QAZAQTYŃ JILIK USYNÝ JOLY

Qazaqtyń dástúrli dastarqanynda árbir jiliktiń ózindik orny, maǵynasy, jáne erekshe tartý joly bar. Olardyń ishinde “kári jilik” pen “asyqty jilik” aıryqsha mártebege ıe, jáne árbiriniń tarıhy men mádenı máni tereńde jatyr.

Kári jilik

“Kári jilik” nemese “qar jilik” – maldyń qol jilikteriniń ishindegi eń qadirlisi, ári úlken maǵynaǵa ıe. Bul jilik qarııalarǵa usynylady, biraq qyz-kelinshekterge, jas jigitterge berilmeıdi. Onyń pishini ıilgen, bulshyq etteri qalyń bolǵandyqtan, urpaqtan-urpaqqa qurmet pen kıeni bildiretin sımvol bolyp sanalady.

Halqymyzdyń ejelgi dástúrinde kári jilikti kıeli dep tanyp, jilikti yrymdaý ádeti de bolǵan. Kári jiliktiń tesiginen ótkizip, kerege basyna ilip qoıý, ony «quryq ustaǵan kúzetshi» retinde sımvoldaý arqyly jaýdan, ury-qarydan, baqytsyzdyqtan qorǵaıdy dep sengen. Bul nanym 21 ǵasyrdyń basyna deıin saqtalyp kelgen jáne kóptegen ańyz-ertegilerde sıpattalady.

Asyqty jilik

“Asyqty jilik” – artqy sannyń jiligi, ortan jilikke jalǵanady. Kóbine kúıeý bala, kelinderge jáne jas otaý ıelerine usynylady. Onyń qosymsha «asyq» súıegi bar, ol tórt túlik maldyń jaǵdaıyna qatysty boljam jasaý úshin de qoldanylǵan. Asyq oıyny qazaq halqynyń urpaqtan-urpaqqa qaldyrǵan ulttyq oıyndarynyń biri retinde balanyń shydamdylyǵyn, mergendigin, dáldigin damytýda mańyzdy ról atqarǵan. Asyq arqyly bal ashý, boljam jasaý dástúrleri men yrymdar da bolǵan. Bala asyqtyń sińirin jemeı, ony oıynǵa qoldanǵan, al «alshysynan túsý» baqyt pen sáttilikti bildiredi. Eki jiliktiń de erekshe ornymen ǵana emes, fılosofııalyq astarymen de halqymyzdyń mádenıetinde aıtarlyqtaı orny bar.

Tobyq

Tobyq — maldyń artqy aıaǵynyń tómengi jaǵynda ornalasqan, sińirmen tikeleı jalǵasqan kishkentaı, biraq mańyzdy jilik. Bul jilik arqanyń qımylyn rettep, tórt túlik maldyń aıaǵyn tolyqtaı ustap turýda qyzmet etedi. Qazaqta «Tobyqtaı sóz aıt, kópsózdilikke jol berme» degen maqal osy jilikpen baılanysty aıtylǵan, óıtkeni tobyq – shaǵyn, biraq dene úshin mańyzdy býyn. Qazaq dastarqanynda tobyq etti taǵam retinde qarastyrylmaǵanmen, et jilikteriniń quramynda kishkentaı ári súıkimdi bolǵandyqtan, kóbinese balalarǵa nemese úıdegi kishkentaılarǵa beriledi.

Tobyqty balalarǵa bergende, úlkender «bir kúni osy tobyqty tistegen bala bıikke jetip, bolashaqta asqar taý bolar» dep yrymdaǵan. Sonymen qatar, bul jilik balanyń qolyna yńǵaıly bolǵandyqtan, balalarǵa sálem-deseń retinde de usynǵan.

