SÁLÁFI AǴYMYNYŃ EREKShELIKTERI QANDAI?
QMDB Ǵulamalar keńesiniń múshesi, ıslamtanýshy Rashıd Mýhıtdınov sáláfılik ıdeologııanyń Qazaqstanda taraýy jóninde saýaldarǵa jaýap berdi.
– Elimizde keń etek jaıǵan ıslam dini aǵymdarynyń biri – sáláfı aǵymy. Bul baǵyt qalaı paıda boldy?
– Sáláfı nemese ýahabı dep atalyp júrgen aǵymnyń shyǵý tarıhy týraly osy ýaqytqa deıin talaı aıtyldy ǵoı. Qysqasha aıtqanda, Saýd Arabııa Koroldiginiń memleket bolyp qalyptasýyna ıdeologııalyq negiz bolǵan Muhammed Abdýl-Ýahhabtyń dinı ustanymynan bastaý alady. Olar dinı máselelerde kóp jaǵdaıda Ibn Táımııanyń kózqarastaryn qoldaıdy ári dáripteıdi.
– Bul aǵymdy ustanatyn adamdardyń ózge musylmandardan erekshelikteri bar ma?
– Eger syrtqy formasyndaǵy aıyrmashylyq týraly aıtsaq, olardyń erkekteri qysqa balaq shalbar, jazdyń kúnderi kóbinese tizeden túsetin shortı kıedi. Áıelderi qara tústi kıim kıedi. Biraq mundaı kıim kıetinderdiń barlyǵyn «ýahabı» dep oılap qalýǵa da bolmaıdy.
Al, dinı ustanymdaryndaǵy aıyrmashylyqtaryna kelsek, olar belgili bir ǵalymdardyń kózqarastaryn ǵana Quran men súnnetke saı pikir dep qabyldaıdy. Solardyń sózderin ǵana naǵyz pátýa dep oılaıdy.
– Keıbir derekterge qaraǵanda, sáláfı aǵymy ózara bólinetin kórinedi…
– 1990 jyly sol ýaqytta Irakty basqaryp otyrǵan Saddam Hýseın Kýveıtke basyp kiredi. Al Kýveıttiń sol ýaqyttaǵy úkimeti bas saýǵalap Saýd Arabııasyn panalaıdy. Osy oqıǵadan keıin AQSh Irakqa qarsy áskerı qımyl bastaýdy qolǵa alady. Óz shekarasyn, qaýipsizdigin qorǵaý maqsatynda Saýd Arabııasy óziniń áskerı bazalaryn AQSh kómek retinde beredi.
Saýd Arabııa úkimetiniń AQSh-tan kómek alýyn «kápirden kómek alý» dep baǵalaǵan Safar ál-Haýalı, Salman Aýda sııaqty ǵalymdar men qoǵam qaıratkerleri úkimettiń bul sheshimine qarsy shyǵady. Keıinnen olardy qarsylastary «sýrýrıtter» dep atap ketedi. Ol osy baǵyttyń negizgi kóshbasshylarynyń biri Muhammed Sýrýr Zeınýlabıdınniń esimimen baılanysty. Saýd Arabııasynyń sol tustaǵy mýftıi Ibn Baz jáne «Úlken ǵalymdar uıymy» úkimettiń bul sheshimin qoldaǵanymen oǵan qarsy bolǵandardy qatty aıyptamaıdy. Sol ýaqytta úkimettiń isine qarsy shyqqandary haýarıjder dep, olardy mysyrlyq ıhýandarmen (musylman baýyrlary) baılanysy bar dep aıyptaǵan Muhammed ıbn Ámán ál-Jámı jáne Rabıǵ ıbn Hádı ál-Madhalı sekildi adamdar da paıda boldy. Osy toptyń «jámı» jáne «madhalı» degen eki ataýy bar. Keıbir sarapshylar madhalı tobynyń paıda bolýyna Saýd Arabııa Ishki ister mınıstrligi yqpal jasady dep te esepteıdi. Iaǵnı, sáláfılerdiń ishteı ydyraýyna saıası faktor áser etken. Osy esimderi atalǵan toptardyń eshqaısysy ózderin bulaı ataýdy qalamaıdy jáne bulaı ataǵandardy qatty synǵa alady. Olardyń árqaısysy ózderin sáláfı retinde tanystyrýǵa tyrysady. Bulardyń arasynda aqıda máselesinde aıyrmashylyq joq dese de bolady.
