Qajylyqtyń paryzdary

22 shіlde 2019 2329 0
Оqý rejımi
  1. Ih­ram
  2. Ara­fat­ta tu­rý
  3. Taýap etý

 

Ih­ram

(qa­jy­lyq­tyń bi­rin­shi pa­ry­zy)

 

Ih­ram de­ge­ni­miz ne?

Qa­jy­lyq, ým­ra ne­me­se ekeýin bir­ge ja­saý nıeti­men, bas­qa ýa­qyt­ta is­teýine ruq­sat keı­bir is-áre­ket­ter­di qa­jy­lyq, ým­ra ýaqy­tyn­da ózi­ne ha­ram qy­lý­dy – ıh­ram dep aıta­myz.

Ih­ram­ǵa qa­laı ki­re­di?

Ih­ram­ǵa qa­jy­lyq túr­le­ri­niń qaısy­syn oryn­daı­tyn bol­sa, so­ny jú­re­gi­men nıet etip, tál­bııa aıtý ar­qy­ly ki­re­di. Bi­raq nıet­ti til­men aıtý – mus­ta­hap. Ih­ram­ǵa ki­rý­diń shart­ta­ry­nyń bi­ri ǵa­na bo­lyp ta­by­la­tyn «rı­da» já­ne «ızar» dep ata­la­tyn eki bó­lik­ten tu­ra­tyn súl­gi ne­me­se oǵan uq­sas ti­gi­si joq ma­ta ha­lyq ara­syn­da «ıh­ram» dep atal­ǵa­ny­men, Ih­ram ma­ǵy­na­syn to­lyq qam­ty­maıdy. Oryn­daı­tyn qa­jy­lyq tú­rin nıet et­peı, tál­bııa du­ǵa­syn aıt­paı, tek qa­na ús­ti­ge aq, ti­gis­siz ma­ta ora­ný­men ıh­ram­ǵa kir­gen bo­lyp sa­nal­maıdy. Óıtke­ni, nıet pen «tál­bııa» du­ǵa­sy ıh­ram­nyń shart­ta­ry­nan.

 

Qa­jy­lyq túr­le­ri

(Bar­lyq qa­jy­lyq túr­le­ri al­da ke­ńi­nen tú­sin­di­ri­le­tin­dik­ten bul jer­de qys­qa­sha be­ril­di)

 

1. If­rad qa­jy­ly­ǵy

Mı­qat­ta ıh­ram­ǵa ki­rer kez­de tek qa­na qa­jy­lyq ǵı­ba­da­ty­nyń at­qa­ry­lýy nıet etil­se, bul qa­jy­lyq tú­ri­ne «ıf­rad» qa­jy­ly­ǵy de­li­ne­di. If­rad qa­jy­ly­ǵyn­da ým­ra­syz tek qa­na qa­jy­lyq ǵı­ba­da­ty ja­sa­la­dy. Aqa­ba jám­ra­sy­na (Úl­ken shaı­tan tas) tas laq­ty­ryp bol­ǵan­nan keıin qa­la­sa qur­ban sha­la­dy. Óıtke­ni, ıf­rad qa­jy­syn oryn­da­ǵan­dar­ǵa qur­ban sha­lý ýá­jip emes. So­syn sha­shyn al­ǵy­zyp ne­me­se qys­qart­qy­zyp ıh­ram­nan shy­ǵa­dy.

 

2. Tá­mat­týǵ qa­jy­ly­ǵy

Qa­jy­lyq aıla­ryn­da ým­ra úshin ıh­ram­ǵa ki­rip, ým­ra­ny bi­tir­gen soń, sol jyl­ǵy Zıl­hıj­ja aıy­nyń se­gi­zin­shi kú­ni ne­me­se odan da bu­ryn qa­jy­lyq úshin qaıta­dan ıh­ram­ǵa ki­rý ar­qy­ly ja­sa­la­tyn qa­jy­lyq tú­ri­ne «tá­mat­týǵ qa­jy­ly­ǵy» deıdi. Tá­mat­týǵ qa­jy­ly­ǵyn­da ým­ra já­ne qa­jy­lyq úshin bó­lek-bó­lek ıh­ram­ǵa ki­re­di. Bul qa­jy­lyq­tyń tá­mat­týǵ qa­jy­ly­ǵy bo­lyp sa­na­lýy úshin ým­ra men qa­jy­lyq­tyń qa­jy­lyq aıla­ryn­da sol jyl­da ja­sa­lýy shart. Tá­mat­týǵ qa­jy­ly­ǵyn­da ým­ra men qa­jy­lyq­ty bir­ge oryn­da­ǵan­dyq­tan shú­kir qur­ba­nyn sha­lý – ýá­jip. Qa­zaq­stan­dyq­tar kó­bi­ne­se tá­mat­týǵ qa­jy­ly­ǵyn oryn­daıdy.

