QAZAQTYŃ BIR TAǴAMY-«ATALA» DEP ATALADY

Sóz tórkini

“Atala" - "Sý talqan" — qazaq halqynyń ejelgi dástúrli taǵamdarynyń biri. Bul taǵamnyń ataýynyń Etımologııalyq mánin túsiný úshin, onyń ataýynyń quramdas bólikterin qarastyrý qajet.

Atala sózi - eki bólikten turady: "ata" jáne "la". "Ata" sózi munda negizgi maǵynany bildiredi. Al "la" qosymshasy kishigirim dánniń túrin kórsetedi. "Atala" sózin baǵy babalarmyz "talqan" ne "un kóje” degen uǵymda qoldanǵan.

"Sý talqan" — "sý" sózi sýdy bildiredi, al "talqan" sózi untaqtalǵan astyq ónimderin bildiredi. "Sý talqan" sózi - sý qosyp jasalǵan talqandy (untaqty) bildiredi. Eki sóz de sý qosylyp daıyndalyp, untaqtalǵan astyq taǵamyn súıyq kójeni bildiredi. Atala — ejelden beri qazaq halqynyń dastarhanynda bar taǵam. Ol qarapaıym ári qunarly taǵam bolyp sanalady jáne úıge qurmetti qonaq kelgende dastarhanǵa qoıady.

Jasalý joly

Atala — úıde asýǵa et qalmaǵanda, azyraq qoıdyń maıyn qazanǵa salyp shyjǵyryp, ne qaınaǵan sýǵa un, dıirmenge tartylǵan talqandy qosyp ydysqa salady. Onyń ústine jyly sýdy az mólsherde quıyp, jaqsylap aralastyrady. Sosyn oǵan tuz, qant qosyp, qoıý kúıge keltirip alyp, oshaqqa qoıyp, baıaý otqa pisiredi. Ony tisi joq qart kisiler men tamaǵynan as ótpeıtin aýyr naýqastarǵa (qyltamaq) júrek jalǵaý úshin atala qaınatyp em retinde beretin bolǵan. Atala qazaq taǵamdarynyń qarapaıym túri bolǵanymen, onyń emdik qasıeti men nárlik qundylyǵy asa joǵary sanalady.

Emdik qasıeti

Atala- birinshiden, quramynda un talqan bolǵandyqtan, ol aǵzaǵa qajetti kómir sýlar men Energııany qamtamasyz etedi. Ekinshiden, atalaǵa sý qosyp qaınatqanda, ol jeńil sińiriletin taǵamǵa aınalady, bul ásirese as qorytý júıesi álsiz nemese tisi joq adamdar úshin óte paıdaly. Úshinshiden, atala sýyq kúıinde beriledi, bul qyzyp aýyrǵan adamnyń dene qyzýyn tómendetip, sýsyn retinde de paıdaly. Sonymen qatar, atalaǵa qosylatyn maı nemese talqan quramyndaǵy dárýmender men mıneraldar ımmýnıtetti kúsheıtip, jalpy densaýlyqty jaqsartady.

Atala qartaıýdyń aldyn alady. Dene salmaqtyń aýrlap ketýinen saqtaıdy. Onyń quramyndaǵy paıdaly zattar men dárýmender teri men aǵza kletkalarynyń jańarýyn qoldap, tez qartaıýdy baıaýlatady. Sonymen qatar, atala jeńil qorytylatyn taǵam bolǵandyqtan, artyq kalorııa jınaýǵa jol bermeıdi. Atala - durys tamaqtanýdyń taptyrmas asy deýge bolady.

Atalanyń adam ishýge arnalǵan túri

Adam ishýge arnalǵan atalaǵa taza un, sý, qant, bal, tuz, maı, talqan qosyp dámdi etip jasaıdy. Mundaı atalany-sábı balǵa, qart adamǵa, aýyrǵan kisilerge, tisi joq álsiz adamdarǵa beredi. Alys sapar alǵan jolýshy, júrginshiler qurǵaqtaı daıyndap, qorjynǵa salyp alyp júredi. Jolda ońtaıly jerde ózi tez pisirip aýqattanyp atanyp otyrady. Qunarlyǵy joǵary bolǵandyqtan ońaı qaryn ashyrmaıdy.

Atalanyń malǵa berýge arnalǵan túri

Quramy: bıdaı, júgeri, tary, burshaq, qaldyq nan quqymy, tuz, kebekter qosyp jasalady. Ony kóktemde kóterem bolyp qalǵan malǵa berse, eki jumada ony jegen mal tez sergip, tez qońdanyp, júni jyltyrap shyǵa keledi.

Mazmuny

1. Atala – qazaq halqynyń ejelgi dástúrli taǵamy. Ony kóbinese qonaqtardy syılaýda jáne jolsaparda jıi qoldanylǵan. Bul taǵam qarapaıym, biraq óte nárli bolyp tabylady. Atala dástúri arqyly qonaqtarǵa qurmet kórsetilip, qazaqtyń qonaqjaılylyǵy tanytylady.

2. Atalamen qonaq qylý dástúriniń ózindik yrymdary bar. Mysaly, atala kóbinese jańadan kóship kelgen otbasylardy nemese alys joldan kelgen qonaqtardy qarsy alýda paıdalanylady. Bul yrym qonaqtyń joly bolyp, qonys tepken jerinde baq-bereke bolsyn degen nıetpen jasalady.

Túıin

Atala- erekshe qunarly taǵam. Ony bireýler “aýyrýǵa arnalǵan as” deıdi. Bul durys emes. Atala qazaq halqynyń dástúrli jeńil taǵamynyń brentti deýge bolady.

Atala týraly maqal-mátelder

. Atala ishkenniń aty ozady,

Aty ozǵannyń kóńili ozady

. Atala ishseń, aıyp emes,

Atala ishken kedeı emes.

. Atala ishken arymas,

Atala ishpegen jarymas.

. Atala ishtim deme,

Atańnan qalǵan as ishtim de.

. Atala ishken azbaıdy,

Ataladan taǵam ozbaıdy.

. Atala toıǵyzar,

Aqyl toqtatar.

. Atalaǵa toıǵan asqa talaspaıdy,

Toq adam jaǵaǵa jarmaspaıdy.

Bul maqal-mátelder atala taǵamynyń máni men mańyzyn asha túsedi jáne qazaq mádenıetinde taǵamnyń róline degen kózqarasty kórsetedi.

 

Bolat BOPAIULY