QOJANASYR TARIHI TULǴA
Onyń kesenesi qazir Túrkııanyń Aqshehır qalasynda. Qojanasyr – ónege men ǵıbratqa toly nasıhattar aıtyp, bar ǵumyryn qalyń buqaraǵa týra joldy kórsetýge arnaǵan tálimi zor, erekshe tulǵa. Keıbir derekterde onyń áýlıe, ǵalym bolǵandyǵy da aıtylady. Onyń hıkmetke toly ǵıbratty sózderi aýyzdan-aýyzǵa ótip, búginge deıin jetip otyr. Qojanasyrdyń qaǵytpa sózderi týrasyndaǵy folklorlyq áńgimeler barlyq túrki halyqtaryn kezdesedi. Qazir, Qojanasyrdyń atyna tańylyp júrgen «anekdot» túrindegi salt-dástúrge, dinge, Etıkaǵa teris keletin ázil-ospaqtar negizinen onyń sózderi emes. Túrli jaǵdaılarǵa baılanysty, Qojanasyrdyń obrazy ózgeriske ushyrap otyrǵan. Onyń birden-bir sebebi, Qojekeńniń ómirin beıneleıtin naqty jazba ádebıettiń joqtyǵynda. Degenmen, Orta ǵasyrlarǵa tán manakyb, tazkırıe jáne luǵat janrynda jazylǵan shyǵarmalarda onyń esimi arakidik aıtylyp qalady. Qojanasyr týraly alǵashqy derekter Sary Saltuqtyń ómirin baıandaıtyn Ábýlhaıyr Rýmıdiń «Saltuqnamesinde» kezigedi. Fatıh Sultan Mehmettiń uly Jem sultannyń bıligi kezinde Ábýlhaıyr Rýmı túrik tiliniń sózdigi sanalatyn «Saltuqname» atty shyǵarmany jeti jyl ýaqyt jazyp, 1480 jyly kitap etip bastyrǵan. Qojanasyr 1208 jyly Akshehırde Abdýllah qoja men Sydyqa qatynnyń otbasynda dúnıege kelgeny. HIH ǵasyrda ómir súrgen Sıbrıhısardyń mýftıi bolǵan Hýseın myrzanyń «Mejmýaı-Maarıf» atty shyǵarmasynda Qojanasyrdyń týylǵan jeri Sıbrıhısardyń Qortý eldi-mekeni dep kórsetilgen. Alaıda, basqa zertteýshiler bul derekke kúmanmen qaraıdy. Ataqty Entsıklopıdıst Fýad Kópiruly «HIII ǵasyrda ómir súrgen Hajy Ibrahım jáne Seıd Mahmýt Haıranıdiń shyǵarmalaryndaǵy basty keıipkerdi Qojanasyr bolýy múmkin» deıdi. Tipti, zertteýshiler Seljuqtar dáýirinde ómir súrgen dárýish Vehlýlı Dana, Bolgarııa men Makedonııada ómir súrgen Hıtar Petar, sıtsılııalyq Gıýfa, germanııalyq Tıll Eýlenspıegel, reseılik ıahýdı mujyq Hershele Ostropoler atty keıipkerlerdiń Qojanasyrǵa uqsastyǵyna qarap, onyń shyn máninde ómirde bolǵandyǵyna kúmanmen de qaraıdy.
Keıbir zertteýshilerdiń pikirinshe onyń esimimen birge «afendı» (grekshe «ıe») ataýy qosa aıtylǵandyqtan, Qojanasyrdyń Anadolynyń tól týmasy ekendigi, folklorlyq derekterdegi esekke teris minip júrgenine qarap, onyń hrıstıan monahy bolǵandyǵy aıtylady. Kelesi bir zertteýshiler Qojanasyrdy Horasan aımaǵynan shyqqan dárýish dese, ózbek aǵaıyndar ony Buharanyń týmasy dep te biledi. Al, túrkııalyq zertteýshiler Ystanbuldyń alǵashqy qazysy bolǵan Sybrıhasardan shyqqan ataqty «Qyzyr myrza» men «Tazarrýnameniń» avtory Sınan pashanyń Qojanasyrdyń naq ózi ekenin aıtady. Qojanasyr kópshilik qaýymǵa týra joldy nusqap, jaqsylyqqa shaqyryp, jamanshylyqtan tyıǵan áýlıe adam bolǵan. Ol qalyń buqarany haqpen qaýyshtyrý úshin eshkimge uqsamaıtyn ózindik ádis-tásilderdi ustandy. Aqıqatty pash etý úshin, sondaı-aq, qoǵamdy buzyq áreketterden arashalaý maqsatynda halyqqa eń jaqyn tildi jáne tapqyr sózderdi qoldanyp, ashy mysqylǵa toly, adamdy eriksiz kúldiretin, kúldire otyryp jylatatyn ónegeli sózderdi aıtatyn. Ózhan Óztúrik atty zertteýshi «Qojanasyrdyń mońǵol shapqynshylyǵynyń ezgisine ushyraǵan Anadoly halqynyń sharasyz beınesin sýretteıtin tulǵa. Ol jazba ádebıet qalyptaspaǵan dáýirde el bıleýshilerdi ótkir tilimen synap, halyqtyń pikirin bilderetin edi» deıdi.
