QAZAQTYŃ AQTAP ALÝ DÁSTÚRI
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni
Aqtap alý termıni qazaq tilinde eki sózden quralǵan.
1. "Aqtap” — bul sózdiń túbiri "aq" (jaqsy, taza, ádil) jáne "tap" (salý, berý) sózderinen keledi. Munda "aqtap" — bireýdi nemese bir nárseni ádildik turǵysynan qorǵap, oǵan jaqsy baǵa berý maǵynasynda qoldanylady.
2. "Alý" — bul sóz zatty nemese quqyqty qabyldap alý degen maǵynany bildiredi.
Sondyqtan, "aqtap alý" termıni bireýdi nemese bir nárseni ádildik negizinde qorǵap, oǵan artyqshylyq nemese quqyq berý degen maǵynaǵa keledi. Qazaq tilindegi osy termın arqyly adamdy nemese isti aqtap alý, ıaǵnı ol adamdy nemese isti kinádan bosatý, ádil baǵalaý, nemese zańdy qundy tóleý arqyly qarastyrylatyn protsess sıpattalady.
Sózdiktegi uǵymy
Qazaq sózdikterinde "aqtap alý" uǵymy kelesideı sıpattalady.
1. Jazadan bosatý: Quqyqtyq nemese moraldyq turǵydan bireýdi kinásiz dep taný, jazadan nemese aıyptan bosatý. Bul ádette adamnyń kinásizdigin dáleldeý nemese onyń jasaǵan áreketi úshin ótemaqy tóleý arqyly júzege asady.
2. Kinásiz dep taný: Bireýdiń kinásizdigin nemese durys áreket etkenin moıyndaý. Bul adamnyń zańdy, moraldyq nemese áleýmettik turǵyda jaýapkershilikten bosatylýyn bildiredi.
3. Qun tóleý: Qazaq quqyqtyq júıesinde adamnyń óltirilgeni nemese mal-múliktiń búlingeni úshin tólenetin ótemaqy. Munda qun tóleý arqyly aıypker aqtalyp, másele sheshiledi.
4. Ádildik: Ádildik jáne quqyqtyq normalardy saqtaý turǵysynan qarastyrý. Bul uǵym, ásirese, halyq arasyndaǵy beıbitshilikti saqtaý jáne daýlardy sheshý maqsatynda qoldanyldy.
5. "Aqtap alý" dástúri qazaq quqyqtyq mádenıetinde ádildik, kinásizdikti moıyndaý jáne ótemaqy tóleý arqyly júzege asyrylǵan protsess bolyp tabylady. Bul termınniń Etımologııasy ádildikke negizdelgen jáne ony sózdik anyqtamalary arqyly túsinýge bolady.
Aqtap alý dástúriniń máni
1. Aqtap alý dástúri qazaq qoǵamynda tek jeke adamdardyń ǵana emes, bútin bir rýdyń, qaýymnyń da abyroıyn saqtaýǵa úlken yqpal etken. Dástúr qoǵamnyń tynyshtyǵy men birligin qamtamasyz etip, daý-damaıdyń beıbit jolmen sheshilýine negiz boldy. Bul dástúrdiń arqasynda ádiletsizdik pen zańsyzdyqqa jol berilmeı, kináli dep tanylǵandar óz kinásin moıyndaýǵa jáne qatelikterin túzeýge múmkindik aldy.
2. Aqtap alý dástúri – qazaq qoǵamynda ádildik pen aqıqattyqty saqtaýda, daýly máselelerdi sheshýde qoldanylatyn quqyqtyq jáne ádeptik ınstıtýt. Bul dástúr ejelgi zamandardan beri qazaq halqynyń ádet-ǵurpynda oryn alyp, dala zańdarynyń negizgi tetikteriniń biri bolyp sanalǵan.
