Qorqaq adamdar nege kóbeıip barady?

Kez kelgen adamnyń úreılenetin nársesi bolady. Odan ómir boıy qutyla almaýy da múmkin. Sol qorqynyshyn aıtpaı, jasyryp júre beretin adamdar da kezdesedi.  Ony kemshilik dep  uǵýy da múmkin.

Kez kelgen adam baqytty ómir súrgisi keledi. Biraq jalǵyzdyqtan qorqatyn adamdar da bar. Olar óz álemimen júredi. Ózinen basqaǵa senbeıdi. Ondaı adamdarda joldas-jora, dos degen bolmaıdy. Jaqsylyqty ózgege jasaǵysy kelgenimen, onyń qaıtarymy bola ma,  degen kúdikpen ózi oqshaý jaǵdaıda ómir súredi.

Al ekinshi  toptaǵylardy quraıtyndar – káriliktiń qorqynyshy. Árıne jas adam ol týraly oılaı qoımaıdy.  Bul másele  ásirese, orta jastan asqan áıelderde, sonymen qatar 50 jastan asqan erkekterde mundaı qorqynysh jıi kezdesedi. Áıelder úshin basty másele bala ósirý men tárbıeleý bolsa, erlerge qatysty másele negizinen urpaqty saqtaý jáne olardy materıaldyq jaǵynan qamtamasyz etý.

Árıne, bul jaıttar túsinikti delik. Alaıda «osy men ýlanyp qalmaımyn ba?» dep jan-jaǵyna qarap, kóringenniń ydysymen tamaq ishpeı,  kúdikpen, qorqynyshpen ómir súretin adamdar da kóp eken. Olar jer shyryndaǵy halyqtyń shamamen 5 -7 paıyzyn quraıtyn kórinedi. Stalınde de osyndaı úreı bolǵan desedi. Bul topty quraıtyndardyń qataryna ásirese ıntellekti joǵary adamdar jatady eken.

Rasynda adamnyń tabıǵaty bir-birine uqsamaıdy. Árqaısysy ózgeshe bir álem. Bireýi óte talantty bolsa, ekinshisi  – jalqaý. Úshinshisi  – qorqaq. Tórtinshisi  –  óte belsendi.  Tipti jabyq bólmede qalsa, jalǵyzdyqtan qashatyndar da bar. Taǵy bireýi qumyrsqa, órmekshi, jylannan úreıi ushsa,  bıiktikten zár-ımany qalmaıtyndar da kezdesedi. Rasynda adam ár nárseden qorqady. Mamandardyń baǵalaýyna qaraǵanda,  álemde 300 fobııa bar.

Árıne qorqynyshtyń barlyǵy da júıkege qatysty. Adam sanasyndaǵy úreıdiń  sebebi kóp. Tipti keı jaǵdaıda qorqynyshqa psıhıkalyq jaraqattar da áser etýi múmkin. Eger pendeniń sanasynda fobııa bolsa, ol árkez ózi úreılenetin tosyn jaıttan qashqalaqtap júredi, mundaı adamdar únemi jan jaǵyna qaraılap, saqtanyp  júrýge tyrysady. Bir qyzyǵy, mamandardyń baǵalaýyna qaraǵanda, boıynda fobııasy bar adamdardyń oılaý qabileti basqalarmen salystyrǵanda, joǵary kórinedi.  Alaıda fobııany emdeýge bola ma? Mamandar «ony erterek emdese, adamǵa soǵurlym jaqsy» degen pikir aıtady. Eresek jandardyń boıynda   qorqynyshty jaıttar óte sırek kezdesedi. Al fobııa negizinen 17-18 jastaǵylarda  jıi bolady,  mundaı «aýrýmen»  45-50 jasqa deıin olar júre berýi múmkin. Fobııa erlerge qaraǵanda áıelderde jıi bolady, bul garmonaldyq jaıt pen ózgeristerge  baılanysty kórinedi.

