Qurban aıt – qutty merekemiz

18 tamyz 2018 6342 0
Оqý rejımi

Serikbaı qajy Oraz,
QMDB tóraǵasy, Bas múftı

Asa meıirimdi, erekshe qamqor Allanyń atymen bastaımyn!

Jabbar Iemiz ál-qıssada ázireti Ibrahım men onyń uly ázireti Ismaıyldyń adaldyǵyn ózgelerge úlgi etip, muqym musylman úmbetin qurban shalýǵa buıyrǵany barshaǵa belgili. Islam tarıhynda Qurban shalý rásimi hıjranyń ekinshi jyly Sabýk soǵysynan keıin Alla Elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bastamasymen alǵash ret Mádına qalasynda júzege asty. Alla Taǵala Qurban shalý haqynda Quran-Kárimde: فَصَلِّ لِرَبِّكَ وَانْحَرْ «Rabbyń úshin aıt namazyn oqy, qurban shal»[1], – dep buıyrady.

Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) zýlhıjja aıynyń onynshy kúni tańerteń kún arqan boıy kóterilgende, jamaǵatpen birge Qurban aıt namazyn oqyp, Qutba aıtyp, sahabalaryn Qurban shalýǵa úndegen. Haq Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Ózi bas bolyp, eki qoıdy qurban etip shalǵan. Osydan keıin jyl saıyn «Id ál-Adha» meıramynda Qurban shalý musylman úmbetine dinı dástúr bolyp bekidi.

Islam ǵulamalary óz rısalalarynda Qurban shalýdyń hıkmetin taratyp aıtqanda kóptegen dinı oı-tujyrymdardy alǵa tartady. Ásili, biz sóz etpesek te, musylman úmbeti bul hıkmetti basynan keshirip, dinı qundylyqtarmen qatar ómir súrýde. Ǵulamalarymyz musylmandardyń osy psıhotehnıkalyq dinı tájirıbesin negizge ala otyryp, oı-tolǵaýlaryn ortaǵa salǵan. Sonymen, «Id ál-Adha» (Qurban aıt) merekesiniń hıkmetterin shıyryp hám tarqatyp aıtar bolsaq:

Qurban shalý – adaldyq pen salıqalyqtyń nyshany!

Birinshiden, Qurban aıt – musylman úmbetin adal hám salıqaly bolýǵa shaqyratyn qulshylyqtyń biri. Olaı deıtin sebebimiz, Haq Taǵala ázireti Ibrahım men ázireti Ismaıyldyń basynan ótken qıssany úlgi etý arqyly kálıma-shahadat keltirgen momyn-musylmandy adal ári salıqaly bolýǵa úndegen edi. Zadynda, Qudaı Taǵalaǵa adal hám shynaıy bolǵan adam ǵumyrynda barlyq iste de salıqaly bola alady. Kerisinshe, Uly Jaratýshyǵa adal bolmaǵan jan barlyq iste opasyz bolýy bek múmkin. Alla Taǵala musylmandarǵa Quran Kárimde: فَاسْتَقِمْ كَمَا أُمِرْتَ «Buıyrylǵanyndaı týra bol!»,[2] – dep ámir etedi. Sondaı-aq, Jabbar Haq Quran Kárimde: يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُواْ اتَّقُواْ اللّهَ وَكُونُواْ مَعَ الصَّادِقِينَ «Áı, múminder! Alladan qorqyńdar jáne shynshyldarmen birge bolyńdar»,[3] – dep, haqıqı senimge salıqaly bolýǵa jáne musylman úmbetin biriktirýshi faktor shynshyldyq ekenin jetkizedi.

Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Adaldyq adamdy jaqsylyqqa, jaqsylyq jumaqqa jetkizedi. Adam adal bolýdy ádetke aınaldyrsa, sońynda (aqyret kúni) syddyqtardyń sapynda turady. Ótirik aıtý adamdy azǵyndyqqa dýshar etedi, al, azǵyndyq tamuqqa jeteleıdi. Kimde-kim ótirik aıtýdy ádetine aınaldyrsa, sońynda Allanyń quzyrynda jalǵanshylardan bolady»[4], – deıdi.