Qojanasyr týraly keńinen málimet beretin derekterdiń biri London muraǵatynan tabylǵan «Haza Terjemeı Nasrıddın Efendı Rahme» atty shyǵarmasy. Biraq, bul shyǵarmadaǵy basty keıipkerdiń keıbir qylyqtary Qojanasyrdyń sulbasyna uqsaı bermeıdi. Degenmen, bul shyǵarmada Qojanasyrdy «áýlıelerdiń áýlıesi etip» dep kórsetedi. Qojanasyr óz dáýirinde fılosofııalyq qarapaıym ázilderimen otbasy men kórshiler arasyndaǵy jáne saýda-sattyq qatynastaǵy kemshilik pen olqylyqtardy túzep, shynaıy dostyqtyń qas úlgisin ázil aıta otyryp ashy tilmen ýaǵyzdaǵan kórnekti tulǵa-tyn. Osy kúnge deıin áleýmettanýshylar men psıhologtar óz zertteýlerinde Qojanasyrdyń ónegeli ázilderin tıimdi paıdalanyp otyrady. Túrki áleminde onyń aıtqan ázilderin tipti qazylardyń ózi úkim berýde úlgi retinde negizge alǵan.
Qojanasyrdyń ázilderi Eýropaǵa da tarap, birneshe tilderge aýdarylǵan. Pıerre Mılleniń «nasreddin et son epouse» jáne Evmonde Savýsseıdiń «La literatyre Populaire Turgue» atty shyǵarmalarynda Qojanasyr týraly arnaıy bólim berilse, Jean Paul Carnierdiń «Nasreddin Hoja et ses Histoires Turgues» atty shyǵarmasy ataǵy máshhúr ázilkeshtiń qaljyńdarynyń jınaǵy bolyp sanalady. Qojanasyr haqynda azdy-kópti zerttelgen eńbekterdi taldaı kelip, ony HIII-HIV ǵasyrlarda Anadolyda ómir súrgen dep tujyrymdaımyz. Ózbek halqynyń aýyz ádebıetindegi Qojanasyr haqyndaǵy ázil áńgimelerdiń bir parasy Ámir-Temirge arnalǵandyǵyna qarap, ony Temir bastaǵan Máýrennahr qosyny Anadolyny jaýlap alǵan shaqta, ıaǵnı, HV ǵasyrdyń basynda ómir súrdi dep te boljaýǵa bolady. Al, Orta Azııa halyqtaryna Qojanasyr týraly hıkaıalar osy Ámir-Temirdiń áskeriniń Anadolyǵa joryǵynan keıin keńinen taraı bastaǵan.
Jalpy, Orta Azııadaǵy túrki halyqtarynda Qojanasyr turpattas ázildeı otyryp tapqyr sóz aıtatyn, ótkir tilimenen el bıleýshilerdi qaǵytyp tastaıtyn tulǵalar kóp ómir súrgen. Qazaq halqynyń da árbir aýylynyń óziniń Qojanasyry bolǵan. Mysaly, bizdiń folklorymyzdyń eń kórnekti keıipkerleriniń biri Aldar kóseniń basynan keshken hıkaıalarynyń Qojanasyrdyń ázil áńgimelerimen belgili bir uqsastyǵy bar ekeni belgili. Iaǵnı, Qojanasyr týraly ańyz-ápsanalar el ishinde kóptep aıtyla bastaǵannan keıin, Qojanasyrdyń ázilderine qısyny kelińkireıtin hıkaıalardyń bárin onyń atyna telý úrdisi paıda bolǵan tárizdi. Birte-birte, Qojanasyrdyń keıpi transformatsııaǵa ushyrap, el aýzynda aıtylatyn adamgershilikke jat hıkaıalardyń kóbi onyń atyna tańyla bastady.
Teginde, Qojanasyr kózi tirisinde-aq, «áýlıe» atanǵan, el bıleýshileri men qarny jýan baı-manaptyń ersi qylyqtaryn ótkir ázilderimen synap, qashanda halyqtyń janashyry hám ádilettiń jarshysy bola bilgen. Osy turǵyda, Qojanasyrdyń bıik óresin tómendetken bilimsizdik pen nadandyq edi dep aıtýymyzǵa tolyq negiz bar. Áıtpese, ol ózi ómir súrgen kezeńdegi dúmshe ǵalymdardyń nadandyǵyn betine basyp, jany shyr-pyr etip júrip shynaıy ǵylymdy qorǵap baqqan.
Sóz sońynda aıtpaǵymyz, Qojanasyr túrki halyqtary satırasynyń sardary. Búgingi ádebıetimizdegi ıronııa, sarkazm, ıaǵnı, shymshyp, shaǵyp sóıleý, ashy mysqyl, oryndy kelemejdeý men keketý, taýyp aıtyp uıaltý men muqatý, shyndyqty ázilmen shymbaıyna batyryp jetkizý, qısynyn keltirip sózben qaǵytý, sóz jarysta utqyr ázil aıtý sekildi janrlardyń negizin salǵan Qojanasyr babamyz. Biraq, onyń maqtamen baýyzdaý arqyly soıyp salyp, aqıqatty pash etetin ádemi tásiliniń el ishinde kemip bara jatqany ózekti órteıdi. Satıra kóshiniń buıdasyn ustaǵan azamattarymyz osyny eskerse eken demekpiz.
Muhan ISAHAN
