanalǵan.
16. Aqshamda qumyrsqa kórse: Qumyrsqa aqshamda kórinse, bul jaqyn arada jańbyr jaýatynyn nemese tabıǵattyń bir ózgerisin bildiredi dep eseptelgen.
17. Aqshamda esik ashyq qaldyrmaý: Úıdiń esigin aqsham ýaqytynda ashyq qaldyrýǵa bolmaıdy, sebebi bul jaman rýhtardyń kirýine múmkindik beredi dep sengen.
18. Aqshamda tamaq qaldyqtaryn dalaǵa tastamaý: Tamaq qaldyqtaryn aqshamda dalaǵa tókse, bul úıdegi berekeniń ketýine jáne jamandyqtyń úıge kelýine sebep bolady dep sengen.
19. Aqshamda úı ishindegi shamdardy óshirmeý: Úıde shamdar aqsham ýaqytynda mindetti túrde jaǵýly bolýy tıis, óıtkeni bul úıge tynyshtyq pen jylylyq ákeledi dep eseptelgen.
20. Aqshamda dastarqandy jınamaý: Aqsham ýaqytynda dastarqandy jınap qoıýǵa bolmaıdy dep sengen, sebebi bul úıdegi yrystyń azaıýyna ákeledi dep eseptelgen.
21. Aqshamda qabyrǵalardy qaǵýǵa bolmaıdy: Qabyrǵalardy qaǵý nemese basqa qatty dybystar shyǵarý jamandyq shaqyrady dep senilgen. Úı ishinde tynyshtyq saqtaý qajet dep eseptelgen.
22. Aqshamda bireýge jaman sóz aıtpaý: Aqsham ýaqytynda jaǵymsyz sózder aıtýǵa nemese bireýge til tıgizýge bolmaıdy, sebebi bul sózder iske asyp ketýi múmkin dep qoryqqan.
23. Aqshamda qustyń ushýy: Qus aqshamda ushyp kelse nemese qonsa, bul jamandyqtyń nemese qaıǵyly oqıǵanyń belgisi dep sanalǵan. Mundaı kezde duǵa oqyp, saqtaný sharalaryn jasaǵan.
24. Aqshamda balaǵa eskertý jasaý: Aqshamda balalarǵa urysýǵa nemese qatty eskertý jasaýǵa bolmaıdy, óıtkeni bul olardyń ómirinde qıyndyqtar týdyrýy múmkin dep sengen.
25. Aqshamda qurbandyq shalý: Aqsham ýaqytynda qurbandyq shalý usynylmaǵan, sebebi bul úıge jaqsylyq ákelmeıdi dep eseptelgen. Qurbandyq tek kúndizgi ýaqytta shalynady.
26. Aqshamda tús jorýǵa bolmaıdy: Aqsham ýaqytynda kórgen tús jamandyqqa ákeledi dep eseptelip, ony jorýǵa tyıym salynǵan.
27. Aqshamda jańa bastama bastamaý: Aqshamda jańa is bastaýǵa nemese mańyzdy sheshim qabyldaýǵa bolmaıdy, óıtkeni bul sátsizdikke ushyratady dep sengen.
Bul yrym-tyıymdar qazaq halqynyń ómirinde mańyzdy oryn alǵan jáne olardy saqtaý arqyly halyq jamandyqtan saqtanýǵa tyrysty. Bul tyıymdardyń túpki máni – otbasynyń amandyǵy men úıdiń qut-berekesin saqtaý.
Aqsham ǵurpynyń ıslamdaǵy máni
1. Aqsham namazy: Aqsham ýaqyty musylmandar úshin bes paryz namazdyń biri – aqsham namazynyń oqylatyn ýaqyty. Kúnniń batqanyn bildiretin bul namaz ýaqytynda, musylmandar Allaǵa shúkirshilik etip, kúndizgi ýaqyttaǵy isteriniń aıaqtalǵanyn moıyndaıdy. Aqsham namazy úsh rakaǵat paryz, eki rakaǵat súnnetten turady.
2. Tazalyq pen tynyshtyq ýaqyty: Islamda aqsham ýaqyty tazalyq pen tynyshtyqqa erekshe kóńil bólýge shaqyratyn ýaqyt bolyp sanalady. Bul kezde adam kúndizgi qarbalastan keıin tynyǵyp, rýhanı tazalyqqa umtylady. Aqsham namazyn oqý arqyly musylmandar kúndelikti tirshilikterin tynyshtyqta aıaqtap, Allanyń aldynda jaýapkershilikterin sezinedi.
3. Shaıtannan saqtaný: Islam seniminde, aqsham ýaqyty – shaıtannyń kúsheıetin ýaqyty dep esepteledi. Hadısterde, aqsham kezinde balalardy syrtta oınaýdan tyıyp, úıge kirgizý usynylady. Bul ýaqyt shaıtannyń adamǵa áser etý múmkindigi arta túsetin kez retinde túsindiriledi.
4. Berekeli ýaqyt: Aqsham – berekeli ýaqyt. Bul ýaqytta úıde otbasy músheleri jınalyp, bir-birimen birge bolýǵa erekshe mán beredi. Úıde beıbitshilik pen tynyshtyq ornap, bul ýaqyt otbasylyq duǵalar men dinı rásimderdi oryndaýǵa qolaıly dep esepteledi.
5. Rýhanı mańyz: Aqsham – rýhanı tárbıege jáne Allaǵa jaqyndaýǵa arnalǵan ýaqyt. Bul kezeńde adamnyń júregi tynyshtalyp, kúndizgi is-áreketterin tarazylaı otyryp, keshirim suraýǵa, shúkirshilik etýge múmkindik alady.
Islamdaǵy aqsham ǵurpynyń osyndaı rýhanı jáne praktıkalyq mánderi ony musylmandardyń kúndelikti ómirinde mańyzdy etip kórsetedi. Aqsham ýaqytyn qadirlep, osy ǵuryptardy oryndaý – Islamnyń rýhanı baılyǵyn sezinýdiń bir joly bolyp tabylady.
Bolat BOPAIULY