Árıne adamnyń ómirinde ártúrli jaǵdaılar bolady,  tosyn apat pen oqıǵalar da onyń júıkesine salmaq salýy yqtımal.  Mamandardyń aıtýyna qaraǵanda, adam ómiriniń sońyna deıin 3 pen 30-ǵa jýyq ártúrli jaǵdaılarǵa tap bolady eken. Osy synaqtan súrinbeı ótetinder de bar, keıbireýler bolǵan jaıtqa kóp mán bermeýi de yqtımal. Ekinshileri ony júıkesine salmaq túsire otyryp qabyldaıdy. Mine osynyń barlyǵy da adam aǵǵzasynda fobııanyń paıda bolýyna alyp keledi. Fobııasy bar adamǵa aınalasyndaǵylar kúlip qaraýy da yqtımal. Biraq mundaı adamdarǵa qashan da qoldaý qajettigin umytpaý kerek. Biraq ómirde úreımen ómir súretin adamdar óte kóp. Atap aıtqanda, adam neden qorqady?

Toksıkofobııa­ – bul da adamda bar belgi. Mundaı toptaǵylar negizinen «kez kelgen nárseden ýlanyp qalýym múmkin» dep saqtyqpen ómir súredi. Ekinshi toptaǵylardy nıktofobııa quraıdy, Olar – qarańǵydan qorqatyndar. AErofobııa – aspandy saıahat jasaýdan úreılenetinder. Tipti órmekshiden záresi qalmaıtyndar da bar. Olar arahnofobııa tobyndaǵylarǵa kiredi.  Tanatofobııa ­- ólimnen qorqý. Qorqyt ta ólimnen qashqan. Aqıqatynda ajaldy qasqaıyp qarsy alar eshkim joq.

Klaýstrofobııa – jalǵyzdyq, jalǵyz qalýdan qashý. Tereńdik pen sýdan qorqatyndar akvafobııa tobyndaǵylarǵa kiredi. Akrofobııa – bıikten qashý. Olar «qulap ketip, jazym bolam ba?»» dep, úreılenip júredi.

Jalpy adamdar ataqty bolǵan saıyn ózderiniń ómirin saqtaǵysy keletini aqıqat. Óıtkeni olardyń ómir súrý salty bólek ekendigin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Sondyqtan olar qarapaıym adamdarǵa qaraǵanda, tym úreılengish keledi. Mysaly, joǵaryda aıtqanymyzdaı, ataqty akter Stıven Sıgal «tamaqtan ýlanyp qalmaımyn ba?» dep únemi ýaıymdap júredi eken. Restoranǵa barǵan kezde ol  aldymen ydys-aıaqty qarap alyp, tamaqty isher sátinde óziniń arnaıy prıborlary arqyly tekserip  alatyn kórinedi.

Árıne, bul áreketke  túsinistikpen qaraýǵa bolar. Biraq ataqty jazýshy Gogoldiń ýaıymy qandaı bolǵanyn estiseńiz, bek kúlkińiz kelýi de yqtımal. Ol tirideı kómilip qalýdan qorqady eken. Tipti ol bala kezinen bolyp qalýy múmkin osyndaı oqys nárselerden boıyn aýlaq ustap júrgen kórinedi. Tipti eger qaıtys bolǵanyna kózi jetkennen keıin ǵana baryp, jerleýge ruqsat berý týraly amanat qaldyrǵan desedi. Fılosof Jan-Jak Rýsso ómirde oılanyp júrýdi jaqsy kórgen, biraq «aýyryp qalamyn ba?, – degen úreımen ómir súrgen. Sondyqtan qashan da medıtsınalyq kitaptardy kóp oqyp, dárigerlerden únemi qashyp júrgenge uqsaıdy. Munyń sebebi nede, ol týraly biraq ashyp aıtylmaıdy.

