QAZAQTYŃ TÝYSTYQ ATAÝLARY
Bala – perzent, urpaq.
Ul – kəmeletke tolmaǵan ul bala.
Qyz – kəmeletke jetpegen əıel bala.
Bozbala – boıdaq, jas jigit.
Boıjetken – erjetken, boı túzegen qyz.
Alaıda, qazaq halqy uzatylǵan qyzdaryn seksenge kelip selkildep otyrsa da «qyz» deıdi. Uzatylǵan qyzdar tórkinine kelgende erkin sóıleıdi. Úlken-kishi týystary ony aýyr almaı kóteredi. Tómen otyrmaı, ata, aǵalarymen qatar tórge otyrady. Jeńgelerine, kelinderine erkelep sóıleýge de, əmir bere sóılep, aıbat kórsetýge de haqy bar. Jeńgeleri men kelinderi onyń bərin kúle otyryp, keshirimmen qabyldaıdy. Sebebi, qazaq halqy qyzdyń joly úlken bolady dep erekshe qurmet kórsetedi.
Əke – perzenttiń atasy.
Sheshe – perzenttiń anasy.
Úlken əke – əkeniń aǵasy.
Kishi əke – əkeniń inisi.
Úlken sheshe – shesheniń abysyny.
Kishi sheshe – shesheniń ajyny.
Ógeı əke – əkesi ólip nemese ajyrasyp ketken soń, sheshesi tıgen er adam.
Ógeı sheshe – týǵan sheshesi qaıtys bolyp nemese ajyrasyp ketken soń, əkesimen úılenip, sheshe ornyn basqan əıel.
Baba – əkesiniń əkesi.
Əje – əkesiniń sheshesi.
Naǵashy ata – sheshesiniń əkesi.
Naǵashy əje – sheshesiniń sheshesi.
Kindik sheshe – týǵan kezde kindigin kesken əıel (qyz bala bolsa – kindik apa).
Kindik əke – týǵan kezde kindigin kesken er adam (ul bala bolsa – kindik aǵa).
Aǵa – jasy ózinen úlken er adam.
Apa – ózinen úlken əıel adam (qyz).
Aǵaıyn – atalas, týystas, aǵaıyn adamdar.
Týys – aǵaıyn, jaqyn, týysqan adamdar.
Ini – ózinen kishi er adam.
Qaryndas – er adamdardan jasy kishi əıel (qyz).
Sińli – qyzdar men əıelderden jasy kishi əıel adam (qyz).
Baýyr – birge týysqan jaqyn adamdar.
Jamaǵaıyn – atalas, aǵaıyn adamdar.
Jeńge – aǵanyń əıeli.
Kelin – balanyń nemese inisiniń əıeli.
Qaıyn jeńge – kúıeý jigittiń qaıyn aǵasynyń əıeli.
Qaıyn kelin – kúıeý jigittiń qaıyn inisiniń əıeli.
Baldyz kelin – birge týǵan baýyryna tıgen əıeliniń sińlisi.
Jıen – uzatylǵan qyzdan týǵan bala.
Jıenshar – jıennen týǵan bala.
Degenshar – jıenshardan týǵan bala.
Kógenshar – degenshardan týǵan bala.
Jıen ini – uzatylǵan qyzdan (əpke-qaryndastan) týǵan, ózinen jasy kishi er adam.
Jıen qaryndas – uzatylǵan qyzdan týǵan ózinen jasy kishi əıel (qyz) (erlerge qaratylǵan).
Jıen kúıeý – jıen qyzdarynyń kúıeýi.
Jıen kelin – jıenderiniń əıeli.
Jıen jezde – jıen əpkelerdiń kúıeýi.
Jıen kúıeý – jıen qyzdarynyń kúıeýi.
Jıen sińli (əıelderge qaratylǵan) – uzatylǵan qyzdan (əpke-sińlilerden) týǵan, ózderinen jasy kishi əıel (qyz).
Jıen apa – uzatylǵan qyzdan týǵan ózinen jasy úlken əıel (qyz).
Jezde – apanyń (əpkeniń) kúıeýi.
Kúıeý – nekeli əıeldiń eri.
Kúıeýbala – uzatylǵan qyzdyń nemese qaryndas sińlilerdiń kúıeýi.
Qaıyn ata – əıeliniń əkesi.