 

3. Qı­ran qa­jy­ly­ǵy

Mı­qat­ta qa­jy­lyq pen ým­ra­ny bir­ge nıet etip, bir ıh­ram­men is­te­le­tin qa­jy­lyq­qa – «qı­ran» qa­jy­ly­ǵy de­li­ne­di. Ým­ra­syn tá­mam­da­ǵan­nan keıin ıh­ram­nan shyq­paı qa­jy­lyq amal­da­ryn da sol ıh­ram­men aıaq­taıdy. Qı­ran qa­jy­ly­ǵyn­da ým­ra men qa­jy­lyq­ty bir­ge oryn­da­ǵa­ny úshin shú­kir qur­ba­nyn sha­lý – ýá­jip.

 

Tál­bııa de­ge­ni­miz ne?

Tál­bııa – ıh­ram­ǵa ki­rer al­dyn­da aıty­lýy ýá­jip bol­ǵan já­ne ıh­ram­dy bol­ǵan ýa­qyt­ta mo­ly­nan qaıta­la­nyp aıty­la­tyn sún­net du­ǵa.

{لَبَّيْكَ ألَّلهُمَّ لَبَّيْكَ, لَبَّيْكَ لا شَرِيكَ لَكَ لَبَّيْكَ. إنَّ الْحَمْدَ وَالنِّعْمَةَ لَكَ وَالْمُلْكَ لا شَرِيكَ لَكَ}

«Láb­baı­kAllahým­ma láb­baık, láb­baıka láá shá­rı­ka lá­ká láb­baık, ın­nal­ham­da ýan­nı'má­tá lá­ká ýal­mýl­ka láá shá­rı­ka lák».[1] Qa­zaq­sha ma­ǵy­na­sy: «Allahym, men se­niń ámi­riń­di oryn­daýǵa kel­dim, se­niń ámi­ri­ńe boı usyn­dym (2 ret). Se­niń se­ri­giń joq, se­niń ámi­riń­di oryn­daý – me­niń bo­ry­shym. Kú­mán­siz bar­lyq ma­daq sa­ǵan tán já­ne jal­py ıe­lik pen nyǵ­met se­ni­ki. Se­niń esh se­ri­giń joq».

 

Ih­ram­nyń ýá­jip­te­ri

1. Ih­ram­ǵa bel­gi­len­gen mı­qat­tar­dyń bi­reýin­de ki­rý.

2. Ih­ram­da tyıyl­ǵan nár­se­ler­di ja­sa­maý.

 

Mı­qat de­ge­ni­miz ne?

Qa­jy­ǵa ne­me­se ým­ra­ǵa ba­ra­tyn adam­dar­dyń ıh­ram­ǵa oranbaı ótý­ge bol­maı­tyn jer­ler­ge «mı­qat» de­li­ne­di. Qa­sıet­ti Qaǵ­ba­ny qor­shap tur­ǵan me­ken­der «Ha­ram», «Hıl», já­ne «Áfaq» dep úsh aý­maq­qa bó­li­ne­di. Qa­jy­lyq já­ne ým­ra ǵı­ba­da­tyn oryn­daýǵa ke­le­tin adam­dar osy aý­maq­tar­ǵa qa­raı ıh­ram­ǵa ki­re­di.

 

1. Ha­ram aýma­ǵy

Je­bi­reıil pe­rish­te­niń kór­se­týi ar­qy­ly Ib­ra­hım (a.s.) ta­ra­py­nan bel­gi­le­nip, keıin­nen Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.) ta­ra­py­nan qaıta­dan bil­di­ril­gen, ósim­dik­te­ri­niń ju­ly­nýyna já­ne ań­da­ry­nyń, jal­py jan-ja­nýar­la­ry­na zııan tı­gi­zý­ge tyıym sa­lyn­ǵan Mek­ke já­ne onyń aına­la­syn­da­ǵy qa­sıet­ti mú­bá­rak jer­ler «Ha­ram aýma­ǵy» de­li­ne­di.

