«QUTADǴÝ BILIKTEGI» PAIǴAMBAR HADISTERI
Túrki ádebıetiniń tarıhyndaǵy biregeı týyndylar Júsip Balasaǵunnyń 1069-1070 jyldary Etıkalyq nasıhatta jazylǵan «Qutadǵý bilik» eńbegin, Mahmut Qashǵarıdiń 1074 jyly arabtarǵa túriksheni úıretý maqsatynda qalam terbegen «Dıýanı luǵat at-túrik» atty eńbegin, osylardan shamamen bir ǵasyr keıin dúnıege kelgen (HII ǵasyr) Ahmed Iúginekıdiń «Hıbat ál-haqaıq» eńbegi men Qoja Ahmed Iasaýıdiń «Dıýanı Hıkmet» atty eńbekterin ataýǵa bolady.
Túrki ádebıetinde atalǵan ǵalymdar men oıshyldardyń árqaısysynyń biz úshin erekshe orny bar. Olardyń barlyǵy – túrki ádebıet salasynyń úlken kemeńger ustazdary men ǵalymdary jáne Islam ilimi men mádenıetin tereń meńgergen tulǵalar. Bul eńbekterdiń qaı-qaısysyn zerdeler bolsaq, Islam sharıǵatynyń túp qaınary sanalatyn Quran aıattary men Paıǵambar hadısteriniń izin kórýge bolady. Olardyń keıbirinde aıat ne hadıs ekeni naqty aıtylmasa da, keltirilgen mátinderden «Rasýl aıtty», «Muhammed dedi» degen tirkester men báıitterdiń (dastandardyń) astarly maǵynasynan aıat pen hadıske silteme jasalyp turǵanyn ańǵara alamyz.
Túrik izdenýshisi G.Zúlfıkar: «Bul eńbekterdiń jazylǵan dáýirine kóz júgirter bolsaq, fıqh mektepteriniń qurylyp, Islam áleminde eń senimdi hadıs ádebıetteri sanalatyn «Kýtýbý ás-sıttá», ıaǵnı áıgili alty ımamnyń hadıs kitabynyń jazylyp bitkeni men túrki halyqtarynyń túgeldeı Islamdy qabyldaǵan ýaqytynyń támámdalǵanyn kóremiz. Bir sózben aıtqanda, bul eńbekterdiń mazmunynda Quran aıattary men Paıǵambar hadısteriniń áser etýi tabıǵı jaıt» deıdi (Zülfikar Güngör. Türk-İslam edebıyatının kaynağı olarak hadisler. Hz. Muhammed ve evrensel mesajı sempozyumu 20-22 nisan 2007. Yayına hazırlayan Doç.Dr. Mahfuz Söylemez. İslami ilimler dergisi yayınları, 2007. – 202 b).
Al túrki mádenıetiniń tili men ádebıetinde aıryqsha orny bar «Qutadǵý bilik» shyǵarmasy – Qarahan dáýirinde 1069-1070 jyldary Ábý Álı Hasan ıbn Súleımen Arslan hanǵa (1056-1102) tartý retinde jazylǵan balasaǵundyq Júsip Has Hajıbtiń eńbegi. Jetpis úsh taraýdan turatyn bul eńbektiń negizgi túpnusqasy 6425 shýmaqtan turady, al qosymsha engizýlerdi qosqanda 6645 shýmaqty quraıdy (Türk Dili ve Edebiyatı Ansiklopedisi. Kutadgu Bilig maddesi. – İstanbul: Dergah yayınları, 1986).
«Qutadǵý bilik» shyǵarmasynyń alǵashqy shýmaqtary Allanyń atymen bastalady.
Baıat aty bırle sózúg bashladym
Tórútgen ıgıdgen ıdım (124 shýmaq).
«Táńir atymen sóz bastadym,
Jaratqan da, ósirgen de Rabbym!».
Júsip Balasaǵun eńbegin bastar aldynda joǵaryda keltirilgendeı, «Bismillá» sózimen bastap otyr. Bul ıslam ádebıetinde dástúrge aınalǵan úrdisterdiń biri. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hat jazǵanda árdaıym bismillámen bastap jazatyn.
