QURBAN QALAI ShALYNADY?
Qurban shalýǵa: «Ýa, Rabbym! Myna denem Saǵan qatelik pen kúnáǵa qylǵany sonshalyq keshirile alýyn úshin myna denemdi saǵan qurban etýim kerek. Alaıda Sen adam qurban etýdi haram qylǵandyqtan deneme ótem retinde myna haıýandy shalyp jatyrmyn. Qabyl ete gór!» dep nıet etiledi.
Bısmıllámen; Innı ýájjáhtý ýájhııa lıllázı fátaras-sámáýátı ýál arda hanıfán ýá má áná mınál-mýshrıkın» jáne «Allahýmmá házá mınká ýá láká. Allahýmma ınná salatı ýá nýsýkı ýá mahıaaıa ýá mámátı lılláhı Rabbıl-ǵalámın lá shárıká láh ýá bızálıká ýmırtý ýá áná áýýálýl mýslımın» duǵalaryn oqyǵannan keıin; «Allahý ákbar, Allahá ákbar, lá ıláhá ıllallahý ýállahý ákbar. Allahý ákbar ýá lılláhıl hamd. Bısmılláhı Allahý ákbar» dep dereý shalynady.
Qurbannyń:
1. Tynys joly,
2. Óńeshi
3-4. Eki kúre tamyry kesiledi.
Bul tórteýin kesý – súnnet. Bulardyń úsheýin kesse halal bolady.
Jany shyqqanǵa deıin erkin dem ala alý úshin tynys jolyn qyspaý kerek ári ishke qan ketpeýine mán beriledi.
Túıe moınynan, qoı, eshki jáne sııar jaǵy men keýdesi arasynan (tamaǵynan) kesilýi – súnnet.
Qurbandy qubylaǵa qaratyp jatqyzyp, (aldyńǵy aıatqary men artqy oń aıaǵyn) baılap, soıý – súnnet.
Sıyrdyń tórt aıaǵy baılanady.
Túıe turyp turǵanda soıylady.
Eger janýar qashsa nemese adamdarǵa shabýyldasa ne qudyqqa túsip moınynan soıý múmkin bolmasa soıý nıetimen «Bısmılláhı Allahý ákbar» dep bir pyshaqpen ne kesetin quralmen (qaı jerinen bolsa da) jaralap óltirilse halal bolady.