3. Aqtap alý dástúriniń máni – kináli dep tanylǵan adamdy nemese qaýymdy aqtaý, ıaǵnı olardy aıyptan aryltý jáne olardyń abyroıyn qalpyna keltirý. Bul úderis arnaıy bılerdiń qatysýymen, ıaǵnı qoǵamdyq bedeldi, ádil ári tájirıbeli bılerdiń tóreligi arqyly júzege asyrylatyn bolǵan. Olar daýdyń negizin, dálelderdi jáne aıyptalýshynyń áreketterin muqııat zerttep, sheshim qabyldaǵan.
Tóle bı, Qazybek bı, Aıteke bı dáýirindegi aqtap alý dástúri
XVII-XVIII ǵasyrlarda Tóle bı, Qazybek bı, Aıteke bı sekildi dana bıler qazaq halqynyń áleýmettik ómirinde úlken ról atqardy. Olar ózderiniń ádildigi men danalyǵymen tanylyp, talaı daýlardy sheship, halyqty birlikke shaqyrǵan. Aqtap alý dástúri sol zamanda da keńinen qoldanylyp, qoǵamda ádildik pen tártiptiń saqtalýyn qamtamasyz etken.
Tóle bı jáne ádildik qaǵıdalary
Tóle bı óz sheshimderinde ádildik qaǵıdalaryn qatań ustanǵan. Ol úshin eń bastysy - shyndyq pen ádildik. Tóle bı kóp jaǵdaıda halyq arasynda birlik pen tynyshtyqty saqtap, daýlardy durys sheshýge basymdyq bergen. Onyń bılik júrgizgen kezeńinde aqtap alý dástúri arqyly kóptegen jeke tulǵalardyń jáne taıpalardyń ar-namysy qalpyna keltirildi.
Tóle bı jáne sheshimpazdyǵy
Birde eki taıpa arasynda jer daýy týyndaıdy. Jerdi ıelený quqyǵyna eki jaq ta birdeı úmitker bolǵandyqtan, másele Tóle bıge deıin jetedi. Tóle bı eki jaqty tyńdap, olardyń dálelderin muqııat qarastyryp, jerdi eki taıpaǵa teńdeı bólip beredi. Alaıda, keıin belgili bolǵandaı, jerdiń bir bóligindegi qunarlylyǵy joǵary ekendigi anyqtalady. Bul jaǵdaıda Tóle bı birinshi bólikti alǵan taıpanyń qosymsha artyqshylyqtardy almaýyn qadaǵalap, ádil sheshim shyǵarady.
Qazybek bı jáne ult birligi
Qazybek bı aqtap alý dástúri arqyly ulttyń birligin saqtaýǵa kóp kóńil bólgen. Ol ulttyń múddesin birinshi orynǵa qoıyp, daýlasýshy taraptardy mámilege keltirip, olardyń arasyndaǵy túsinispeýshilikterdi joıyp otyrǵan. Onyń sheshimderi tek zańdyq turǵyda ǵana emes, moraldyq-Etıkalyq turǵyda da halyqtyń kóńilinen shyǵyp otyrǵan.
Qazybek bı jáne elshiniń aqtalýy
Qazybek bı bir daýda qazaq elshisin aqtap alady. Elshi basqa memleketke qazaq halqynyń abyroıyn qorǵaýǵa jiberilgen bolatyn, biraq qarsy jaq ony jazyqsyz kinálaıdy. Qazybek bı elshiniń elge degen adaldyǵyn dáleldep, onyń ar-namysyn qalpyna keltirip, aqtap shyǵady.
Aıteke bı jáne halyqtyń senimi
Aıteke bı halyqtyń senimin aqtap alý dástúri arqyly nyǵaıta bilgen. Ol ádil sheshim qabyldap, kinásiz adamdardy aqtap, olardyń bedelin saqtap, ádildikke degen halyqtyń senimin arttyrǵan. Aıteke bı halyqtyń muń-muqtajyn, olardyń ádiletti sheshimge degen suranysyn eskerip, daýlardy ádildikpen sheshýdi óziniń basty mindeti dep sanaǵan.
