Qurban aıt namazy qalaı oqylady?

20 tamyz 2018 11149 0
Оqý rejımi

Aıt – arabshadan aýdarǵanda, «meıram» degen maǵynany bildiredi. Aıt namazdarynyń ýájiptigi Quran men súnnetke súıenedi. Birinshisi – Ramazan aıty, ekinshisi – Qurban aıt. Mádınadaǵy bir ansar-sahaba Islamnan buryn toılaıtyn eki kúnniń bolǵany týraly Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) aıtqanda, ol: «Alla sol eki kúnniń ornyna senderge olardan áldeqaıda jaqsysyn bergen. Bireýi – Qurban aıt, ekinshisi – Ramazan aıt»,[1] – deıdi. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) eki aıt namazyn oqyǵany jaıly habar «táýatúr» (bultartpas, anyq) jolmen bizge jetken. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) alǵashqy oqyǵan aıt namazy – hıjrettiń ekinshi jylyndaǵy Ramazan aıt namazy. Buny ıbn Abbas (r.a.) bylaı dep jetkizgen: «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) Ábý Bákir, Omarlarmen birge Ramazan aıt namazdaryna qatystym. Barlyǵy da aıt namazyn qutpadan buryn oqydy».

Basqa bir habarda ıbn Abbas (r.a.): «Alla Elshisi aıt namazdaryn azansyz, qamatsyz oqydy», – dep rıýaıat etken[2]. Juma namazy paryz bolǵan jandarǵa osy eki aıt namazdary da – ýájip. Biraq aıt namazdarynda qutpa namazdardan soń oqylady. Bulaı oqylýy – súnnet. Aıt namazdarynyń alǵashqy ýaqyty – kúnniń kókjıekten naıza boıyndaı kóterilgendegi ýaqyt. Bul shamamen kún shyqqannan keıin 50-55 mınýt ótkennen keıin bastalyp, besin namazynyń kirýine deıin jalǵasady.

Aıt namazy – eki rákat. Jamaǵatpen jarııa túrde oqylady. Azan men qamat oqylmaıdy. Imam: «Eki rákat Qurban aıt namazyna nıet ettim», – dep nıet etedi. Jamaǵat «Eki rákat Qurban aıt namazyna nıet ettim, uıydym ımamǵa» dep nıet etedi. «Allahý ákbar» dep, ıftıtah (ashý, bastaý) tákbiri alynady. Qoldar baılanyp, ımam men jamaǵat birge qupııalaı «Sýbhanaka Allahýmma» duǵasyn oqıdy. Odan keıin ımam – jarııalaı, jamaǵat – qupııa túrde «Allahý ákbar» dep, úsh ret tákbir alady. Árbir tákbirdi aıtqanda qoldar joǵary kóterilip, eki janyna túsiriledi. Árbir tákbirdiń arasynda úsh tásbıh aıtylatyndaı sát turady. Úshinshi tákbirden keıin qoldar baılanyp, ımam «Á’ýzý» men «Bısmıllahty» qupııalaı, odan keıin «Fatıha» men qosymsha súreni jarııalaı oqıdy. Osydan keıin jarııalaı «Allahý ákbar» dep rúkúǵ pen sájdege barady. Jamaǵat ta qupııalaı tákbir alyp, ımamǵa uııdy. Sodan keıin ekinshi rákatqa bastaıdy. Imam qupııalaı – «Bısmıllah», jarııalaı – «Fatıha», sodan keıin qosymsha súre oqıdy. Mine, osydan keıin osy jerde alǵashqy rákattaǵydaı úsh ret tákbir alady. Budan keıin ımam – jarııalaı, jamaǵat – qupııa túrde «Allahý ákbar» dep, rúkúǵ pen sájdege barady. Odan keıin otyryp, «át-tahııat», «salaýat», «rábbáná» duǵasy oqylyp, eki jaqqa sálem beriledi. Iaǵnı, bul aıt namazdarynyń árbir rákattarynda úsh qosymsha tákbir bar. Bul tákbirler – ýájip.

Qutpashy aıt namazdarynyń artynan minberge shyǵyp, tike turyp, jumadaǵydaı eki qutpa oqıdy. Aıt qutpalarynda tákbirmen bastalyp, jamaǵat ta osy tákbirge jaılap qosylady. Juma namazyndaǵy súnnetter munda da súnnet. Mákrúh bolǵan nárseler bul jerde de – mákrúh. Aıt qutpasynyń namazdan buryn oqylýy – mákrúh.