Jambas

Jambas – maldyń artqy aıaqtarynyń joǵary bóliginde ornalasqan, kólemdi ári etti múshe. Jambas jilik kóbinese basty qonaqtarǵa, qurmetti qarttarǵa usynylady. Qazaq dastarqanynda jambastyń erekshe orny bar, óıtkeni ol – eń qadirli et bóligi. Qurmetti adamǵa jambas usynylǵanda, ol oǵan kórsetilgen erekshe syılastyq pen qurmettiń belgisi bolyp esepteledi. Qazaq halqy qonaqqa jambasty tartqanda, «jasy uzaq bolsyn», «molshylyqta bolsyn» dep tilegen.

Jambas jiliktiń jińishke bóliginde óte qatty súıekter ornalasqandyqtan, qazaqta bul súıekpen aýqattalǵan adamdarǵa kúsh-qýat beriletinine sengen. Jambasty qadirli qonaqtarǵa berý, el arasyndaǵy syılastyqty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Ejelgi qazaq dástúrinde jambasty úlken basshylarǵa, aqsaqaldarǵa jáne otbasynyń basyna tartý dástúri osydan týyndaǵan.

Beldeme

Beldeme maldyń bel bóliginde ornalasqan. Ol, ásirese, qudalyqta nemese erekshe merekelik dastarqandarda mańyzdy ról atqarady. Beldeme súıegi otbasyndaǵy qurmetti adamdarǵa, qarttarǵa, er azamattarǵa usynylady. Beldemeni syıly qonaqqa berý arqyly úı ıesi oǵan erekshe iltıpat bildirip, úlkendi syılaý dástúrin saqtaıdy. Beldemeni bergende, úı ıesi sol adamǵa degen qurmetin kórsetip, onyń uzaq ǵumyryn tilep, bata suraıdy.

Qoryta aıtqanda, qazaq halqynyń dastarqanynda árbir jiliktiń ózindik orny, mańyzy jáne ony kimge berý kerektigi jóninde tereń dástúrler qalyptasqan. Bul dástúrler qazaq halqynyń qonaqjaılyǵyn, úlkenge qurmetin jáne ózara syılastyqty bildiredi. Árbir músheni berý arqyly qazaq halqy ózderiniń ómirlik danalyǵyn, tálim-tárbıelik qaǵıdalaryn, rýhanı baılyǵyn urpaqtan-urpaqqa jetkizýdi maqsat etken.

Quıymshaq

Quıymshaq — maldyń quıryq túbindegi maıly, dóńgelek súıek. Bul súıek ádette eń qurmetti, syıly qonaqtarǵa usynylady. Qazaq halqynda quıymshaqty berý arqyly syıly qonaqqa qurmet kórsetiledi, sebebi bul súıek – etti, maıly, ári dámdi bólikterdiń biri. Quıymshaq qazaq dastarqanynda erekshe oryn alady jáne quıryq-maımen birge beriletin asa qadirli múshe sanalady. Kóptegen qazaq otbasynda quıymshaqty tek syıly kisilerge ǵana usynady, óıtkeni bul adamǵa degen erekshe iltıpattyń belgisi.

Quıymshaqty berýdiń astarynda qazaqtyń ejelgi senimderi men yrymdary jatyr. Quıymshaq alǵan adamǵa sol úıdiń barlyq jaqsylyǵy men berekesi ótedi dep sengen. Osylaısha, qazaqtar quıymshaqty syıly adamdarǵa usyna otyryp, olardyń qurmetin arttyrýǵa, ózderiniń jaqsy tilekterin bildirýge umtylǵan.

Qara qabyrǵa

Qara qabyrǵa — maldyń beldik tusynda ornalasqan qabyrǵalar. Bul qabyrǵalardy kóbinese orta jastaǵy er azamattarǵa nemese týys adamdarǵa usynady. Qara qabyrǵa – ortasha syı kórsetiletin et bóligi, ony kóbinese otbasy músheleri men jaqyn týystarǵa beredi.