Aıteke bı jáne tutqyndalǵan jaýynger
Aıteke bıdiń zamanynda bir jaýynger soǵysta tutqynǵa túsedi de, ol jaýdyń aıybyna qaldyrylady. Jaýyngerdi aqtap alý úshin, Aıteke bı onyń batyrlyǵyn, jaýǵa qarsy erlikpen kúreskendigin alǵa tartady. Jaýyngerdiń kinásizdigi dáleldenip, ol óz qaýymyna qaıta oralyp, onyń abyroıy saqtalady.
Túıin
Úsh júzdiń bıleri - Tóle bı, Qazybek bı, Aıteke bı - óz zamanynyń eń iri zań shyǵarýshylary men ádil tóreleri retinde tanylǵan. Olar aqtap alý dástúrin nyǵaıtyp, onyń qoǵamdaǵy ornyn bekite túsýdi ózderiniń basty mindetteriniń biri dep sanady.
Aqtap alý dástúri qazaq halqynyń quqyqtyq mádenıetiniń ajyramas bóligi bolyp tabylady. Bul dástúr arqyly qoǵamda ádildik, teńdik jáne beıbitshilik ornady. Tóle bı, Qazybek bı, Aıteke bı sııaqty tulǵalardyń muragerlik qazynasynan bul dástúrdiń mánin túsinip, ony qazirgi zamannyń qundylyqtaryna saı beıimdeý mańyzdy.
Aqtap alý dástúriniń qazirgi zamanǵa áseri
Aqtap alý dástúri búgingi kúni de ózekti bolyp otyr. Bul dástúr qazirgi zamanǵy quqyqtyq jáne sot júıesiniń negizin qurap, ádilettilik pen adam quqyqtaryn qorǵaýda úlken ról atqarýda. Aqtap alý dástúri arqyly qoǵamda ádiletsizdikke jol berilmeı, kinásiz adamdardy qorǵaý, olardyń ar-namysy men abyroıyn qalpyna keltirý múmkindigi saqtalýda.
Qazaq halqynyń dástúrleri men ádet-ǵuryptary - halyqtyń tarıhy men mádenıetiniń ajyramas bóligi. Aqtap alý dástúri - bul qazaq halqynyń quqyqtyq sanasynyń kórinisi, onyń ádildikke degen umtylysynyń nátıjesi. Búgingi tańda bul dástúr bizdiń qoǵamymyzdaǵy ádildik, teńdik jáne zańdylyq prıntsıpteriniń saqtalýyna úlken úles qosyp otyr.
Islamdaǵy aqtap alý dástúri
Islamda "aqtap alý" dástúri ádildik pen quqyqtyń sheńberinde qarastyrylyp, sharıǵat zańdaryna sáıkes júzege asyrylǵan. Islam quqyqtyq júıesinde aqtap alý nemese bireýdi kinásiz dep taný ádilettilikke negizdelgen, ıaǵnı árbir adamnyń quqyqtary men mindetteri qatań saqtalady.
Islamda aqtap alý tártibi
1. Kinálilik pen kinásizdik prezýmptsııasy:
Islamda adamdy kináli dep taný úshin dálelder men kýágerlerdiń aıǵaqtary qajet. Eger aıyptaýshy tarap jetkilikti dálelder men kýágerler usyna almasa, onda aıyptalýshyny aqtap alý qajet. Islamda kinásizdik prezýmptsııasy basymdyqqa ıe, ıaǵnı adam kinásiz bolyp sanalady, eger kinási dáleldenbese.
2. Kýágerlerdiń róli: Kýágerlerdiń aıǵaqtary óte mańyzdy ról atqarady. Mysaly, sharıǵat boıynsha zına (nekeden tys qatynas) jasaǵandyǵy týraly aıyptaý úshin tórt ádil kýágerdiń aıǵaqtary qajet. Eger mundaı kýágerler bolmasa, aıyptaý negizsiz dep esepteledi jáne adam aqtalady.
3. "Kasam" rásimi: Kasam – ıslamdyq quqyqta ant berý rásimi. Eger eki tarap arasynda daý týyndasa jáne kýágerler joq bolsa, aıyptalýshy nemese aıyptaýshy ant berý arqyly óziniń kinásizdigin nemese kinásin dáleldeı alady. Bul rásim keıde isti sheshýde mańyzdy ról atqarady.