Mek­ke­lik­ter qa­jy­lyq­qa Ha­ram aýma­ǵy­nyń ishin­de ıh­ram­ǵa ki­re­di. Al, ým­ra úshin Ha­ram aýma­ǵy­nyń syr­tyn­da­ǵy Hıl aýma­ǵy­na eń ja­qyn or­na­las­qan Tan'ım­ǵa ba­ryp ıh­ram­ǵa ki­re­di.

 

 

2. Hıl aýma­ǵy

Ha­ram aýma­ǵy men Mı­qat jer­le­ri­niń or­ta­syn­da­ǵy me­ken – Hıl aýma­ǵy. Bul aý­maq­ta tu­ra­tyn­dar Ha­ram aýma­ǵy­nyń syr­ty­nan óz­de­ri­niń tu­ryp jat­qan jer­le­ri­nen ıh­ram­ǵa ki­re­di.

 

3. Áfaq aýma­ǵy

Ha­ram já­ne Hıl aý­maq­ta­ry­nyń syr­tyn­da­ǵy aý­maq­tar – Áfaq aýma­ǵy. Áfaq aýma­ǵy­nan Ha­ram aýma­ǵy­na ne­me­se Mek­ke­ge ke­le­tin­der­diń ıh­ram­syz ótý­le­ri­ne bol­maı­tyn bes jer­di Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.) mı­qat re­tin­de bel­gi­le­gen.

Bul bes mı­qat:

1. Má­dı­na ja­ǵy­men ba­ra­tyn­dar úshin – «Zýl­hý­laıfá», Má­dı­na qa­la­sy­na 10 km ja­qyn. Qa­zir bul jer – «Ábár Alı» dep ata­la­dy (Qa­zaq­stan­dyq­tar kó­bi­ne­se osy jer­den ıh­ram­ǵa ki­re­di).

2. My­syr já­ne Sı­rııa ta­ra­py­nan ba­ra­tyn­dar úshin – «Jýh­fa», Mek­ke­den 187 km uzaq.

3. Nájd já­ne Kývýeıt ta­ra­py­men ba­ra­tyn­dar úshin – «Qar­nýl-Ma­na­zıl», Mek­ke­den 96 km uzaq.

4. Ie­men ja­ǵy­men ba­ra­tyn­dar úshin – «Ia­lam­lam», Mek­ke­den 54 km uzaq.

5. Irak ja­ǵy­men ba­ra­tyn­dar úshin – «Zá­týl-ǵırq», Mek­ke­den 94 km uzaq.

Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.) ózi­niń ha­dıs­te­rin­de osy jer­ler­di mı­qat re­tin­de ta­ǵaıyn­da­ǵan.[2] Mi­ne, son­dyq­tan qa­jy­lyq­qa ne­me­se ým­ra­ǵa ba­ra­tyn adam bul jer­ler­diń qaısy­sy­nan ót­se, sol jer­den ıh­ram­syz ótý­ge bol­maıdy. Óıtke­ni, Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.): «Esh­kim mı­qat­tan ıh­ram­syz ót­pe­sin», dep buıyr­ǵan. Bul jer­ler­ge jet­pes bu­ryn ıh­ram­ǵa ki­rip alý­ǵa da bo­la­dy.

Syr­ttan qa­jy­lyq já­ne ým­ra úshin kel­gen­der mı­qat­tan ıh­ram­syz ótip ket­ken jaǵ­daıda, qur­ban sha­la­dy ne­me­se ke­ri qaı­typ, mı­qat­ta ıh­ram­ǵa ki­re­di.

