QAZAQTYŃ USTAZ SYILAÝ DÁSTÚRI

Sóz tórkini

Etımologııalyq máni

"Ustaz" sózi kóne túrki tilinen shyqqan. Bul sózdiń túp negizi arab tilindegi "ýstad" (أستاذ) sózimen baılanysty, ol "muǵalim", "oqytýshy" degen maǵynany bildiredi. Arab tilinen túrki halyqtaryna, sonyń ishinde qazaq tiline de engen. Túrki tilderinde "ustaz" sózi birte-birte keń maǵynaǵa ıe bolyp, tek muǵalimderdi ǵana emes, sonymen qatar ómirlik tálimgerlerdi de qamtıtyn uǵymǵa aınalǵan.

Sózdiktegi uǵymy

Qazaq tiliniń sózdiginde "ustaz" sóziniń birneshe maǵynasy bar.

1. Muǵalim: Bilim berý mekemelerinde oqýshylarǵa, stýdentterge sabaq beretin, olardy oqytatyn adam. Mysaly:

"Ustaz mektepte matematıka páninen sabaq beredi."

2. Tálimger: Belgili bir salada, mamandyqta, ónerde, ǵylymda jol kórsetip, úıretetin, baǵyt-baǵdar beretin adam.

Mysaly:

"Ol óz isiniń sheberi jáne kóptegen shákirtteriniń ustazy."

3. Rýhanı jetekshi: Adamdarǵa rýhanı tárbıe beretin, olardy durys jolǵa baǵyttaıtyn, moraldyq-Etıkalyq qaǵıdalardy úıretetin tulǵa.

Mysaly:

"Ustazym maǵan ómirdiń mánin túsinýge kómektesti." "Ustaz" sóziniń Etımologııalyq máni men sózdiktegi uǵymy qazaq mádenıeti men tilinde óte mańyzdy ról atqarady. Bul sózdiń keń maǵynasy ustazdardyń bilim berý, tálimgerlik, rýhanı jetekshilik sııaqty qyzmetterin tolyq qamtıdy.

Ustaz qurmetteý

Qazaq mádenıetinde ustazǵa qurmet kórsetý dástúri erekshe oryn alady. Bul dástúrdi birneshe aspektilerge bólip qarastyrýǵa bolady.

1. Ustazdyń bedeli: Qazaq halqynda ustazdyń bedeli óte joǵary sanalady. Ustaz – bilimniń qaınar kózi, rýhanı jetekshi, ómirdiń baǵyt-baǵdaryn kórsetetin tulǵa retinde baǵalanady. Ustazdy qurmetteý ata-anany qurmetteýmen teńestiriledi.

2. Sálem berý: Ustazǵa sálem berý – qazaq dástúriniń mańyzdy bóligi. Shákirtter árqashan ustazyna birinshi bolyp sálem beredi. Bul arqyly olar ustazǵa degen qurmetin bildiredi.

3. Syılyq berý: Ustazǵa syılyq berý de qazaqtyń ejelgi dástúri. Shákirtter ustazyna merekelerde nemese oqý jylynyń sońynda syılyqtar tartady. Bul syılyqtar ustazǵa degen alǵysyn bildiredi.

4. Ustazdy tyńdaý: Ustazdyń sózin tyńdaý jáne onyń aıtqandaryn oryndaý – shákirtterdiń basty mindeti. Qazaq mádenıetinde ustazdyń aqyl-keńesi erekshe baǵalanady jáne onyń aıtqandaryn buljytpaı oryndaý úlken qurmet sanalady.

5. Ustazben keńesý: Mańyzdy sheshimder qabyldaýda nemese ómirlik qıyndyqtarda shákirtter ustazymen keńesedi. Bul ustazǵa degen senimdilikti kórsetedi.

6. Ustazdyń batasy: Ustazdyń batasyn alý – qazaq dástúrindegi erekshe salt. Ustazdan bata alý shákirttiń jolyn ashatyn, sáttilik pen bereke ákeletin mańyzdy rásim.