– Osy aǵymdy ustanýshylar ózgelerge «Mázhabpen júrgenshe, súnnetpen júr» degendi jıi aıtady. Olardyń bul ýáji týraly ne aıtasyz?
– Olar «Quran men súnnet jáne ol ekeýin sáláf salıhtardyń túsinigimen túsinýmiz kerek», «Dinı máselede Quran men súnnetti basshylyqqa alamyz» degen sııaqty júreginde ımany bar árbir adamǵa áser etetin urandardy basshylyqqa alady. Dinge jańadan kelgen dinı máselelerdi tolyq túsinbeıtin jastar úshin pálen ǵalym «úı» dedi, túgen ǵalym «búı» dedi degen sózderge qaraǵanda «Alla taǵala bylaı dedi», «Paıǵambar aıtty» degen sııaqty sózder tartymdy jáne qulaqtaryna jaǵymdy estiledi. Olardyń «Biz súnnetpen júremiz» degen sóziniń ózi talaı jasty ertip alatyndyǵy anyq.
Hanafı mazhaby Islam áleminiń eń tanymal tórt mazhabynyń biri, pátýa shyǵarǵanda, dinı máselelerdi sheshýde sáláf salıhtardyń dinı ustanymdaryn basshylyqqa alatyn áhlý ás-sýnna ýa ál-jamaǵadan. Iaǵnı, hanafı mazhaby qalǵan úsh mazhab sııaqty naǵyz sáláftardyń jolyn jalǵaýshy, izin basýshy úlken dinı ári ǵylymı mektep. Sondyqtan, úgit-nasıhat júrgizgende «hanafı mazhabynda» degennen qaraǵanda hanafı mazhaby negizinde berilgen pátýany «súnnet boıynsha» dep aıtýdyń eshqandaı da dinı de, ǵylymı da qateligi joq. Osy tásildi qoldaný biraz jastyń hanafı mazhabyna degen kózqarasyn ózgertýi múmkin. Óıtkeni, ol jastar hanafı mazhabyn nemese jalpy mazhabtardy teriske shyǵarýdy emes, súnnetke saı ómir súrýdi, qulshylyqtaryn óteýdi qalaıdy. Alaıda, olar sol mazhab ustanýdyń súnnetpen júrý ekendigin túsinbeıdi. Sebebi bul baǵytta júrgizilip jatqan ýaǵyzdar, lektsııalar az. Bizdiń oıymyzsha, osy baǵytta jumystar júrgizilý qajet.
Sáláfı aǵymy úgit-nasıhatynyń basty ádisi – qysqalyq jáne naqtylyq. Iaǵnı olar dinı máselelerdi túsindirgende naqtylyqty jáne qysqalyqty basshylyqqa alady. Mysaly, «bul másele bylaı, sebebi hadıste bylaı aıtylǵan» degen sııaqty qysqalyq ári naqtylyq bar. Óz derekteri men dálelderin keltirgende ózderine qarsy dálel bolatyn pikirlerdi, olardyń dálelderin taldap jatpaıdy. Máseleniń óz ustanymdary boıynsha jaýabyn beredi.
Al tórt mazhabta máseleni keńinen taldap qarastyrý ádisi kóp jaǵdaıda basshylyqqa alynady. Basqa kózqarastaǵy ǵalymdardyń pikirin taldaýmen, olardyń pikirlerin túsindirýmen, máselege kóp toqtalýmen shuǵyldanyp ketedi. Jáne sáláfı aǵymyndaǵylar sııaqty árdaıym óz ustanymdaryn máseleniń jaýaby retinde kórsetpeı jatady. Iaǵnı basqa mazhab ókilderiniń pikirlerin de eskerip otyrady. Búgingi kúni adamdar, ásirese jastar, ýaqyt únemdeýge tyrysady. Sol úshin olar bir máseleniń keńinen túsindirilgeninen, qysqa toqeteri aıtylǵandy unatady.
Sáláfı aǵymyn ustanýshylar óz pikirleriniń dálelderine ózgelerge qaraǵanda kóbirek kóńil aýdarady. Olar óz sózderin Quranmen, hadıspen qýattap turǵanda estýshi jastar osy aqıqat eken degen oıǵa qalady. Al mazhab ustanýshylar kóp jaǵdaıda, dálelderi bar bolsa da, dálel izdeýdi, sózderin Quran men súnnettep kúsheıtýge asa mán bermeıdi. Tek sońǵy jyldary ǵana bul olqylyq aqyryndap qolǵa alyna bastady.
Málimet kazislam.kz saıtynan alyndy