Qaıyn ene – əıeliniń sheshesi.
Qaıyn aǵa – əıeliniń aǵasy nemese kúıeýiniń aǵasy.
Qaıyn ini – əıeliniń inisi nemese kúıeýiniń inisi.
Qaıyn bıke – əıeliniń apaıy nemese kúıeýiniń apasy.
Baldyz – əıeliniń sińlisi.
Qalyńdyq – kúıeýge atastyryp qoıǵan qyz.
Baja – əıeliniń əpke-sińlileriniń kúıeýleri.
Naǵashy aǵa – sheshesiniń aǵa-inileri.
Naǵashy ini – sheshesiniń aǵa-inilerinen týǵan, ózderinen jasy kishi er adam.
Naǵashy qaryndas – (erlerge qaratylady) sheshesiniń týystarynan týǵan, ózinen jasy kishi əıel (qyz).
Naǵashy jeńge – naǵashy aǵalarynyń əıeli.
Naǵashy kelin – naǵashy inileriniń əıeli.
Naǵashy jezde – naǵashy əpkeniń kúıeýi.
Naǵashy kúıeý – naǵashy qaryndas, naǵashy sińlilerdiń kúıeýi.
Bóle – týysqan qyzdardan týǵan bala.
Qaryn bóle – bir ata, bir anadan týǵan, qyzdardan týylǵan bala.
Bóle aǵa – bóle erlerdiń jasy úlkeni.
Bóle əpke – bóle qyzdardyń jasy úlkeni.
Bóle qaryndas – bóle qyzdardan týǵan, ózinen jasy kishi əıel (qyz).
Bóle sińli – bóle qyzdan týǵan, qyzdardyń ózinen jasy kishisi.
Abysyn – qaıyn aǵanyń əıeli (əıelderge qaratylǵan).
Ajyn – qaıyn ininiń əıeli (əıelderge qaratylǵan).
Bóle jezde – bóle əpkeniń kúıeýi.
Bóle kúıeý – bóle qaryndastyń nemese bóle sińliniń kúıeýi.
Bóle kelin – bóle ininiń əıeli.
Tórkin – uzatylǵan qyzdyń ata-ana, el-jurty.
Qaıyn jurt – əıeliniń týys-týǵan, el-jurty.
Aǵaıyn jurt – er adamdardyń týys-týǵandary men el-jurty.
Naǵashy jurt – shesheleriniń týys-týǵandary men el-jurty.
Bel bala – ata-ananyń ózinen týǵan tól perzenti (birinshi urpaq).
Nemere – ulynan týǵan bala (ekinshi urpaq).
Shóbere – nemereniń balasy (úshinshi urpaq).
Shópshek – shóbereniń balasy (tórtinshi urpaq).
Nemene – shópshekten týǵan bala (besinshi urpaq).
Týajat – nemeneden týǵan bala (altynshy urpaq).
Júrejat – týajattyń balasy (jetinshi urpaq).
Jegjat – júrejattan týǵan bala (segizinshi urpaq).
Týystyq ataýlar adamdardyń týystyq súıispenshiligin arttyryp, ózara qarym-qatynasyn nyǵaıtyp, barys-kelis, alys-beristerin jıiletedi. Urpaqtarǵa týystyq jaqta kimniń alys, kimniń jaqyn ekendigin uǵyndyrady. Adamdardyń qoǵamdyq qarym-qatynasyn keńeıtedi. Ata-balalyq, aǵa-baýyrlyq, ini-qaryndastyq, týys-týǵandyq baılanysty aıqyndap, úlken-kishilik jón-josyndy túsinýge, adamzat qoǵamynyń jalǵastylyǵyn, ulaspalylyǵyn egjeı-tegjeıli uǵynýǵa múmkindik jasap, urpaqtardy ədepti, ıbaly, tekti, tərbıeli bolýǵa daǵdylandyrady. Ərtúrli uǵyspastyq pen túsinispeýshilik saldarynan uıatty isterge jolyǵyp qalýdyń aldyn alady. Sondaı-aq, ata dəstúrdiń urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp, adamzat qoǵamynyń baıandy damyp, tynysh, ornyqty, órkenıetti, kóńildi ortaǵa jaratýǵa múmkindik jasaıdy.
Aıyp NÚSIPOQASULY