Shákirt pen ustaz arasyndaǵy eń syılastyq mádenıet

1. Ózara qurmet: Shákirt pen ustaz arasyndaǵy eń jaqsy syılastyq ózara qurmetke negizdeledi. Ustaz shákirtterin qurmettep, olardyń pikirlerin tyńdasa, shákirtter de ustazdaryn qurmettep, onyń aıtqandaryn oryndaýǵa tyrysady.

2. Ashyq qarym-qatynas: Shákirt pen ustaz arasyndaǵy ashyq qarym-qatynas olardyń ózara túsinisýine jáne senimdilik ornatýǵa kómektesedi. Ashyq qarym-qatynas shákirttiń ózin erkin sezinýine jáne óziniń oılaryn, suraqtaryn erkin aıtýyna múmkindik beredi.

3. Jaýapkershilik: Shákirtter ustazdyń bergen tapsyrmalaryn jaýapkershilikpen oryndaýǵa tıis. Bul ustazǵa degen qurmettiń bir kórinisi.

4. Qoldaý: Ustaz shákirtterin qoldap, olardyń jetistikterine qýanyp, qıyndyqtaryna kómektesse, shákirtter de ustazdaryna qoldaý kórsetip, onyń eńbegin baǵalaıdy.

Shákirttik úlgi

1. Bilimge qushtarlyq: Shákirtterdiń bilimge degen qushtarlyǵy ustazdyń eńbegin baǵalaýdyń bir kórsetkishi. Bilimge qushtar shákirt ustazdyń bergen bilimin tereń meńgerýge tyrysady.

2. Ádeptilik: Ádeptilik – shákirttik úlginiń mańyzdy bóligi. Shákirt árqashan ádepti, tártipti bolyp, ustazǵa degen qurmetin is-áreketimen kórsetýi tıis.

3. Eńbekqorlyq: Eńbekqorlyq – shákirttiń ustazǵa degen qurmetiniń taǵy bir kórinisi. Eńbekqor shákirt ustazdyń eńbegin baǵalap, onyń bergen bilimin ıgerýge bar kúsh-jigerin salady.

4. Tártip: Tártiptilik – shákirttiń basty mindeti. Shákirt árqashan tártipti bolyp, ustazdyń aıtqandaryn buljytpaı oryndaýy kerek.

5. Adaldyq: Adaldyq – shákirt pen ustaz arasyndaǵy syılastyqtyń negizi. Shákirt árqashan adal bolyp, ustazǵa degen qurmetin shynaıy túrde kórsetýi tıis. Qazaq mádenıetinde ustazǵa qurmet kórsetý dástúri osyndaı aspektilerden turady jáne shákirt pen ustaz arasyndaǵy eń jaqsy syılastyq pen shákirttik úlgini kórsetedi.

Qazaq mádenıetinde ustazǵa qurmet kórsetý dástúri

1. Bilimniń qasıettiligi: Qazaq qoǵamynda bilim árqashan joǵary baǵalanǵan. Ustaz – bilimdi taratýshy, ony jetkizýshi tulǵa bolǵandyqtan, oǵan degen qurmet erekshe. Bilimniń qasıettiligin túsingen qazaq halqy ustazdy qurmetteýdi paryz sanaǵan.

2. Rýhanı jetekshilik: Ustaz tek qana bilim berýshi emes, sonymen qatar rýhanı jetekshi de bolyp sanalady. Ol shákirtterine durys jol kórsetip, ómirdiń mánin túsinýge kómektesedi. Rýhanı jetekshi retindegi ustazǵa degen qurmet te erekshe oryn alady.

3. Mádenıet pen dástúrlerdi ustaný:

Qazaq halqy dástúrleri men mádenıetin saqtaýǵa erekshe mán bergen. Ustazǵa qurmet kórsetý – osy dástúrlerdiń biri jáne mádenıetimizdiń mańyzdy bólikteriniń biri bolyp tabylady.