Keıde adamnyń ómirine áser etetin kishkentaı detaldar bolady. Orys aqyny  Vladımır Maıakovskıı óte taza júretin adam bolǵan. Onyń ákesiniń saýsaǵyn  bir nárse jyryp ketip, sol tamyrǵa áser etken. Aqyry jaǵdaı kúrdelenip ákesi qaıtys bolyp ketken. Bul jaǵdaı jas Maıakovskııge  qatty áser etken bolýy kerek, kez kelgen nársege kúdikpen qarap, ózin óte saq ustaǵan. Esiktiń tutqasyn qolǵappen nemese oralǵan shúberekpen ashatyn bolǵan. Tipti óziniń kıimderine dezınfektsııa jasap, adamdar kezdesip qalsa, amandasýdan qashqan. Ol únemi ıod pen kishkentaı sabyndy qaltasyna salyp júrgen.  Tipti Maıakovskıı issaparǵa shyǵatyn bolsa, qurastyrmaly vannany da alyp júrýge májbúr bolǵan desedi. Al tanymal ánshi Madonna bolsa, qarańǵylyqtan qoryqqan. Ol da eshteńe emes. Ataqty ánshi jurtshylyqqa sezdirmese de, lańkkesterden úreıi ushqan. Tek kontsertke shyqqanda ǵana halyqtyń aldynda án aıtqan. Keıbir áńgimelerge qaraǵanda, onyń záýlim saraı, vıllasynyń astynda trassaǵa qaraı shyǵyp ketetin arnaıy jol da bolǵan. Munyń bárin Madonna oılastyryp istegen. Úıine bireý jarylǵysh zat laqtyryp nemese lańkester shabýyl jasasa, jer astyndaǵy jol arqyly qashyp ketýge múmkindik jasaǵan.

Biraq adamnyń barlyǵy úreımen súredi deý múmkin nárse emes. Fobııasy bar jandarǵa qarama-qarsy sıpatta ómir súrip jatqan adamdar da jeterlik. Olar tipti boıynda aıryqsha qabileti baryn bilmeýi de múmkin. Biraq ýaqyt óte kele ereksheliginiń  bárin qoǵamǵa kórsete alady. Sondaı jandardyń biri­ – Vım Hoff.  Ol – 50 gradýs aıazda jalańaıaq  júre beredi. Paqyryń tipti Arktıkada jalańash keıipte júrse de syr bermeıdi. Munyń sebebi nede? Vım Hofftyń aǵzasynda qandaı artyqshylyq bar?  Munyń sebebin dárigerler áli kúnge deıin taba alǵan joq. Densaýlyǵynda bir kináraty jaq aǵylshyn jigitiniń jumbaq álemin eshkim taba almaı otyr. Taǵy bir qyzyqty jaıt, Anglııada  KEı Andervýd degen qyz bar. Endi onyń kúnin basqanyń basyna bermesin. Ony aınalasyndaǵylar elden bólek ustaýǵa tyrysady. KEıdiń júıkesine kez kelgen nárse áser etýi múmkin. Oǵan júrýge bolady, biraq kúlýge bolmaıdy. Bireý tipti oqystan qorqytsa da, oǵan qıyn. Ol kúnine 40 ret esinen tanyp qalady da, turyp júrip kete beredi. Onyń júıkesine kez kez jaǵdaı áser etedi. Tosynnan shyqqan aıqaı, apat, qatty shyqqan daýys. Úlken úreımen ómir súretin KEı Andervýdqa kóterińki kóńil kúımen de júrýge bolmaıdy. Óte qıyn jaǵdaı ǵoı, mundaı «áserlengish adamdar» bir qulaǵanda, ómirge qaıta oralmaı, baqılyq bolyp ta ketedi ǵoı.

Jaratqan  árkimge ártúrli ómir syılaıdy. Aǵylshynnyń 59 jastaǵy Mıster Perrı atty jigiti ómiri semirgen emes, ádette et pen teriniń arasynda maı bolady emes pe? Al Mıster Perrıde maı joq. Meıli denesine salmaq qosý úshin paqyryńyz  kúnde qunary joǵary tamaq jegenniń ózinde onyń denesi maıly  taǵamdy qabyldaı almaıdy. 12 jasqa deıin ol semiz, tompaq bala bolyp ósti, biriq  bir túnniń ishinde adam tanymastaı bolyp aryqtap shyǵa kelgen. Qazir de sol qalpy, semire almaıdy.

