«SABYR ETÝShILERDI SÚIINShILE!» (Baqara, 155)

Ibn Jýzaı «at-Tashıl lı ýlým at-tanzıl» atty kitabynda atalmysh aıatty tápsirlep bylaı dedi: «Sabyr» sózi Quranda jetpisten astam jerde kelgen. Olaı bolýynyń sebebi – onyń dindegi ornynyń ereksheliginen. Keı ǵulamalar aıtady: «Árbir jaqsylyqtyń onnan jeti júzge deıingi aralyqta shekteýli saýaby bar. Alaıda sabyr ondaı emes, onyń saýaby shektelmeıdi. Sebebi Alla Taǵala: «Shyn máninde, sabyr etýshilerge syılyqtary esepsiz beriledi», (Zýmar, 10) – deıdi».

Alla Taǵala Quranda sabyrlylardyń segiz túrli artyqshylyqtaryn kórsetken, Olar:

Birinshisi: jaqsy kórý: «Alla Sabyrlylardy jaqsy kóredi». (Álı Imran, 146)
Ekinshisi: jeńis; «Rasynda Alla sabyrlylarmen birge». (Baqara, 153)
Úshinshisi: Jánnnattaǵy joǵarǵy oryn; «Mine bular, sabyr etkendikteri sebepti jánnatta joǵarǵy orynǵa bólenedi». (Fýrqan, 75)
Tórtinshisi: esepsiz syılyqtar; «Shyn máninde sabyr etýshilerge syılyqtary esepsiz beriledi». (Zýmar, 10)
Besinshisi: súıinshi; «Sabyr etýshilerdi súıinshile!» (Baqara, 155) Keıingi úsheýi bir aıatta kórsetilgen, olar:
Altynshy: jarylqaý;
Jetinshi: meıirimdilik;
Segizinshi: týra jol; «Mine solarǵa, Rabbylary jaqtan jarylqaý jáne meıirimdilik bar. Ápi olar týra joldaǵylar». (Baqara, 157)

Sabyr saqtaý tórt jaǵdaıda bolady:

Qıyndyqqa sabyr: ol kezdegi sabyr ashýlanbaý, salmaqty bolý jáne ózin-ózi ustaýmen bolady.

Nyǵmetke sabyr: ıaǵnı, shúkirlik jasaý, qadirin bilý, ysyrap jasamaý.

Allanyń ámirlerine sabyr: ámirlerin únemi oryndaý, úzbeý.

Kúnálarǵa sabyr: jaman isterge jaqyndamaý.

Alaıda sabyr saqtaý da dárejelerdiń eń úlkeni emes. Sabyrdyń ústinde táslım, tolyq moıynsuný bar. Ol degen – qarsy kelmeý, syrttaı ashýdy, ishteı narazylyqty kórsetpeý. Al onyń ústinde taǵdyrǵa razylyq tanytý degen dáreje bar. (Allany shynaıy jaqsy kórgende baıqalady). Ol degen Allanyń barlyq isine qýanyshpen qaraý, ol súıispenshilikten bastaý alady. Sebebi súıikti ne jasasa da súıikti bolyp tabylady.