4. Kazıfa jazasy: Eger bireý jalǵan aıyp taǵyp, keıin dáleldenbeı qalsa, onda aıyptaýshyǵa "kazıfa" dep atalatyn jaza qoldanylady. Bul jaǵdaıda aıyptalýshy adam tolyq aqtalyp, jalǵan aıyptaýshyǵa jaza beriledi.
5. Dıet (qan aqysy) jáne aqtap alý:
Bireýdi kezdeısoq nemese qatelikpen óltirgen jaǵdaıda, qasaqana adam óltirý aıybynan aqtap alý úshin qylmyskerge "dıet" dep atalatyn qan aqysyn tóleýge múmkindik beriledi. Bul qan aqysy jábirlenýshiniń otbasyna nemese jaqyndaryna beriledi, al qylmysker aıyptan bosatylady.
6. Táýbe men keshirim: Islamda táýbege kelý de aqtap alýdyń bir joly bolyp tabylady. Eger adam óziniń jasaǵan qatelikterin moıyndap, shyn júrekten táýbege kelse, Alla ony keshirip, aqtaıdy. Musylmandar arasynda da, eger bireý óziniń qateligin moıyndap, jábirlenýshiden keshirim surasa, ol adamdy aqtap alý múmkindigi qarastyrylady.
7. Islamda aqtap alý dástúri sharıǵat zańdaryna negizdelip, ádildik pen quqyqqa sáıkes oryndalady. Bul júıe arqyly kinásiz adamdardy qorǵaý, jalǵan aıyptaýlardan saqtandyrý jáne ádil sheshim qabyldaý maqsattary kózdeledi. Islamdyq quqyq júıesinde dálelder, kýágerler, ant berý, jáne táýbege kelý syndy ádister arqyly aqtap alý iske asyrylady.
Qazaq handary zamandaǵy aqtap alý zańdyq erejeleri
Qasym hannyń Qasqa joly, Esim hannyń Eski joly, jáne Jeti Jarǵy** qazaq handarynyń quqyqtyq júıelerinde ádildik pen tártipti saqtaý maqsatynda jasalǵan zańdar jınaqtary boldy. Bul zańdarda aqtap alý (ıaǵnı, aıyptan aryltý) týraly málimetter de qarastyrylǵan, biraq olar jalpy quqyqtyq jáne ádildik qaǵıdalary aıasynda qarastyryldy.
Qasym hannyń qasqa joly
Qasym hannyń Qasqa joly – XV-XVI ǵasyrlarda ómir súrgen Qasym han tusynda qurastyrylǵan quqyqtyq jınaq. Bul jınaq qazaq handyǵynda tártip ornatýǵa jáne qoǵamnyń ishki qurylymyn nyǵaıtýǵa baǵyttaldy. Qasym hannyń zańdarynda:
1. Quqyqtar men mindetterdi qorǵaý: Árbir adam óziniń quqyqtaryn qorǵaýǵa quqyly bolǵan. Aıyptaý nemese kiná taǵylǵan jaǵdaıda, adamǵa óz quqyqtaryn qorǵaý múmkindigi berildi.
2. Dálelderdiń qajettiligi: Aıyptaýshy tarap mindetti túrde dálelder men kýágerlerdi usynýy kerek edi. Eger dálelder jetkiliksiz bolsa, aıyptalýshy aqtalyp shyǵýy tıis bolatyn.
Esim hannyń eski joly
Esim hannyń Eski joly – XVII ǵasyrda Esim han tusynda qalyptasqan zańdar jıyntyǵy. Bul zańdar Qasym hannyń Qasqa jolynyń jalǵasy bolyp tabylady jáne kóptegen quqyqtyq normalardy saqtap qaldy. Aqtap alý protsesi mynadaı jaǵdaılarda qarastyryldy:
1. Aıyptaýǵa qarsy dáleldemeler: Aıyptalýshyǵa óz kinásizdigin dáleldeý úshin kýágerlerdi nemese aıǵaqtardy kórsetýge múmkindik berildi. Eger aıyptalýshy óz kinásizdigin dáleldeı alsa, ol aqtaldy.