4. Áleýmettik áser: Ustazdar qoǵamda úlken ról atqarady. Olar qoǵamnyń bolashaq múshelerin tárbıelep, olardyń bilim men mádenıet deńgeıin arttyrady. Ustazǵa degen qurmet qoǵamdaǵy tárbıeniń, bilimniń jáne mádenıettiń deńgeıin kórsetedi.

5. Adamgershilik qundylyqtar: Ustazǵa qurmet kórsetý adamgershilik qundylyqtardyń biri bolyp tabylady. Bul adamgershilik qasıetterdi damytýǵa jáne olardy urpaqtan urpaqqa jetkizýge yqpal etedi.

6. Úlgi-ónege: Ustazdar shákirtterine úlgi-ónege bolyp tabylady. Olardyń bilimi, tárbıesi, minez-qulqy arqyly shákirtter de ómirde durys baǵyt alyp, qoǵamǵa paıdaly azamat bolyp qalyptasady.

7. Qoǵamdyq qatynastardy nyǵaıtý:

Ustazǵa qurmet kórsetý qoǵamdaǵy qarym-qatynastardy nyǵaıtýǵa kómektesedi. Bul ustaz ben shákirt arasyndaǵy senimdilikti arttyryp, ózara syılastyqty qalyptastyrady.

8. Ustazdyq eńbektiń qadirin túsiný:

Ustazdyq eńbek ońaı emes jáne úlken jaýapkershilikti talap etedi. Ustazdyń eńbegin baǵalaý jáne qurmetteý arqyly biz osy eńbektiń mańyzdylyǵyn túsinemiz jáne ony baǵalaımyz. Qoryta aıtqanda, ustazǵa qurmet kórsetý qazaq mádenıetiniń ajyramas bóligi bolyp tabylady jáne bul dástúrdiń kóptegen mańyzdy sebepteri bar.

Shákirttiń ustazǵa syılyq jasaýy

Ustazdar merekesinde

1. Gúlder: Gúl shoqtary – ustazdarǵa syıǵa tartylatyn eń keń taralǵan syılyqtardyń biri. Bul ustazdarǵa degen qurmet pen rızashylyqty bildirýdiń sımvoly.

2. Kitaptar: Ustazdar úshin paıdaly, qyzyqty kitaptar syılaý – óte maǵynaly syılyq. Bul olardyń bilimin tolyqtyrýǵa kómektesedi.

3. Jeke jazylǵan alǵys hattar: Shákirtter ustazdaryna degen rızashylyqtaryn jazbasha túrde bildirip, arnaıy hat jazyp, ony syıǵa tartý erekshe áser qaldyrady.

4. Shaǵyn estelik zattar: Sývenırler, kádesyılar nemese ustazdardyń esimderi jazylǵan jeke zattar da syı retinde berilýi múmkin.

Basqa merekelerde (Naýryz, Jańa jyl, týǵan kún).

1. Keńse zattary: Qalamdar, dápterler, kúndelikter, dápter qaptary sııaqty keńse zattary – ustazdardyń jumysynda qajet bolatyn paıdaly syılyqtar.

2. Ádemi kádesyılar: Ustazdardyń jumys bólmesin bezendirýge arnalǵan ádemi sývenırler, saǵattar, kartınalar.

3. Táttiler men jemis-jıdekter: Shokoladtar, jemis-jıdek sebetteri, torttar ustazdarǵa merekelik kóńil-kúı syılaıdy.

4. Densaýlyqqa paıdaly zattar: Shaı, kofe, shópterden jasalǵan ónimder sııaqty densaýlyqqa paıdaly zattar.

Qoldan jasalǵan syılyqtar

1. Qolóner buıymdary: Shákirtterdiń óz qoldarymen jasaǵan qoldanbaly óner buıymdary erekshe áser qaldyrady jáne ustazdardyń eńbegin baǵalaýdyń belgisi bolyp tabylady.

2. Sýretter men plakattar: Shákirtterdiń ustazdaryna arnap salǵan sýretteri nemese jasaǵan plakattary da kóńilge qonymdy syılyq bolyp tabylady.