Ih­ram­ǵa kir­gen adam­ǵa tyıyl­ǵan 
nár­se­ler

1. Ih­ram­ǵa kir­gen adam­nyń de­ne­si­ne baıla­nys­ty tyıym­dar:

  • Sha­shyn, sa­qa­lyn, mur­tyn alý ne­me­se qys­qar­tý
  • Qol­tyq­tyń as­tyn­da­ǵy já­ne jal­py de­ne­de­gi túk­ter­di ju­lý ne­me­se qys­qar­tý
  • Tyr­naq alý
  • Shash, sa­qal já­ne murt­qa maı ja­ǵý ne­me­se boıaý
  • Áıel­der­diń boıaný­la­ry (lak, da­lap, t.b.)
  • De­ne­ge ne­me­se ıh­ram­ǵa hosh ıis se­bý já­ne ıis sa­byn qol­da­ný

 

2. Kıim­ge baıla­nys­ty tyıym­dar:

  • Ti­gil­gen kıim kııý. Ti­gil­gen kıim­der­di sýyq­ta ıyq­qa ja­bý­ǵa ne­me­se de­ne­ge ja­bý­ǵa bo­la­dy. Bi­raq jap­qan ýa­qyt­ta qo­lyn kıip, túıme­le­rin túıme­leýge bol­maıdy.

Izar men rı­da­nyń[3] shet­te­rin só­gi­ti­lip ket­peý úshin ti­gý­ge, jyr­ty­ǵyn ja­maýǵa ruq­sat. Aq­sha sa­lý úshin ti­gil­gen ar­naıy qap­shyq, bel­dik sııaq­ty nár­se­ler­di, ys­tyq­tan qor­ǵa­ný úshin ti­gil­gen qol­sha­tyr­dy qol­da­ný­ǵa bo­la­dy.

  • Bas­ty ne­me­se bet­ti ja­bý. Ta­qııa kııý, sál­de oraý, t.b.
  • Qol­ǵap, shu­lyq kııý

Kıim­ge baıla­nys­ty tyıym­dar tek qa­na er­kek­ter úshin. Áıel­der ádet­te­gi­deı kıine­di.

 

3. Ha­ram aýma­ǵy­na baıla­nys­ty tyıym­dar:

Mek­ke qa­la­sy­nyń já­ne jan-ja­ǵyn­da­ǵy «Ha­ram» dep ata­la­tyn aý­maq­tyń ań­da­ryn aýlaý, ósim­dik­te­rin ju­lý ne­me­se sha­bý ıh­ram­dy adam­dar­ǵa da, ıh­ram­syz adam­dar­ǵa da ha­ram.

 

4. Jal­py tyıym­dar:

  • Áıeli­men jy­nys­tyq qa­ty­nas jasaý, súıisý, qu­shaq­ta­sý, jal­py náp­si­ni qoz­dy­ra­tyn bar­lyq nár­se­ler­di is­teý.
  • Din­de ha­ram bol­ǵan is­ter­di jasaý.
  • Mu­syl­man baýyry­men talasý, ere­ge­sip, ury­syp, tó­be­le­sý, ja­man sóz aıtý, bi­reýdi ren­ji­tý. Allah Ta­ǵa­la Qu­ran­da by­laı deıdi: «Qa­jy­lyq bel­gi­li (Sháýýal, Zıl­qaǵ­da, Zıl­hıj­ja­nyń al­ǵash­qy on kú­ni) aı­lar­da. Kim­de-kim bul aı­lar­da qa­jy­lyq­ty min­det­ten­se (my­na­lar­dy bil­sin!) áıeli­men ja­qyn­da­sý­ǵa, kú­ná is­teýge já­ne jan­jal­da­sý­ǵa bol­maıdy».[4]
  • Ań aýlaý.

 

Ih­ram­da­ǵy­ǵa ruq­sat is­ter

  • Iis sa­byn qol­dan­baý shar­ty­men jýyný
  • Kó­leń­ke­de oty­rý ne­me­se qol­sha­tyr qol­da­ný
  • De­ne­niń túk­te­rin tú­sir­meý shar­ty­men qa­sy­ný
  • Syn­ǵan tyr­naq­ty tú­si­rý
  • Tis pas­ta­sy­men tis jýý já­ne kóz­ge súr­me ja­ǵý
  • Ih­ram kıim­de­rin jýý ne­me­se aýys­ty­rý
  • Jú­zik, syr­ǵa, qol sa­ǵat qol­da­ný
  • Átir sa­ta­tyn dú­ken­de oty­rý
  • Gúl­di ne­me­se je­mis­ti ıis­keý
  • Ba­syn já­ne jú­zin jap­paý shar­ty­men de­ne­sin kór­pe­men ja­bý
  • Zııany tıe­tin ján­dik­ter­di ól­ti­rý
  • Bel­dik ta­ǵý, ıyq­qa sóm­ke asý

 

Ih­ram­nyń sún­net já­ne mus­ta­hap­ta­ry

1.  To­lyq jýyný

Ih­ram­ǵa kir­mes bu­ryn de­ne­ni to­lyq jýý – sún­net. Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.) ıh­ram­ǵa kir­mes bu­ryn to­lyq jýyn­ǵan.