2. Jaza men keshirim: Jazaǵa tartylǵan adamdy aqtap alý nemese keshirý quqyǵy handar men bılerdiń qolynda boldy. Eger aıyptalýshy óziniń kinásin moıyndap, jábirlenýshi tarappen tatýlassa, ol aqtalyp, jazadan bosatylýy múmkin edi.
Jeti Jarǵy
Jeti Jarǵy – Táýke hannyń bıligi tusynda XVIII ǵasyrdyń basynda jasalǵan zańdar jınaǵy. Jeti Jarǵy qazaq handyǵynyń quqyqtyq júıesiniń shyńy bolyp sanalady jáne ol qazaq qoǵamynyń quqyqtyq normalary men qaǵıdalaryn júıeleýge baǵyttalǵan. Aqtap alý máselesine qatysty Jeti Jarǵyda kelesi negizgi qaǵıdalar qarastyryldy:
Ádildik jáne shyndyq
Jeti Jarǵyda ádildik pen shyndyq basty orynǵa qoıyldy. Árbir adamǵa óz isin qorǵaýǵa múmkindik berildi, al aıyptaýshy tarap óz aıyptaryn dáleldep berýi tıis boldy. Eger aıyptaýshy tarap dálelder keltire almasa nemese kýágerler jetkiliksiz bolsa, aıyptalýshy aqtalyp, aıyptan bosatyldy.
Qylmystyq isterde aqtap alý
Qylmystyq ister boıynsha aqtap alý sheshimderi kóbinese bılerdiń, ıaǵnı sottyń bedeldi tulǵalarynyń sheshimimen júzege asyryldy. Olar aıyptaýlardyń shyndyǵyn tekserip, ádildikke negizdelgen sheshim qabyldady.
Qandy kek jáne aqtap alý
Jeti Jarǵyda qandy kek máselesi de qarastyryldy. Qandy kekke baılanysty aıyptalýshylardy aqtap alý úshin, arnaıy kelisimder jasalyp, eki jaqtyń tatýlasýy talap etildi. Eger tatýlasý múmkin bolmasa, onda aıyptalýshy tarap óz kinásin moıyndap, tıisti jazasyn óteýge tıis boldy.
Qazaq handarynyń quqyqtyq júıelerinde, sonyń ishinde Qasym hannyń Qasqa joly, Esim hannyń Eski joly, jáne Jeti Jarǵy zańdarynda aqtap alý máselesi ádildik pen quqyqtyq qaǵıdalar sheńberinde qarastyrylǵan. Bul zańdarda aqtap alý protsesi aıyptaý men kinásizdik prezýmptsııasyna, dálelder men kýágerlerdiń aıǵaqtaryna, sondaı-aq ádildik pen shyndyqty saqtaýǵa negizdeldi. Aqtap alý arqyly jeke adamdardyń jáne qaýymdardyń quqyqtary qorǵalyp, qoǵamda beıbitshilik pen tártip saqtaldy.
Qazaq halqynyń quqyqtyq júıesi
Qasym hannyń Qasqa joly, Esim hannyń Eski joly , jáne Jeti Jarǵy zańdarynda adam óltirý nemese basqa da aýyr qylmystar úshin jazany oryndaý jáne aıypkerdi aqtap alý úshin belgili bir mólsherde qun tóleý (qandy kek máselesi) júıesi qalyptasqan. Bul júıede árbir adam ómiri men múliktiń quny naqty belgilengen jáne bul qundy tóleý arqyly daýlardy beıbit jolmen sheshý maqsat etilgen.
Er adamnyń quny
1. Tolyq qun (er adamnyń tolyq quny):
Er adamnyń quny qazaq qoǵamynda 1000 qoı nemese 100 túıe dep belgilengen. Bul qundy "tolyq qun" dep ataıdy jáne qasaqana nemese kezdeısoq túrde er adamdy óltirgen jaǵdaıda tólenedi.
