QAZAQTYŃ «BIRLIKKE KELÝ» DÁSTÚRI
Sóz tórkini
Etımologııalyq máni:
«Birlikke kelý» sózi qazaq tilinde «birlik» jáne «kelý» degen eki komponentten quralǵan.
1. Birlik: Bul sózdiń negizi — «bir», ıaǵnı birlik, yntymaqtastyq, ortaqtyq, bir maqsatqa jetý. Qazaq halqynyń mádenıetinde «birlik» — mańyzdy qundylyqtardyń biri, ol adamdar arasyndaǵy dostyqty, týystyq qatynastardy jáne áleýmettik baılanystardy bildiredi.
2. Kelý: Bul sóz «kelý» — kezdesip, jınalyp, ortaq maqsat úshin birigý degendi bildiredi. Sondyqtan «birlikke kelý» degenimiz — adamdardyń bir-birimen kezdesip, ortaq maqsat nemese múdde úshin birlesýi, yntymaqtastyqqa shaqyrý.
Sózdiktegi uǵymy
Sózdikte «birlikke kelý» dástúri, ádette, túrli áleýmettik jáne mádenı kontekstterde qoldanylyp, adamdar arasyndaǵy yntymaqtastyqty, dostyqty jáne birlikti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan is-shara retinde sıpattalady.
Dástúr, ásirese, toılar, merekeler, otbasylyq jáne qoǵamdyq kezdesýler kezinde oryndalady, munda adamdar bir-birimen til tabysyp, birliktiń mańyzdylyǵyn sezinedi. Sonymen qatar, bul dástúr halyqtyń mádenıetin, tarıhyn jáne ulttyq qundylyqtaryn saqtaýǵa jáne nasıhattaýǵa baǵyttalǵan.
Birlikke kelý dástúriniń maǵynasy
Birlikke kelý dástúri halyq arasynda beıbitshilikti, kelisimdi jáne yntymaqtastyqty nasıhattaıdy, bul qazaq qoǵamynyń áleýmettik qurylymynda mańyzdy ról atqarady.
«Birlikke kelý» dástúri — qazaq halqynyń salt-dástúrleriniń biri, ol adamdar arasynda birlikti, yntymaqtastyqty jáne dostyqty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Bul dástúr, ásirese, merekelik is-sharalarda, toılarda, nemese halyqtyń tarıhı oqıǵalaryna arnalǵan jıyndarda júzege asady.
Dástúrdiń erekshelikteri
1. Kezdesýler men jınalystar: Birlikke kelý dástúri ártúrli áleýmettik toptar men ult ókilderin biriktiretin jınalystar men kezdesýlerdi qamtıdy. Mundaı jıyndarda adamdar bir-birimen pikir almasyp, ortaq máselelerdi talqylaıdy.
2. Salt-dástúrlerdi nasıhattaý: Birlikti nasıhattaý úshin halyq ánderi, ulttyq oıyndar, nemese dástúrli taǵamdar daıyndalyp, ortaǵa usynylady. Bul mádenı Elementter halyqtyń birligin odan ári kúsheıtedi.
3. Qundylyqtardy nasıhattaý: Dástúrdiń maqsaty — halqymyzdyń yntymaqtastyq, baýyrmaldyq, jáne meıirimdilik sekildi qundylyqtaryn jańǵyrtý.
4. Jastardyń qatysýy: Jastardy da osy dástúrlerge tartý, olardy ulttyq mádenıetpen tanystyrý, jáne urpaqtar arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý mańyzdy.
Birlikke kelý dástúri qazaq halqynyń rýhanı jáne mádenı ómiriniń mańyzdy bóligi bolyp tabylady, ol urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp, halqymyzdyń birligin saqtaýǵa kómektesedi.
Islamdaǵy birlikke kelý dástúri
Islam dininiń negizgi qaǵıdattarynyń biri. Bul dástúr qoǵamdaǵy kelisim, yntymaq, jáne beıbitshilikti qalyptastyrýda mańyzdy ról atqarady.
1. Birliktiń máni
Birlik prıntsıpi: Islam dini adamdardyń birligin, yntymaqtastyǵyn, jáne bir-birine kómek kórsetýdi nasıhattaıdy. Quranda «Eı, múminder! Allaǵa, Onyń Elshisine jáne ózderińe berilgenderge boısunyńdar!» delingen, bul birlikti kúsheıtýdi bildiredi.
Kóptúrlilikti qabyldaý: Islam mádenıetinde túrli Etnostar men ulttardyń birligi quptalady. Allanyń jaratylysy retinde adamdar arasyndaǵy alýan túrlilik, birliktiń nyǵaıýyna sebep bola alady.
2. Rásimder men salt-dástúrler
Dostyq jáne qarym-qatynas: Birlikke kelý dástúri dostar men tanystar arasynda tatýlasý, kezdesýler ótkizý, jáne birigip merekeler toılaý arqyly júzege asyrylady.
Jıyndar: Islamda jamaǵatpen namaz oqý, qurban shalý, jáne basqa da jıyndarda qatysý — bul birliktiń kórinisi.
3. Beıbitshilik jáne yntymaqtastyq:
Konflıktilerdi sheshý: Birlikke kelý dástúri adamdar arasyndaǵy kelispeýshilikterdi, daýlardy sheshýge, jáne beıbitshilikti saqtaý úshin mańyzdy. Islam dininde daýlardy sheshý, tatýlasý, jáne mámilege kelý mándi.
Áleýmettik jaýapkershilik: Islam birlikti nyǵaıtý arqyly qoǵamnyń áleýmettik máselelerine jaýapkershilikpen qaraýdy talap etedi.
4. Rýhanı aspektiler:
Duǵa jáne tilek: Birlikke kelý rásimderi kezinde, adamdar bir-birine duǵa etip, Alladan birlik pen yntymaq suraıdy. Bul rýhanı baılanys birlikti nyǵaıtady.
Syılastyq: Islamda bir-birine degen syılastyqty kórsetý, ıaǵnı adamdar arasyndaǵy meıirimdilikti, jaqsy qarym-qatynasty saqtaý — birliktiń negizi.
Islamdaǵy birlikke kelý dástúri — dinniń negizderi men qundylyqtaryn júzege asyrýdyń tıimdi tásili. Ol qoǵamdaǵy beıbitshilikti, dostyqty, jáne yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa kómektesedi.
Islam dini adamdardy bir-birimen baılanys ornatýǵa, qaıyrymdylyq jasaýǵa, jáne áleýmettik jaýapkershilikti sezinýge shaqyrady, bul óz kezeginde dinniń negizgi prıntsıpterin nyǵaıtady.
Bolat BOPAIULY
