QAZAQTYŃ ATTANDAÝ DÁSTÚRI
Sóz tórkini
"Attandaý" sóziniń Etımologııalyq mánin jáne sózdiktegi uǵymyn túsiný úshin, bul sózdiń quramyna jáne onyń tarıhı qoldanysyna qaraý qajet.
Etımologııasy
"Attandaý" sózi eki bólikten turady:
"At" - bul sózdiń túbiri, "jylqy" nemese "at" degen maǵynany bildiredi. Qazaq qoǵamynda at óte mańyzdy ról atqarǵan, sondyqtan bul túbir sóz kóptegen sóz tirkesterinde qoldanylady. "Andaý" - bul sózde "andaý" túbiri, "shaqyrý", "aıǵaılaý" degen maǵynany bildiredi. Munda "an" dybystyq ózgeristerge ushyrap, "at" túbirimen birigip, birtutas maǵyna beredi.
Sózdiktegi uǵymy
Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde "attandaý" sózi mynadaı maǵynada beriledi:
1. Jaýgershilik kezinde jaýǵa shabýǵa shaqyrý – bul jaǵdaıda "attandaý" sózin paıdalaný er azamattardy soǵysqa, jaýǵa qarsy shabýylǵa shaqyrýdy bildiredi. Bul uǵym kóbinese tarıhı mátinderde, batyrlyq jyrlarda, áńgimelerde kezdesedi.
2. Aıǵaılap shaqyrý, daýys kóterý – bul maǵynada "attandaý" sózi jalpy aıǵaılap shaqyrýdy, daýysty qatty kóterýdi bildiredi. Mundaı qoldaný turmystyq ómirde, túrli oqıǵalarda kezdesýi múmkin.
Tarıhı jáne mádenı kontekst
"Attandaý" dástúri qazaq qoǵamynyń jaýyngerlik rýhyn, uıymshyldyǵyn kórsetedi. Bul dástúr tarıh qoınaýynda saqtalyp, batyrlyq Epostarynda, jyr-dastandarynda, halyqtyń aýyz ádebıetinde kórinis tapqan. "Attandaý" sózi men dástúri qazaq halqynyń batyrlyq dástúrlerin, ujymdyq jaýapkershilikti jáne qoǵamnyń birligin kórsetetin mańyzdy mádenı Elementterdiń biri bolyp tabylady.
"Attandaý" dástúri jaýgershilik zamanda jaýǵa qarsy soǵysýǵa shaqyrý, qaskóılikke jaýap berý úshin er azamattardy jappaı atqa mingizý salty retinde belgili bolǵan.
Attandaý dástúriniń negizgi erekshelikteri
1. Jappaı shaqyrý: Attandaý kezinde aýyl nemese rý basshylary dabyl qaǵyp, barlyq er azamattardy jınalýǵa shaqyratyn. Bul shaqyrýǵa jaýap bermegenderge qoǵamdyq syn taǵylatyn.
2. Dabyl men uran: Attandaý bastalǵan kezde aýylda dabyl qaǵylyp, arnaıy urandar aıtylatyn. Bul urandar kóbinese batyrlardyń esimderimen Qabanbaı- Qabanbaı, Bógenbaı-Bógenbaı, Jánibek- Jánibek nemese belgili oqıǵalarmen baılanysty bolatyn.
3. Jalpy daıyndyq: Er azamattar attaryn erttep, qarýlaryn daıyndap, soǵysqa daıyndyqty birden bastaıtyn. Bul kezde áıelder men balalarǵa da óz mindetterin atqarý júkteletin.
4. Qamqorlyq: Attandaý kezinde jaraqat alǵan nemese qaza bolǵan jaýyngerlerdiń otbasylaryna kómek kórsetý, qamqorlyq jasaý mindettelgen. Bul qoǵamnyń birligin kúsheıtip, ár otbasynyń qorǵanysynda turǵanyn bildirgen.
5. Uıymdastyrý: Attandaý dástúri qazaq qoǵamynyń uıymdasqandyǵyn, tártiptiligin kórsetetin. Ár rýdyń óz basshylary men batyrlary bolatyn, olar óz kezeginde jalpy áskerdiń quramyn anyqtap, basqarǵan.
Attandaý dástúri qazaq halqynyń jaýyngerlik rýhyn, uıymshyldyǵyn jáne batyrlyq dástúrlerin kórsetedi. Bul dástúr búgingi kúnge deıin tarıhı jadyda saqtalyp, qazaqtyń batyrlyq Epostarynda, jyr-dastandarynda, halyqtyń aýyz ádebıetinde kórinis tabady.
Attandaý dástúriniń máni
"Attandaý" dástúrin uıymdastyrýshylar qoǵamdaǵy bedeldi, qurmetti adamdarǵa, ıaǵnı el basylaryna nemese batyrlarǵa júktelgen. Bul adamdar jaýǵa qarsy shaqyrýdy uıymdastyryp, búkil eldi biriktirý úshin mańyzdy ról atqarǵan.
Attandaýdy uıymdastyratyn adamdar
1. Batyrlar – Jaýyngerlik qabiletimen, erligimen tanymal, halyqtyń senimine ıe bolǵan, artynan qalyń qaýymdy erte alatyn, sózge sheshen, kóshbasshylyq ról atqara alatyn adamdar. Olar ózderiniń bedeli arqyly eldi atqa qondyrýǵa úlken yqpal jasaǵan.