Eger óltirilgen er adam tóre nemese qoja áýletinen shyqqan bolsa, qun eki ese artyp, 2000 qoı nemese 200 túıe tólengen.
2. Qundy tóleý arqyly aqtap alý:
Eger qylmysker qundy tólep, ólgen adamnyń týystarymen tatýlassa, ol aqtalyp, jazadan bosatylǵan. Bul jaǵdaıda qandy kek toqtatylyp, eki jaq arasynda beıbitshilik ornatylǵan.
Áıel adamnyń quny
1. Jarty qun (áıel adamnyń quny):
Qazaq qoǵamynda áıel adamnyń quny er adamnyń qunynyń jartysyna teń dep eseptelgen. Iaǵnı, áıeldiń quny 500 qoı nemese 50 túıe bolǵan.
Áıel adamdy óltirgen jaǵdaıda da, qylmysker tolyq qunnyń jartysyn tóleýge mindetti bolǵan.
2. Qun tóleý jáne aqtalý: Áıeldiń qunyn tóleý arqyly qylmysker de aqtalyp, jazaǵa tartylmaǵan. Ólgen áıeldiń týystary qundy qabyldaǵan soń, qandy kek toqtatylǵan.
Balanyń quny
1. Jas mólsherine baılanysty qun:
Balaǵa jasalǵan qııanattyń quny onyń jasyna baılanysty eseptelgen. Eger bala kishkentaı bolsa, onyń quny da az bolǵan. Óse kele, quny da artyp otyrǵan.
Ádette jas bala úshin qun 300 qoı nemese 30 túıe dep belgilengen.
2. Aqtap alý: Balany óltirgen jaǵdaıda da qun tóleý arqyly másele sheshilgen. Týystary qundy qabyldap, qylmyskerdi keshirgen soń, ol aqtalǵan.
Úlkenniń quny
1. Jasy úlken adamnyń quny: Úlkenniń quny, ádette, er adamnyń qunymen birdeı bolǵan. Eger qart adam qoǵamdaǵy bedeldi tulǵa bolsa, quny artyp, keıde eki ese artýy múmkin edi.
Ádettegi qun 1000 qoı nemese 100 túıe bolǵan, biraq bul qunnyń mólsheri keıde dáýletine jáne bedeline baılanysty ózgerýi múmkin edi.
2. Qun tóleý jáne aqtalý: Úlken adamdy óltirgen qylmysker tolyq qundy tóleýge mindetti bolǵan. Týystary qundy qabyldap, kelisimge kelgen soń, qylmysker aqtalǵan.
Mal-múliktiń quny
1. Múliktik shyǵyndar: Mal nemese basqa múlikti urlaý, búldirý nemese joıý jaǵdaıynda qylmysker sol múliktiń qunyn tolyq ótep berýi qajet bolǵan.
Maldy urlaǵan jaǵdaıda qylmysker tek urlanǵan maldyń qunyn ǵana emes, onyń ústine **salyq (óteý aqysy)** tóleýi kerek edi. Bul tólem aıypkerdiń aqtalýyna jáne daýdy sheshýge negiz boldy.
2. Aqtap alý: Maldy urlaǵan nemese búldirgen adam tolyq qundy ótep bergen soń, múliktiń ıesi qylmyskerdi keshirgen jaǵdaıda, ol aqtalǵan dep esepteldi.
3. Qazaqtyń dástúrli quqyqtyq júıesinde, sonyń ishinde Qasym hannyń Qasqa joly, Esim hannyń Eski joly, jáne Jeti Jarǵy zańdarynda, árbir adamnyń ómiri, sondaı-aq múliktiń quny naqty belgilengen jáne osy qundy tóleý arqyly adamdar aqtalyp, qandy kek máselesi beıbit jolmen sheshilgen. Qun tóleý arqyly tek qylmysker ǵana emes, onyń rýy da jaýapkershilikten bosatylyp, qoǵamdaǵy beıbitshilik pen birlik saqtalǵan.
Bolat BOPAIULY