Qudalyq – «quda bolsań, shyda» deý emes...

03 tamyz 2021 484 0
Оqý rejımi

Bile bilsek, quda kútýdiń de musylmandyq ádepteri men sharttary bar. Babalarymyz muny jetik bilgenine kúmán joq. Sondyqtan da qazaq «qudasyn qudaıyndaı syılaıtyn» halyq atandy. Desek te, búginde bul máseleni árkim eskere bermeıdi. Endeshe, qudalyqtyń da ıslamı sharty bar...

1. Qyzǵa quda túsip kelgenderdi jaqsy qarsy alý

Musylmandyq ádepterdiń biri – úıine quda túse kelgen kisilerdi qurmetpen qarsy alý. Sondyqtan úı egesi osy ádepti saqtap, qyzyn kelindikke surap, tórine shyqqan adamdardyń áreketin qalamasa da, onysyn sezdirmeı, kóńilderine keletin dóreki sóz aıtpaı, sypaıy túrde, shyǵaryp salý da saltymyzdyń biri. Áleýmettik jaǵdaılary tómen nemese jany qalamaıtyn kisiler qyzdaryn aıttyryp kelgende, «Sender ne betterińmen kelip otyrsyńdar», «Meniń qyzymdy aıttyrýǵa dátteriń qalaı barady?!» deıtin ádepsiz sózdermen oń nıetpen kelgen kisilerdiń kóńilin qaldyrý musylmandyq sıpatqa jaraspaıdy. Eger quda túsýshilerge qyz berýdi qalamasa, muny astarly sózben, «Jaqyndarmen aqyldasyp kóreıik», «Qyzymyzdyń ózi buǵan ne der eken?» degen sekildi qashyrtpa jaýappen isti jyly jaýyp shyǵaryp salǵany durys.

2. Quda túsýshilerge tez arada jaýap berý

Qyz jaǵynyń taǵy bir eskeretin máselesi – quda túsýshilerge ýaqytty kóp sozbaı bir jaýabyn berýi shart. «Naqty jaýabymyzdy aıtpaı qoıa turaıyq. Múmkin taǵy basqalar da quda túsip qalar. Eger basqa eshkim quda túspese, kelise salarmyz» degen baqaıesepke salynyp, qarsy jaqty kúttirip qoıý kisi aqysyna qol suqqanmen birdeı. Sondyqtan qarsy jaqty kóp sarsyltpaı, óz oılaryn tez arada aıtqan jón.

3. Aıttyrylǵan qyzǵa quda túsip barmaý

Islam dini boıynsha, aıttyrylǵan qyzdan syrǵa taqqan jaq bas tartpaıynsha nemese qyz jaq qudalyqty buzbaıynsha, quda túsip barýǵa jol berilmeıdi. Eger birinshi quda túsýshilerdiń usynysy qyz jaǵynan qabyl alynbasa, ekinshi jigittiń quda túsýine bolady. Qoǵamnyń aýyzbirshiligi men tynyshtyǵyn oılaǵan ardaqty elshi Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) bul jaıynda hadısinde bylaı degen:

لاَ يَخْطُبْ أَحَدُكُمْ عَلَى خِطْبَةِ أَخِيهِ حَتَّى يَتْرُكَ الْخَاطِبُ قَبْلَهُ أَوْ يَأْذَنَ لَهُ

«Eshbiriń musylman baýyry aıttyrǵan qyzǵa sóz salmasyn. Tek alǵash aıttyrǵan adam usynysynan bas tartqan jaǵdaıda nemese ózi ruqsat bergen jaǵdaıda ǵana sóz salýǵa bolady»[1].