2. El basylary (handar, sultandar, bıler) – Halyqty basqaryp, mańyzdy sheshimder qabyldaıtyn bedeldi adamdar. Olar eldiń birligin saqtap, jaýǵa qarsy turý úshin shaqyrýdy uıymdastyrady.
Attandaýǵa ustaıtyn belgiler
1. Dabyl – Jaýyngerlik shaqyrýdyń negizgi quraly. Dabyl qaǵý arqyly eldi atqa qondyrý týraly habarlanady.
2. Uran – Áskerı urandar, batyrlardyń esimderi nemese belgili oqıǵalarǵa baılanysty urandar aıtylady. Bul urandar jaýyngerlerdiń rýhyn kóterip, birlikke shaqyrady.
3. Tý – Jaýyngerlerdiń jınalýyn kórsetetin belgi. Tý kóterý arqyly áskerler jınalatyn oryn men baǵytty belgileıdi.
4. Shaqyrýshy qarý – Keıbir jaǵdaılarda arnaıy qarý-jaraq, mysaly, naıza nemese qylysh, qoldanylady. Bul qarý-jaraq uran men dabylmen qatar qoldanylady.
5. Qylysh alyp attanǵa shaqyrsa, jaý irgege keldi degendi bildiredi.
6. Naıza alyp aatanǵa shaqyrsa, jaý taıaý mańda degendi bildiredi.
7. Jalaý kóterip attanǵa shaqyrsa, jaý alysta. Joryqqa shyǵamyz degendi bildiredi.
8. Qamshy úıirip attandasa, toı bolady. Qyzqýar, at báıgesi, kóklaq tartý degendi bildiredi.
Attandaý rásimderi
1. Jınalý – Er azamattar aýyldyń ortalyǵynda nemese belgilengen jerde jınalady.
2. Qarý-jaraq daıyndaý – Jaýyngerler qarýlaryn, attaryn daıyndap, soǵysqa ázirlenedi.
3. Batyrlar men basshylardyń sóz sóıleýi – Batyrlar men basshylar jaýǵa batyl qarsy turýǵa shaqyryp, er azamattardyń jaýyngerlik rýhyn bıikke kóteredi.
Attandaý dástúriniń syıpaty
"Attandaý" dástúrinde el, jer, otbasy jáne otan úshin kúresýge shaqyratyn urandar jıi aıtylǵan. Bul urandar jaýyngerlerdiń rýhyn kóterip, olarǵa qaırat pen senim berýge baǵyttalǵan. Osyndaı urandar tarıhta qazaq halqynyń jaýyngerlik rýhyn, patrıotızmin kórsetip, qarsy jaýdy oısyrata jeńgen bartylq uly rýhy urpaqtan-urpaqqa berilip otyrǵan.
Attandaý urandar
. El úshin! – Halyqtyń amandyǵy men birligin qorǵaý.
. Jer úshin! – Ata-baba muraǵa qaldyrǵan jerdi saqtaý.
. Qatyn-bala shaǵa úshin! – Otbasyn, jaqyndaryn qorǵaý.
. Otan úshin! – Týǵan jer, otannyń táýelsizdigi men tutastyǵy úshin.
. Er namysy úshin! – Er azamattyń abyroıyn, ar-namysyn qorǵaý.
Oqıǵa ataýlary
"Attandaý" dástúriniń naqty oqıǵa ataýy jaý shapqan kezdermen, batyrlardyń erlikterimen jáne mańyzdy tarıhı oqıǵalarmen baılanysty bolǵan. Mundaı oqıǵalarǵa baılanysty aıtylatyn ataýlar mynandaı bolýy múmkin:
1. Jaý shapqanda: Bul kezde aýyldy, rýdy, nemese búkil eldi jaýdan qorǵaý úshin atqa qondyrý qajet bolady.
2. Uly joryqtar: Qalmaqtarmen, jońǵarlarmen nemese basqa da jaýlarmen bolǵan soǵystar. Mysaly, qazaq-jońǵar soǵystary kezinde "attandaý" jıi qoldanylǵan.
3. Batyrlar joryǵy: Belgili batyrlardyń joryqtary men erlikterine baılanysty oqıǵalar. Mysaly, Qabanbaı batyr, Bógenbaı batyr jáne basqa da batyrlardyń attandaý dástúrin uıymdastyrǵany týraly derekter bar.
4. Tarıhı oqıǵalar: Qazaq handyǵynyń qurylýy, aýmaqtyq urystar, Táýke hannyń bılik kezeńindegi mańyzdy oqıǵalar.
Attandaǵa qatysty maqal-mátelder
"Attandaý" dástúrine qatysty maqal-mátelder qazaq halqynyń jaýyngerlik rýhyn, batyrlyqty jáne birlikti dáripteıdi. Mynadaı maqal-mátelder attandaýdyń maǵynasyn túsinýge kómektesedi:
1. Erdiń atyn eńbek shyǵarar,
Erdiń jolyn halyq shyǵarar.
2. El qorǵaǵan erdiń aty óshpeıdi.
3. Jer men el úshin qasyq qanyń qalǵansha kúres.
4. Attandap jaýǵa shapqan – eldiń uly.
5. At ústindegi erdiń jaýy joq.
Bul maqal-mátelder qazaq halqynyń attandaý dástúrine jáne jaýyngerlik rýhyna degen kózqarasyn, batyrlar men el qorǵaýshylardyń mańyzdy rólin kórsetedi.
Bolat BOPAIULY