3. Aqshalaı Syılyqtar: Aqshalaı syılyqtar berý keıbir mádenıetterde qolaıly bolsa da, qazaq mádenıetinde ustazdarǵa syılyq berý kezinde aqshalaı syılyqtardan aýlaq bolǵan durys, sebebi bul keıde ádepsiz bolyp qabyldanýy múmkin. Onyń ornyna, joǵaryda atalǵan maǵynaly syılyqtardy tańdaǵan durys. Ustazǵa syılyq berý kezinde eń bastysy – syılyqtyń maǵynasy men ustazǵa degen qurmetti kórsetý. Qymbat emes, biraq shynaıy yqylaspen berilgen syılyqtar ustazǵa erekshe áser etedi jáne shákirttiń qurmetin bildiredi.

Islamda ustaz syılaýdyń mańyzy

1. Bilimniń qasıettiligi: Islam dininde bilimge erekshe mán beriledi. Quran men hadısterde bilim alý jáne bilim taratýdyń mańyzdylyǵy jıi aıtylady. Bilim izdený árbir musylmannyń mindeti retinde qarastyrylady, sondyqtan ustazǵa qurmet kórsetý – bilimge degen qurmettiń bir bóligi.

2. Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) úlgisi: Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) eń úlken ustaz bolyp sanalady. Ol óz sahabalaryna (serikterine) bilim berip, olarǵa durys joldy kórsetken. Paıǵambarymyzdyń ómiri ustazdyq pen tálimgerliktiń úlgisi bolǵandyqtan, musylmandar da ustazdarǵa qurmet kórsetýdi ózderiniń mindeti dep sanaıdy.

3. Hadısterde ustazǵa qurmet:

Hadısterde ustazdarǵa qurmet kórsetýdiń mańyzdylyǵy aıtylady. Bir hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): "Kimde-kim bilim úırený jolynda júrse, Alla oǵan jumaqqa aparatyn joldy jeńildetedi" degen. Bul hadıste ustazdyq pen bilim alýdyń mańyzdylyǵy kórsetilgen.

4. Rýhanı jáne áleýmettik jetekshilik:

Ustazdar tek bilim berýshiler ǵana emes, olar rýhanı jáne áleýmettik jetekshiler de bolyp tabylady. Olar shákirtterine ómirlik baǵyt-baǵdar beredi, durys joldy kórsetedi. Sondyqtan ustazdarǵa qurmet kórsetý – rýhanı jetekshilikti qurmetteý bolyp sanalady.

5. Ádep jáne adamı qundylyqtar: Islam dininde ádepke, Etıkaǵa úlken mán beriledi. Ustazdarǵa qurmet kórsetý – ıslam ádebiniń mańyzdy bóligi. Musylman adamnyń ádeptiligi onyń ustazǵa degen qarym-qatynasynda da kórinedi. Ádepti shákirt ustazdy tyńdaıdy, onyń aıtqandaryn buljytpaı oryndaıdy, oǵan qurmetpen qaraıdy.

6. Duǵa jáne alǵys: Islamda ustazdarǵa duǵa etý jáne alǵys bildirý de mańyzdy. Ustazǵa duǵa etip, Alladan oǵan jaqsylyq tileý – shákirttiń ustazǵa degen qurmetin kórsetedi. Bul arqyly shákirt ustazyna rızashylyǵyn bildiredi. Islamda ustaz syılaýdyń mańyzy úlken. Bul bilimniń qasıettiligimen, Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) úlgisimen, hadısterde aıtylǵan ustazǵa qurmetpen, rýhanı jáne áleýmettik jetekshilikpen, ádep pen adamı qundylyqtarmen, sondaı-aq duǵa jáne alǵys bildirýmen tyǵyz baılanysty. Ustazǵa qurmet kórsetý arqyly musylman adam óz dininiń qaǵıdalaryn oryndap, rýhanı jáne Etıkalyq turǵydan damıdy.

Bolat BOPAIULY