Eýropada turatyn Debbı Berd allergııamen syrqattanady. Onyń dıagnozy tipti qyzyq. Ol uıaly telefon, joǵary ýltrakúlgin sáýle, ınternet, mıkrotolqyndy pesh, radıo men teldıdarǵa jaqyndasa boldy, onyń samaıy bórtip shyǵa keledi eken. Ómirde allergııanyń  sırek túrimen aýyratyndar kezdesedi.  Mysaly, Melbýrnde turatyn Eshlı Morrıs «sýdan aýyrady».  Denesine bir tamshy sý tıse bitti, jigittiń denesi qyzaryp ketedi. Al Natalı Kýperdiń densaýlyǵy qazir búkil dárigerlerdi alańdatyp otyr desek, qatelespegenimiz. Onyń asqazany eshqandaı tamaqty qorytpaıdy, ishse boldy, qaıtaryp tastaıdy. Onyń jeıtini tek Tic – Tac qana. Otbasynyń aıtýyna qaraǵanda, ol kúnine  ash qalmaý úshin  900 myń Tic – Tac jeıtin kórinedi. Al Ońtústik Afrıkanyń turǵyny Ian Hrıstıan SmEts jasy orta jastan asyp ketse de, onyń este saqtaý qabileti óte myqty. Ol kúni búginge deıin 5 myń kitapty jatqa biledi.

Ómirde mundaı mysaldar óte kóp. Aqıqatynda ár adam – ózgeshe bir álem. Rasynda órmekshini kórse, jan daýsy shyǵyp, talyp qalatyn adamnyń áreketine biz mysqylmen kúlip qaraýymyz múmkin. Al denesine sý tıse, aýrýy asqynyp shyǵa keletinderdiń kúnin de ózgeniń basyna bermesin.

Jalpy úreımen ómir súretin adamdarda úmit az. Óıtkeni ár isine saqtyqpen, kúdikpen qarap, erkin ómir súre almaý jaqsylyq emes. Negizi mamandar sońǵy onjyldyqta úreımen ómir súretin adamdardyń sanynyń tym kóbeıip bara jatqanyn aıtady. Alańdaıtyn nárse me? Iá, mazasyzdanatyn másele. Al munyń sebebi nede? Eń bastysy – senimsizdik. Sábı kezinen balanyń oıyn erkin jetkizip, erkin ómir súrýine múmkindik bermeıtin, óz aıtqanyn ǵana istetetin ata-analar da artyp barady. Orystarda «mamasynyń balasy» degen sóz bar. Ata-ananyń orynsyz álpeshi balanyń ózdiginen sheshim qabyldaı almaı, borkemik bolyp ósýine septigin tıgizedi. Ondaı «borkemik» balalar qysyltaıań sát týsa, «endi ne isteımin?» dep ýaıymmen, úreımen, qorqynyshpen ómir súredi. Bir ǵana mysal, qazaqtaǵy «atasynyń balasy» men álgi «mamasynyń balasyn» salystyryp kórińiz. Ekeýi eki nárse. «Atasynyń balasy» oıyn erkin aıtatyn, batyl, aqylǵa baı bolyp ósedi. Máseleniń arǵy tegi – tárbıeden. Sondyqtan ata-anasy kózden tasa bolsa, jylap qoıa beretin balalardy durys jolǵa salýdyń ózi úlken ónege men danalylyqty qajet etedi. Jalpy qoǵam damyp, qalyptasýy úshin de úmitsiz, úreımen ómir súretin emes, durys kózqarastaǵy bolashaqqa senimmen qaraıtyn adamdar kerek qoı. Úreıli  kózqaras –ýly pozıtsııa, Fobııalyq kózqaras –úmitsiz bolashaq.  Sondyqtan qorqynyshpen, fobııamen ómir súrmeı, qýansaq tek jaqsylyqqa tańyrqap qaraıyq!

Berik BEISENULY