Rasynda da, Islam – kúlli adamzatty adaldyqqa úndeıtin ári týralyqty tý etken din! Osy kúnge deıin musylman úmbeti qandaı jetistikke jetse, ol Alla Taǵalaǵa degen adal hám salıqaly bolýynyń arqasynda edi. Musylman úmbeti qaı ýaqytta jeńiliske ushyrasa, Alla Taǵalaǵa degen atqaqtaǵan yntyzarlyǵynan aıyrylyp, pendeshilikke boı aldyrýynan bolatyn. Iaǵnı, shynaıy ekenin dáleldep, ushpaqqa shyqsyn, ujmaqtyń tórinen oryn alsyn dep Jabbar Iemiz quldaryn Qurban shalýǵa buıyrady. Olaı bolsa, musylman qaýymynyń Alla Taǵalaǵa degen adaldyǵyn áıgileıtin saýapty isten qur qalmaǵany jón.  

Qurban merekesi – meıirimdilikke úndeıdi!

Ekinshiden, qasıetti Qurban aıt merekesi musylman úmbetin bir-birine janashyr hám meıirimdi bolýǵa úndeıdi. Ázireti Ismaıyldyń talmatusyna báki taqalǵanda, ony qurbandyqqa qımaı, ornyna kókten qoshqar túsirýi, Alla Taǵalanyń sheksiz meıiriminiń bir kórinisi edi. Shyntýaıtynda, Jabbar Haq – Rahman hám Rahım! Alla Taǵala Quran Kárimde: وَقُل رَّبِّ اغْفِرْ وَارْحَمْ وَأَنتَ خَيْرُ الرَّاحِمِينَ «Rabbym! Jarylqa, márhamet et! Sen márhamet etýshilerdiń eń jaqsyraǵysyń» dep aıt»[5], – dep buıyrady.

Iá, Uly Jaratýshy meıirimdilerdiń meıirimdisi! Onyń dini de meıirimniń ústine qurylǵan din! Uly Jaratýshynyń sońǵy Elshisi – Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): وَمَا أَرْسَلْنَاكَ إِلَّا رَحْمَةً لِّلْعَالَمِينَ «(Muhammed ǵ.s.) Biz seni búkil álemge rahmet etip qana jiberdik»[6], – dep aıtpaqshy, ol jer betine túgesilmes meıirim shýaǵyn tókken teńdessiz tulǵa! Onyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ónegeli ǵumyry meıirimdilik pen sharapatqa tunǵan desek asyra aıtqandyq emes. Haq Elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) izgilik úshin etinen et kesip beretin jansebil zııalyǵy adamshyldyqtyń shyńy ispetti edi. Tipti, Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bul fánı túgili Haq Taǵalanyń rahymdylyǵymen aqyrette de haq senimdi ustanýshylarǵa óz meıirim-shapaǵatyn tógedi. Bul jóninde Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Meni men sizdiń aıyrmashylyǵymyz ot jaqqan adamnyń mysaly tárizdi. Jaryq dep oılap kóbelekter otqa túse bastaıdy. Álgi ot jaǵýshy kóbelekterdi ottan qorıdy. Mende sol sekildi senderdi ottan (tozaqtan) qoryp, etekterińizden ustaımyn. Alaıda, sender qolymnan sýsyp shyǵyp, qashasyzdar»[7], – dep, óziniń meıirimimen eki dúnıede de musylman úmbetin azaptan qorıtynyn jetkizedi. 

Iá, Qurban shalý – musylman balasyn qara basynan qalyń buqaranyń qamyn joǵary qoıýǵa úndeıtin dinı joralǵy. Onyń tarıhyn eske ala otyryp, Alla-Taǵalanyń sheksiz razylyǵy bar ekenin sezinip, Haqtyń buıryǵyna boıusynyp, ózi úshin emes, ózgeniń qamyn jep Qurban shalý, sóz joq, qoǵammen rýhı bite-qaınasyp, kóńil tutastyǵyn quryp, keýil birlegen sananyń kórsetkishi dep aıta alamyz.

