SABYR ETSEŃ – ISIŃ OŃǴA ASADY

02 tamyz 2022 1076 0
Оqý rejımi

Alla Taǵala qasıetti Quran Kárimde súıgen quldaryna ǵana aıtqan sıpattarynyń biri – sabyrly bolý. Sabyrlylyqty bizge úıretken ári úlgi bolǵan Súıikti Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s) asyl qasıetterinen. Jalpylaı alǵanymyzda, sabyrlylyq adam boıyndaǵy eń izgi qasıetterden bolyp tabylady. Sabyr (صَبْرٌ–sabr) sóziniń arab tilindegi tildik maǵynasy –«shydamdylyq etý», «tózimdilik jasaý» degendi bildiredi. Sharıǵı maǵynasy – Alla Taǵalanyń razylyǵyn kózdep ómirdegi synyaqtarǵa, tap bolǵan qıyndyqtarǵa tózý, shydamdylyq etý degenge saıady.       

Sabyrly bolý – musylmandardyń myna ómirde kezdesetin synaqtarǵa moıymaı tózimdilik tanytyp, alǵa qoıǵan maqsattary úshin shydamdylyq kórsetýi. Eki dúnıesiniń baqyty úshin kez kelgen qıyndyqty eńsere bilýi. Alaıda kemshilik ataýlydan pák Alla Taǵala esh nársege muqtaj bolmaǵany sııaqty, bizdiń sabyrly bolýymyzǵa da muqtaj emes. Kerisinshe Alla Taǵalanyń synaqtaryna sabyrlylyq  tanytyp, saýaptarymyzdyń eselenýine ózimiz muqtajbyz. Bul dúnıedegi maqsatymyz Uly Rabbymyzdyń rızalyǵyna kenelý, jarylqaýyna qol jetkizý bolyp tabylady.

Sabyrlylyq týraly qasıetti kitabymyz Quran Kárimde «Álı Imran súresiniń 146-aıatynda: «Alla sabyr etýshilerdi súıedi» dep, Jaratýshy Iemiz óz súıispenshiligine artyǵymen bólenetinder shynaıy kórkem túrde sabyr ete alǵandar ekendigin bildirse, «Nahl» súresiniń 96-aıatynda: «Shynynda, sabyr etkenderge jasaǵan amaldarynan da jaqsy syı beremiz» dep aıtylady. Osy sııaqty  sabyrylyqtyń hıkmeti týraly jetpiske jýyq aıattar bar.

Islam dininde sabyr kúlli kórkem minez-qulyqtyń bastaýy bolyp tabylady. Bul jaıly Alla Elshisi Muhammed (s.ǵ.s.) bizderge habar berip, súıinshilegen, sabyrlylyqtyń syıy men dárejesin dáriptegen hadıs-sharıfteri az emes. Máselen, myna hadıste sabyr etý basqa túsken taýqymetke der kezinde sabyrlylyq tanytý kerektigin meńzep bylaı deıdi; «Birde Paıǵambar (s.ǵ.s.) qabirdiń basynda jylap turǵan bir áıeldi kórip: «Alladan qoryq jáne shydamdy bol!» – dedi. Ol áıel Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) túrin bilmeıtin, sondyqtan: «Meni jaıyma qaldyr, saǵan mundaı qaıǵy kelgen joq qoı!» – dep daýystady. Sodan keıin oǵan: «Bul Paıǵambar ǵoı! Tanymadyń ba?» – deıdi. Sonda ol Paıǵambardyń esiginiń aldyna kelip, qyzmetshisiniń joq ekendigine tań qaldy. Sosyn áıel oǵan: «Men seni tanymaı qaldym!» – degende Paıǵambarymyz: «Shyndyǵynda, sabyrdy kúızelistiń basynda saqtaý kerek», – dedi (Hadısti Buharı men Múslım jetkizgen).