Tómendegi hadıs Júsip Balasaǵunnyń óz eńbegin bismillámen bastaýyna negiz bolsa kerek. Hadıste «Allanyń atymen bastalmaǵan ár mańyzdy is berekesiz jáne nátıjesiz bolady» (Kýllý ámrın zı bálın lá ıabdá-ý fıhı bısmılláhı fá-hýýa ábtárý) (Mýhammad at-Tahır ıbn Mýhammad ıbn Mýhammad at-Tahır ıbn Ashýr át-týnısı. Át-tahrır ýá át-tanýır ál-maǵrýf bı tafsır ıbn Ashýr. – Beırýt: Mýassasatý át-tarıh, 2000. 30 t. 505 b). Hadıs kitaptarynda bul hadıstiń basqa da nusqalary kezdesedi: «Hamd (Allaǵa maqtaý) aıtýmen bastalmaǵan árbir sóz – berekesiz» (Kýllý kálámın lá ıabda-ý fıhı bıhamdı Allahı fá-hýýa ájzámý) (Shamsýddın Ábý ál-Aýnı Mýhammad ıbn Ahmad ıbn Salım as-Safarını ál-Hanbalı. Laýamıǵý ál-ánýarı ál-bahıt. – Dımashq: Mýassasatý ál-hafıqaın, 1982. 2-basylym. I t. – 34 b).
Negú bılge tılve bılıg qadrını,
Bılıg qaıda býlsa bılıglıg alyr (473 shýmaq).
«Bilimniń qadirin máńgúrt bilsin qaıdan,
Bilim qaıda bolsa da bilimdi ony alady».
Hadıste – «Hıkmet múmınniń joǵalǵan zaty. Ony qaı jerden tapsa, alsyn. Óıtkeni ol oǵan tıesili» (ál-Hıkmátý dallatý ál-mýmını fá-haısý ýájádáhá áhazáhá fá-hýýa ahaqqý bıha) (Mýhammad ıbn Isa át-Tırmızı. Súnán át-Tırmızı. Baspaǵa ázirlegen Ahmad Shakır. – Beırýt: Dár ıhııa át-týras ál-Arabı. V tom. – 593 b. № 4169 hadıs). Bul hadısti ımam át-Tırmızı raýıleriniń, ıaǵnı hadısti jetkizýshi kisilerdiń álsiz bolýyna baılanysty «ǵarıb» hadıster sanatyna jatqyzǵan.
Bu ıańlyǵ bolýr bý kıshı edgúsi,
Kıshı edgúsi ol býdýn ıúdgúsi (543 shýmaq)
«Adamdardyń jaqsysy osyndaı bolar,
Halyqtyń júgin jeńildetken adamdardyń eń jaqsysy». Bul shýmaqtyń hadısterdegi balamasy mynadaı: «Adamdardyń arasyndaǵy eń qaıyrlysy, ózge adamdarǵa paıdaly bolǵandary» (Haırýn án-nası mán ıanfaǵý án-nasa) (Alı ıbn Hısamýddın ál-Mýttaqı ál-Hındı. Kánzý ál-ýmmal fı sýnánı ál-aqýal ýá ál-afǵal. – Beırýt: Mýassasatý ar-rısala, 1989. XVI t. – 171 b).
Elıg aıdy Aı toldy ıýme serın,
Ig ol bý ıazýqlarka ıýlǵy ıaryn (1107 shýmaq).
«Aı toldy, asyqpaǵyn sabyrly bol,
Aýrý-syrqaý kúnáńa erteń káffarat ol».
Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Aısha anamyzdan jetken derekte bylaı deıdi: «Musylmannyń basyna kelgen qandaı da bir páleket pen aýrý, onyń kúnálaryna káffarat bolady, tipti aıaǵyna batqan tikenniń ózi» (Má mın mýsıbátın týsıbý ál-mýslımá ıllá kaffara Allahý bıhá anhý hatta ásh-sháýkátá ıýsháákýha) (Abdýrrahman ıbn ál-Kamal Jalalýddın as-Sýıýtı. Ád-Dárý ál-mansýr. – Beırýt: Dárý ál-Fıkr, 1993. II t. – 700 b).
Týz etmeknı keń týt kıshık ıtúr,
Kıshı aıby górse sen achma ıtúr (1328 shýmaq).