Imam birinshi rákatta aıt tákbirlerin umytyp, «Fatıhany» oqyp jatqanda esine tússe, dereý tákbirlerdi alyp, «Fatıhany» qaıta oqıdy. Biraq «Fatıha» men Qurandy oqyǵannan keıin esine tússe, tek qana tákbirlerdi alady. Qaıta oqýdyń qajeti joq.

Aıt namazynyń tákbirlerine keshigip qalǵan jaǵdaıda...

Aıt namazynyń alǵashqy rákatyna qosymsha tákbirler aıtylǵan soń úlgerip ımamǵa uıyǵan adam ıftıtah tákbirdi alǵannan keıin, «Sýbhanakany» oqymaı, dereý qosymsha tákbirlerdi alady. Eger ımam rúkúǵte turǵan kezde úlgerse, dereý túregep turǵan kúıi tákbir alyp, rúkúǵke barady. Rúkúǵtegi tasbıhterdiń ornyna qosymsha tákbirlerdi qoldaryn kótermeı sol jerde aıtady. Eger úlgere almasa, eshteńe kerek emes. Eger ımamǵa ekinshi rákatta úlgerse, ımam sálem bergennen keıin, oqı almaǵan rákatty qaza etý úshin qııamǵa barǵanda qosymsha tákbirlerdi «Fatıha» jáne qosymsha súreden keıin qupııa alady.

Aıt namazyna úlgere almaǵan adam jeke ózi aıt namazyn oqı almaıdy. Qalasa tórt rákat namaz oqıdy. Bul sáske namazynyń ornyna jatady.

Qurban namazyn keshiktirmeı, al, Ramazan aıt namazyn azdap keshiktirý – súnnet. Ramazan aıtta aıt namazynan buryn qurma sekildi bir nárse jeý, Qurban aıtynda bolsa, aıt namazy oqylmaı turyp eshteńe jemeý – mustahap. Býráıda (r.a.) bylaı deıdi: «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) Ramazan aıtynda dám tatpaı úıden shyqpaıtyn. Al qurban aıtynda namaz oqyǵanǵa deıin esh nárse jemeıtin»[3].

Táshrıq tákbiri

Qurban aıttyń aldyndaǵy kúndi «Arafa kúni» dep ataıdy. Bul – Zılhıjjanyń toǵyzynshy kúni. Arafa kúniniń tań namazynyń paryzynan keıin, qurban aıttyń tórtinshi kúniniń namazdyger ýaqytyna deıingi aıtylatyn tákbirdi – «Táshrıq tákbiri» deıdi[4].

Ol bylaı aıtylady:

«Allahý ákbar, Allahý ákbar, lá ıláhá ıllAllahý ýAllahý ákbar, Allahý ákbar ýa lıllahıl-hamd».

Maǵynasy: «Alla ulyq (2 ret), Alladan basqa táńirler joq! Alla ulyq (2 ret), Barlyq madaqtar men maqtaýlar tek Allaǵa tán».

Ábý Iýsýf pen Imam Muhammed boıynsha, paryz namazy mindetti adamǵa tákbir aıtý – ýájip. Iaǵnı, jeke namaz oqyǵan adam, jolaýshy, turǵyn, aýylda, qalada turǵan er, áıeldiń bárine birdeı ortaq. Biraq Ábý Hanıfa boıynsha, táshrıq tákbiri ýájip bolý úshin adamnyń turǵyn, azat, er kisi jáne bul tákbirdiń aıtylý tıis namazdyń jamaǵatpen oqylǵan paryz namaz bolýy kerek. Sol sebepti jolaýshy, tutqyn, áıel jáne jeke basy namaz oqyǵan janǵa tákbir ýájip emes. Biraq bular ımammen birge namaz oqysa, jamaǵatpen birge tákbir aıtady. Juma men aıt namazdary oqylmaıtyn kishi aýyldarda táshrıq tákbiri aıtylmaıdy. Aıt kúnderi musylmandardyń bir-birlerin qutyqtaýlary, bir-birlerimen qol alysyp, duǵa etýleri – mándúp.

 


[1] Mýslım, Jýma, 67
[2] Ábý Dáýid, Salat, 239.
[3] Ábý Dáýid, Ádahı, 7
[4] Ahmed ıbn Hanbál, III, 232.
 

Pіkіrler Kіrý