Allanyń elshisi súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) taǵy bir taǵlymy mol ósıetteriniń birinde «Múminniń isi qandaı ǵajap! Onyń qaı isi bolmasyn qaıyrly. Alaıda, bul musylmannyń ǵana mańdaıyna buıyrǵan. Ol jaqsylyqqa tap bolsa, birden shúkirshilik etedi − bul oǵan qaıyrly. Eger ol qandaı da bir qıyndyqqa tap bolsa, dereý sabyrlylyq tanytady − bul oǵan qaıyrly» deý arqyly óziniń musylman úmmetin shúkirshilikpen qosa sabyrlylyqqa tárbıeleı otyryp, jaqsylyq pen jamandyq basqa túskende ustamdy bolýǵa shaqyrǵan.

Islam ǵulamalary aıat-hadısterden sabyr sóziniń birneshe maǵynada qoldanylǵanyna toqtalǵanyn kórýge bolady. Máselen, qulshylyq etýde, tyıym salynǵan nárselerden alys bolýda, páleketter men qıynshylyqtarda, halyq tarapynan kórgen zábir-japalarǵa, jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan qaıtarýda  osy sııaqty taǵy basqa. jaǵdaılarda sabyr tanytý múminder úshin aýyrtpashylyq bolyp tabylady.

Ǵulamalardyń kóbi sabyrdyń mynadaı úsh túrine toqtalady. Olar:  1.Basqa túsken báleketke sabyr. 2.Qulshylyqta sabyr. 3.Kúná jasamaýǵa sabyr. Degenmen basqa da jerlerde sabyr etýge buıyrylǵanbyz. Ustamdy bolý úshin ardaqty paıǵambarymyzdyń ósıetterinde kúshti adam ol ashýlanǵanda ózin-ózi ustaǵan adam jáne eger senderdiń biriń ashýlansańdar tik tursa otyrsyn, eger ashý ketpese jantaısyn degen eken. Ashýǵa boı aldyryp, sońynda ókinip qalmaý úshin der kezinde sabyrlylyq tanytýymyz kerek eken.

Shákárim Qudaıberdiuly atamyz «sabyr» degendi ustamdy bolý, shydamdy bolý degen sóz ekendigin uqtyrǵysy keletinin myna óleń- jyrlarynan kórýge bolady;

Sabyr degen ár iske shydamdylyq,
Qatty kerek adamǵa bul bir qylyq.
Qoly jetpeı talaı jan yzdanady, 
Osydan kóp shyǵady adamshylyq!

Júsip Balasaǵun atamyz «Sabyr etseń – isiń ońǵa asady, shúkir qylsań – jamandyq ta qashady», – dep kez-kelgen jaǵdaıda sabyrly bolýǵa shaqyryp, jamandyq ataýlydan shynaıy sabyr etip qana qutylýǵa bolatyndyǵyn aıtyp jetkizgen. Óıtkeni qaıǵy-qaza, báleket basqa túskende adamǵa sabyrlyq qajet etiledi. Biz pendemiz, ómirdi Jaratýshy Iemiz bizderge násip etip, qasıetti Quran Kárimde aıtqandaı, sanasaq sanyna jetpe almaıtyndaı túrli jaqsy-jaqsy nyǵmetterdi tógip shashyp qoıdy. Árıne, biz sol jaqsylyqtarǵa Allaǵa myń da bir shúkirshilik etemiz jáne aıtýymyz mindetti-aq. Alaıda, ómir – synaq, jaqsylyqpen qosa qıyndyqtar da bolyp turady. Sol qıyndyqtarǵa moıymaı sabyrlyq tanytý da – bizdiń mindetimiz.

Sóz sońynda, túıindeı kele aıtpaǵymyz, táýelsizdigimiz baıandy, elimiz aman, jurtymyz tynysh bolǵaı! Jaratýshy Iemiz barshamyzdy sabyrly bolýǵa jazsyn! Sabyrlylyq – barshamyzǵa kerekti qajettilikterdiń biri. Endeshe sol qajettilikten qur qalmaıyq, aǵaıyn! Ámın!

Qasymov Berdimurat Saıynuly
Dinderdi zertteý ortalyǵynyń teolog qyzmetin atqarýshy 
jáne «Kóktal» meshitiniń naıb ımamy

Pіkіrler Kіrý