«Tuz ben nanyńa keń bol, jaqsylyǵyn asyr,
Bireýdiń kemshiligin kórseń ashpa, qaıta jasyr».
Júsip Balasaǵunnyń bul shýmaqtary Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) myna hadısin eske túsiredi: «Kimde-kim bul dúnıede musylman baýyrynyń álde bir aıybyn jasyryp, ony masqaralamaıtyn bolsa, Alla Taǵala da aqyrette onyń aıyptaryn jasyratyn bolady» (Mán sátára ahahý ál-mýslımá fı ád-dýnııa fá-lám ıafdahhý sátárahý Allahý ıaýma ál-qııamátı) (Jalalýddın Abdýrrahman ıbn Ábı Bákir as-Sýıýtı. Ál-Fathý ál-kabır fı dammı áz-zııadátý ılá ál-jamıǵı as-saǵır. Baspaǵa ázirlegen Iýsýf án-Nábáhánı. – Beırýt, Lýbnan: Dárý ál-fıkr, 2003. III t. – 188 b).
Ývýtlýǵ kıshı qylmaz ısız ıshı,
Iarapsyzqa ıaqmaz bu sermez kıshıg (2445 shýmaq).
«Uıatty adam aǵattyq qylmas, yńǵaısyz ister jasamas,
Ádepsizdik te dórekilik te etpes». Sondaı-aq osyǵan maǵynalas myna shýmaqtarda bylaı delinedi:
Ývýt bolmasa er otýn el bolýr,
Ývýt bırle ıalyńǵýq bútúnlúk qylýr (2622 shýmaq).
«Uıaty bolmasa er jigit arsyz bolar,
Uıatty adamnyń ár isi durys bolar.
Bul shýmaqtar Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) myna hadısiniń túsiniktemesi ispettes: «Rasynda uıat ıgilikten basqa eshteńe ákelmeıdi» (Inná ál-haıa-á lá ıa-tı ıllá bıhaır) (Ábý ál-Fadl ál-Maqrı. Ahadıs fı zımmı ál-kálám ýá áhlıhı. Baspaǵa ázirlegen Nasr ıbn Abdýrrahman ıbn Mýhammad ál-Jadıǵ. – Ar-Rııad: Dárý atlas lınnashr ýá át-taýzıǵ, 1996. III t. – 264 b).
Kıshı ıkı túrlúg kıshı atanýr,
Bırı ógretıglı, bırı ógrenúr.
«Eki túrli adamdy adam deıdi,
Biri úıretýshi, biri úırenýshi».
Ikıde narý barcha ıylqy sana,
Tılese mýny týt, tılese any.
«Bul ekeýinen basqasyn jylqyǵa bala,
Ekeýiniń qaısysyn qalasań sony tańda» (3217 shýmaq).
Bul shýmaqtar Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) myna sózderiniń aına-qatesiz aýdarmasyna uqsaıdy: «Naǵyz adamdar bilim úıretýshiler men ony úırenýshiler, al budan ózgelerinde aqyl da, qaıyr da joq» (Án-nasý alımýn mýtaǵallımýn ýá má báıná zálıka hamajýn lá haıra fıhı) Abdýllah ıbn Abdýrrahman Ábý Mýhammad ád-Darımı. Sýnán ád-Darımı. Baspaǵa ázirlegen Fáýaz Ahmad Zámralı, Halıd ás-Sabǵý ál-Ilmı. – Beırýt: Dárý ál-kıtab ál-arabı, 1407. I t. – 106 b).
Qoryta aıtqanda, «Qutadǵý bilig» báıtterinde keltirilgen hadıster motıvi bular ǵana emes. Bul eńbekti zertteýshi ǵalymdar birneshe hadıstiń kezdesetinin alǵa tartady. Tipti 55-ke jýyq hadıstiń siltemesin tapqan zerttemeler de bar. Alaıda olardyń kóbi hadıstiń naqty balamasy emes, tek uqsas oıdy qamtıtyn shýmaqtar ǵana (Doç.Dr.M.Cemal Sofuoğlu. Kuran ve hadis kültürünün kutadgu biligteki izleri. D.E.Ü. İlahiyat fakültesi dergisi – İzmir, 1989. № V, – 127-180).
Batyrjan MANSUROV
