QUPIIa QAZYNA

05 sáýіr 2024 576 0
Оqý rejımi

Adamzattyń qasıeti, onyń boıyndaǵy izgiligi jóninde az-maz pikir aıtsańyz? Sondaı-aq, duǵalardyń qabyl bolýy, ımandy adam haqynda ne aıtar edińiz?... Iman – osynaý jeti qabat kókti beıne bir jeti kitap etip jaratqan Uly Jaratýshyny tanyp, moıynsunyp oǵan sheksiz berilýi men júrekte oǵan degen sheksiz súıispenshiliktiń týýy. Osy ımannan týǵan kórkem minez osy shamshyraqtyń syrtqa túsken jaryǵy. Nege deseńiz, kórkem minezdiń áýelinde senimdilik keledi.

Al, ıman degen, sóz «aman» sózinen týyndaǵan. Iaǵnı, sený, senimdi bolý, degen maǵynamen qatar tóńiregine senim kórsetý, beıbit nuryn sebeleý, degen, maǵynaǵa da keledi. Sol sebepti Paıǵambarymyz (s.a.s.) «Senimi bolmaǵan jannyń ımany da joq»,– degen. Basqa bir hadısinde de «Musylmannyń júregi tup-týra bolmaıynsha, ımany tup-týra bola almaıdy. Tili tup-týra bolmaıynsha, júregi tup-týra bola almaıdy. Musylman kórshisine senimdilik kórsetpeıinshe, jánnatqa kire almaıdy»,–deıdi. Beıne bir ıman men senimdilik egiz sekildi.

Al, senimdilik kórkem minezdiń ishki ıadrosy. Demek, ımany bola tursa da, ómirin qııanat, zulymdyqpen ótkizgender júrektegi ıman daqylyn jetildire almaı, jarym-jan bolyp kúı keshkender. Sol sebepti Paıǵambarymyz paıǵambarlyqtan buryn da halyq arasynda «Senim», bolyp ómir súrgen edi. Ol – jer betindegi senim rámizi edi. Senimdilik – jeke adamnyń, qoǵamnyń, tipti, jer betiniń alyp dińgegi.

Al ıman – osy dińgektiń negizi. Paıǵambarymyz bir hadısinde bylaı deıdi «Úsh nárse munafyqtyń (eki júzdi) belgisi. Sózi jalǵan, ýádesin buzǵan, amanatqa qııanat etken». Iaǵnı, bular musylmandyq sıpattyń belgisi emes. Keıde siz keıbir musylman jandardan osy sıpattardy kóresiz de, Uly Jaratýshyǵa ıman etken adam nege mundaı olqy is-áreket jasaıdy, dep, oıǵa qalasyz.

Munyń syry mynada jatyr: Iman negizinde asyly bir bolsa da, ekige bólinedi. Biri ıaqını (naǵyz) ıman, biri taqlıdı ıman. Aldymen ıaqını ımandy túsinip alaıyq.

Iaqını ıman – ımannyń negizderin tereń tanyp, ishteı seziný jáne onyń adam bolmysymen tutasqan maǵrıpat shyńyna jetý. Iaqınnyń eń azynyń ózi júrekti nurǵa qaryq etip, kóńildegi kúlli shek pen shúbalardyń tumanyn áp-sátte seıiltip, jannyń ishki álemin beıne bir kóktem kelgendeı shattyqqa keneltip, jupar shashady. Keıbir Quran aıattarynda aıtylǵandaı, ıaqını ıman úshke bólenidi:

1 «ılma’l-ıaqın» (ilim) –ap-anyq dálel men aıǵaq álemniń darııasyna tereń súńgip, Uly Jaratýshynyń barlyǵy men birligine, serik, ortaq ataýlydan múldem pák ekenine kóz jetkizip bultartpas dálelder arqyly myzǵymas senim men aınymas aıqyndyqtyń shyńyna jetý.

2. «aına’l-ıaqın» (anyq) – kórý, bilý, sezý arqyly rýhqa talmas qanat baılap samǵatyp, maǵrıpat aqıqatyna jetý.

3. «haqqa’l-ıaqın» (haq) – Perdesiz kórý shyńy. Iaǵnı, dálelsiz, perdesiz tikeleı ar-ojdanǵa ekpindete kelip, sarqylmas taý sýyndaı sarqyraǵan jáne de ishki-syrtqy sezimderdi túgeldeı tumshalaǵan maǵrıpat. Bul shyńdardyń eń tómenine bolsyn jetkender «Allanyń ózi de ras, sózi de ras, ras sóz esh ýaqytta jalǵan bolmas» aqıqatyn ańǵarady. Mine, bul – ıaqını ıman.

Alla  áýeli adamǵa aqyl-sana bergen. Odan keıin oqysyn, dep, álem atty jeti qabat jeti tom kitabyn ashyp aldyna qoıǵan. Sol álemge qarap ózin aqylmen tanyp, bilsin, degen. Buǵan biz «aqlı dálel», deımiz. Biz joǵaryda Alla adamǵa áýeli aqyl men sanany odan jeti kitapty berdik dedik. Úshinshide jarlyǵyn paıǵambarlar arqyly jibergen. Eń sońǵy kelgen paıǵambar Hazireti Muhammedke (s.a.s.) kelgen alǵash aıat «oqy»,– dep túsken. Iaǵnı, álemdi Quran tilimen sanańnyń tarazysyna tartyp oqy! Sol Quran myna sheksiz ǵalamnyń muǵjızalyq aýdarmasy.

Álem kitaby men Allanyń sóz kitabyn salystyra otyryp Allany tanımyz. Bul – maǵrıpat. Al maǵrıpattan mahabbat týady. Iaǵnı, osynaý Uly Jaratýshyǵa, degen, sheksiz súıispenshilik týady. Osy súıispenshilik kókteminen baqyttylyq sezim – tańy atady. Mundaı baqytty jandar budan keıin ómirin óziniń Uly Dosynyń álem atty ǵajaıyp qudyret tańbasyn tamashalaýmen ótkizedi. Paıǵambarymyz birde bylaı deıdi «Men musylmannyń isine tań qalamyn. Óıtkeni, onyń isteriniń bári ol úshin jaqsylyq. Bul musylmanǵa ǵana tán qasıet.

 

Pіkіrler Kіrý