2.  Ih­ram­ǵa kir­mes bu­ryn tyr­naq alý, shash tú­ze­tý, qol­tyq­tyń as­ty já­ne uıat­ty jer­diń túk­te­rin alý – mus­ta­hap.

3.  Er adam­dar, ti­gil­gen kıim­de­rin she­ship, ızar já­ne rı­da dep ata­la­tyn eki ta­za ma­ta­ǵa ora­na­dy. Izar­men kin­dik­ten tó­men qa­raı ora­nyp, rı­da­men jo­ǵar­ǵy de­ne­sin oraıdy. Bas­ta­ry­na esh nár­se kı­meıdi. Aıaq­ta­ry­na súı­ret­pe aıaq kıim kıedi.

Ih­ram­ǵa kir­gen áıel adam ádet­te­gi kıim­de­rin shesh­peıdi. Bas­ta­ry ja­byq kúıde, tek qa­na júz­de­ri ashyq bo­la­dy.

4.  Ih­ram­dy bo­lyp júr­gen ýa­qyt­ta pa­ryz na­maz­dar­dan keıin, top­ta­syp júr­gen bas­qa qa­jy­lar­ǵa kez­des­ken ýa­qyt­ta, jo­ǵa­ry ne tó­men tú­sip-shyq­qan­da já­ne sá­re­si ýa­qyt­ta­ryn­da, jal­py múm­kin bol­ǵan ár jaǵ­daıda kó­te­riń­ki daýys­pen tál­bııa aıtý – mus­ta­hap. Áıel adam tál­bııa aıt­qan ýa­qyt­ta daý­syn qat­ty shy­ǵar­maıdy.

5.  Tál­bııa aıt­qan­nan keıin kó­bi­rek salaýat aı­typ, ar­ty­nan du­ǵa ja­sap, ti­lek tileý.

6.  Ih­ram­ǵa kir­mes­ten (ıh­ram­ǵa ki­rý – ıh­ram kıim­de­rin kııý­men emes, qa­jy­lyq­qa ne­me­se ým­ra­ǵa, ıakı ekeýine bir­deı nıet etý men tál­bııa aıtý ar­qy­ly bo­la­dy) bu­ryn de­ne­ni átir­leý – sún­net. Aısha ana­myz my­na ha­dıs­ti rıýaıat et­ken: «Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.) ıh­ram­ǵa ki­rer­de men oǵan eń jaq­sy áti­rin ja­ǵa­tyn­myn».[5] Bi­raq, ıh­ram­ǵa ki­rip qoı­ǵan­nan keıin átir ja­ǵý­ǵa bol­maıdy.

7.  Ih­ram na­ma­zy

De­ne­ni to­lyq jý­ǵan­nan keıin ne­me­se dá­ret al­ǵan­nan keıin, ıh­ram­ǵa kir­mes­ten bu­ryn, eki rá­kat na­maz oqy­la­dy. Paı­ǵam­ba­ry­myz­dyń (s.a.ý.) Zýl­hý­laıfa­da eki rá­kat na­maz oqyp, so­syn ıh­ram­ǵa kir­ge­ni rıýaıat eti­le­di. Bul na­maz­dyń bi­rin­shi rá­ka­tyn­da – «Ka­fı­rýn», ekin­shi rá­ka­tyn­da – «Yqy­las» sú­re­sin oqý sún­net.

 


[1] Býharı, Haj /26, Mýslım, Haj /147, Tırmızı, Haj/ 97.

[2] Býharı, 1/206.

[3] Izar – belden tómen qaraı, rıda – belden joǵary qaraı jabatyn súlgi nemese mata. Bulardyń túsi aq jáne jańa bolǵany jón.

[4] Baqara, 2/197.

[5] Býharı, Haj,21; Mýslım, Haj,1-3.

Tegter: qajylyq paryz
Pіkіrler Kіrý