«Id ál-Adhada» – qoǵam ádildikpen ádipteledi

Úshinshiden, qurbandyq shalý qulshylyǵy musylman balasyn ádiletti bolýǵa baýlıdy. Alla Taǵala Quran Kárimde: عْدِلُواْ هُوَ أَقْرَبُ لِلتَّقْوَى «Ádildik isteńder. Sol taqýalyqqa jaqynyraq»[8], – dep buıyrady. Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Ádiletti bolǵan adamdar qııamet kúni Allanyń oń jaǵynda nurdan turatyn minberde otyrady»[9], – dep ǵumyryn ádiletpen órgen jandardy jánnatpen súıinshilegen.

Sharıǵat ólshemine sáıkes nısap mólsherinde (seksen bes mysqal altyn nemese eki júz dırhem kúmis mólsherinde kúmis aqshaǵa teń múlik) materıaldyq jaǵdaıy bar musylman qurban shalýǵa mindetti. Alla Taǵala qurbandyqtyń eti týraly Quran Kárimde:  فَكُلُوا مِنْهَا وَأَطْعِمُوا الْبَائِسَ الْفَقِيرَ «Odan ózderiń de jeńder jáne joq-jitikke de jegizińder»[10], – deıdi. Osy tusta, sharıǵattyń Qurban shalýdaǵy qara qyldy qaq jarǵan myna ádildigine nazar aýdaraıyqshy:

Ál-aýqaty orta deńgeıdegi musylmannyń qurbandyq etin úshke bólip, bir bóligin sadaqa etip, bir bóligin aıttap kelgen qonaqtarǵa as-aýqat etip berip, bir bóligin otbasyna azyq etse, bul súnnet amalǵa jatady.[11] Baqýatty musylmannyń qurbandyqtyń etin túgel sadaqa qylýy – mýstahab[12]. Al, kedeı-kepshiktiń tutas qurbandyq etin ózine qorek etse de, oǵan da ruqsat etiledi[13]. Álbette, biz muny sharıǵattyń ádilettiligin moıyndatatyn úkimder dep aıta alamyz.

Qoǵamda ál-áýqaty joǵary baılar men jyldar boıy tańdaıy qyzyl kórmeı, ashqursaq bolyp ǵumyr keshetin qanshama sińiri shyqqan kedeıler bar. Qurban aıt osyndaı joq-jitikter úshin Allanyń jasaǵan sharapaty, ıaǵnı, aıt kezinde kedeı-kepshiktiń kóńilderi raılanyp, qoǵamnyń baılyǵyn birge bólisedi. Bul áleýmettik ádilettiliktiń saqtalynyp, adamdardyń bir-birine degen qurmeti men súıispenshiligin arttyrady.

Túıin: Alla sansyz shúkir, Qazaq eli baǵymsyzdyqqa ıe bolǵannan keıin ult kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Eńbek týraly» zańǵa ózgerister engizýimen (2005 jyly) Qurban aıt demalys kúni bolyp bekidi. Iá, Qurban aıt merekesi kúni el turǵyndarynyń júreginde dostyq, baýyrmashyldyq, súıispenshilik, ózara qurmet, bir-birine qol ushyn berý sekildi sezimderi atoılaıdy. Aǵaıyn-týys, quda-jekjat, ult pen ulystyń qarym-qatynasyna baq-bereke enip, súıispenshiliktiń gúli qaýyz jarady. Endeshe, otandastarymyzdy jáne barsha musylman qaýymyn kele jatqan Qurban aıt merekesimen shyn júrekten quttyqtaımyn. Alla Taǵala aıttan aıtqa aman-esen jetkizýdi jazsyn dep tileımin!


[1] «Káýsar» súresi, 2-aıat.
[2] «Hud» súresi, 112-aıat.
[3] «Táýbe» súresi, 119-aıat.
[4] Buharı, Ádep, 69; Múslım, Bırr, 103-105
[5] «Mý'mınýn» súresi, 118-aıat
[6] «Ánbııa» súresi, 107-aıat
[7] Buharı, Rıkak, 26; Múslım, Fadaıl, 17-19
[8] «Máıda» súresi, 8-aıat.
[9] Mýslım, Imara; 1705
[10] «Haj» súresi, 28-aıat.
[11] Ábý Dáýit, Dahaııa, 10
[12] Naýaýı, ál-Majmý, VIII, 413
[13] Tahaýı, Sharhý ma‘anı’l-asar, IV, 185.

Pіkіrler Kіrý