4. Qyzdy aıttyrýdy jarııa etpeý

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qyzdy aıttyrýdyń jasyryn jasalýyn tapsyrǵan. Muny hadısinde: وَ اخْفُوا الْخِطْبَةَ «Qyz aıttyrýdy qupııa saqtańdar»[2], – dep baıandaıdy. Bulaı jasaýdyń birneshe paıdasy bar. Birinshiden, aýyl-aımaqta ósek jaıylýynyń aldyn alady. Eger qyz jaq kelisim bermese, onda jigit jaqtyń abyroıy tógilgendeı bolýy da múmkin. Quda túsýshilerdi kóre almaıtyndar úshin bul ósek taratýǵa taptyrmas múmkinshilik. Muny jurtqa taratyp el aldynda kúlki etýge baryn salatyndar da bar. Ekinshiden, eger quda túsýshilerdi kúndeýshiler bolsa, qyz jaǵyna baryp olardyń usynysyn qabyldamaýy úshin neshe túrli jala jabýy da yqtımal. «Saqtyqta qorlyq joq» dep, qyz jaq naqty kelisimin bergenshe isti jarııa etpegen jaqsy.

5. Úılený úshin qyzdyń kelisimin alý

Qyzyna quda túsip kelgende, ata-ana qarsy jaqqa jaýaptaryn berý úshin mindetti túrde qyzymen aqyldasýy qajet. Qyzdyń pikirin bilgen soń ǵana quda túsýshilerge ózderiniń jaýabyn aıtady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.):

لَا تُنْكَحُ الْأَيِّمُ حَتَّى تُسْتَأْمَرَ وَ لَا تُنْكَحُ الْبِكْرُ حَتَّى تُسْتَأْذَنَ

«Jesir áıel usynysty qabyl etpeıinshe, al jas qyzdyń rızashylyǵy alynbaıynsha, áıelderdi nekelestirmeńder»[3], – degen. Jesir áıeldi úılendirý mindetti túrde onyń «Kelisemin» degen sózinen soń ǵana iske asady. Ol usynysty qabyl alǵanyn ózi bildire alady. Al oń jaqta otyrǵan boıjetkender mundaı sózdi aıtýdan qymsynatyndyqtan, úlkender jaǵynyń suraǵyna úndemeýi nemese kúlimsireýi onyń keliskenin bildirgeni dep qabyldanady. Iaǵnı neke qııý úshin qandaı jaǵdaıda da áıel zatynyń kelisimi bolýy tıis. Sebebi Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir sahabanyń qyzynyń kelisimin almastan qıdyrtqan nekesin buzǵan. Haziret Omar (r.a.) da bul jaıynda bylaı degen: «Qyzdaryńdy qınap úılendirmeńder. Olar da sender sekildi jaqsy men ádemini qalaıdy». Sondyqtan «Meniń aıtqan adamyma turmysqa shyǵasyń», «Aıttym bitti, soǵan kúıeýge tıesiń» dep, qyzdy kúıeýge erkinen tys berý eshqashan durys kelisim dárejesinde qabyldanbaıdy.

6. Quda túsý nekelesý emes

Halqymyzda quda túsken qyzǵa belgi retinde syrǵa taǵý salty bar. Bul eki jaqtyń keliskenin bildiretin nyshan. Biraq quda túsýdiń esh ýaqytta nekelesken bolyp sanalmaıtynyn umytpaý kerek. Sondyqtan quda túsip, quıryq-baýyr jelinse de, nekesi qıylmaıynsha, jigit pen qyzdyń eshkim joq jerde jalǵyz qalýlaryna jol joq. Sebebi quda túsý olardyń úılengenin bildirmeıdi. Bul jaı ǵana eki jaqtyń eki jasqa shańyraq kóterýine kelisim berýi. Adam balasy pendeshilikpen ýádesinen taıyp ketýi múmkin. Sondyqtan osyny eskere otyryp, neke qıylyp, dinimiz boıynsha eki jasqa erli-zaıypty degen úkim taǵylmaıynsha, eki jaqtyń da saqtyqpen áreket etkeni abzal.

Shámshat Ádilbaeva

 


[1] Buharı, 5142; Múslım, 1412
[2] Kashfýl-Hafa, 1/142
[3] Músnad ıbn Hanbál, 2/434.

Pіkіrler Kіrý