Qazaqtar qara qabyrǵany er azamattarǵa bergende, sol adamǵa degen arqa súıerlik, baýyrmaldyqty bildiredi. Bul dástúrli tartý orta jastaǵy adamdarǵa qýat berip, olardyń eńbegine demeý bolady dep senedi. Qara qabyrǵa — dastarqandaǵy syı-qurmetti bildiretin múshelerdiń biri jáne ony bólisý otbasy men týystar arasyndaǵy jaqyndyqty nyǵaıtady.

Jaýyryn

Jaýyryn — maldyń ıyq tusynda ornalasqan úlken súıek. Jaýyryn kóbinese úıdiń jas jigitterine nemese qonaqqa kelgen jaqyn týystarǵa usynylady. Bul jilikti berý arqyly qazaqtar jigitterge batyldyq, qaısarlyq tileıdi. Jaýyryn – kúsh pen qýattyń sımvoly retinde qarastyrylady, sondyqtan ony er azamattarǵa nemese úıdiń bolashaǵy retinde qaralatyn jastarǵa beredi.

Jaýyrynǵa qatysty qazaq halqynyń erekshe yrymdary bar. Mysaly, jaýyryndy syndyrýǵa bolmaıdy, sebebi bul jamandyqqa jorylady. Jaýyryndy úı ıesi keskende, etin muqııat tazartyp, bútin qaldyrýy kerek dep sanaıdy. Jaýyryndy usyný arqyly qazaqtar sol adamǵa kúsh-qýat berip, úlken úmit artatynyn bildiredi.

Moıyn

Moıyn — maldyń basyna jaqyn ornalasqan, etti ári súıegi jýan múshe. Moıyndy ádette jas balalar men áıelderge beredi, óıtkeni ol – salystyrmaly túrde aýyr, biraq sińiri kóp bólik. Qazaq saltynda moıyn jiligin áıelder men balalarǵa berý olardyń otbasyndaǵy úlesin, jaýapkershiligin kórsetedi.

Moıynmen baılanysty «moınyna júk artý» degen túsinik bar, ol adamnyń belgili bir mindetterdi ózine qabyldaýyna ıshara jasaıdy. Sondyqtan moıyndy usyný arqyly úı ıesi áıelderge nemese jastarǵa rýhanı júk, senim artady. Moıyn jiliginiń etin qonaqtar dastarqan basynda bólisip jegende, olardyń birlik pen yntymaqty bildiretini aıtylady.

Sheke

Sheke — maldyń bas súıeginiń bóligi, kóbinese bas súıektiń eki jaǵyna ornalasqan, etti jáne maıly súıekter. Qazaq halqynda shekeni syıly qonaqtarǵa, ásirese úlkenderge usyný dástúri bar. Shekeni berýdiń ózi de erekshe rásim, óıtkeni bul músheni berý arqyly úı ıesi qonaqqa qurmet kórsetip, olarǵa uzaq ǵumyr, bereke-birlik tileıdi.

Shekeni berý arqyly qazaqtar úıdegi syıly adamdarǵa degen iltıpatyn, olarǵa degen tilegin bildiredi. Shekeni dastarqan basynda jeý jáne ony bólisý rásimi qonaqtarǵa erekshe kóńil bólýdi, olardyń kelýine qýanysh sezimin bildiredi.

Qoryta kelgende, qazaq halqynda dastarqanǵa qoıylǵan árbir jiliktiń óz mán-maǵynasy, sımvoldyq mańyzy bar. Árbir súıekti tartý arqyly qazaqtar ózderiniń rýhanı-mádenı qundylyqtaryn, úlkenge qurmetin, kishige izetin kórsetedi. Bul dástúrler tek qana tamaq jeý protsesi ǵana emes, ol – urpaqtan-urpaqqa mura bolyp kele jatqan ómir súrýdiń, qarym-qatynastyń, tatýlyqtyń erekshe bir úlgisi.

 

Bolat BOPAIULY