SALTYŃ – SANAŃ, ǴURPYŃ – ǴUMYRYŃ

Taý – bıik bolsa da, kún astynda. Adam – bıik bolsa da, salt astynda. Qazaq – «Attan jyǵylsa da, salttan jyǵylma- ǵan» uly halyq. Saltyn saqtaǵan, baba ósıetin aqtaǵan dana halyq, dástúrge baı̆, baqytty halyq...

Qazaq halqynyń – salty sanaly, ǵurpy ǵumyrly, dástúri baǵaly, ádebi ádemi, ıbasy ınábatti, uıaty ujdandy, júregi meı̆irimdi, isi qaı̆yrymdy, kádesi dáı̆ekti, mádenıeti máı̆ekti, yrymy yrysty, minezi tynysty, ary taza, daryny dara, armany asqaq, tarıhy uzaq, parasaty baı̆, aqyly oǵan saı̆, ómiri óskeleń, óneri ómirsheń, oı̆y qýatty, sózi shýaqty, qonysy qutty, irgesi myqty, berekesi berik, senimi serik, kóńili nurly, júzi jyly, minezi keń, pıǵyly oǵan teń, basy – kósem, tili – sheshen, qoly – ásem, sezimi seter, qııaly sheker, batyr da batyl, kózi jalyn, keýdesi ǵalym, ǵalamat halyq. Uly dalanyń rýhty urpaǵy. Ulǵaıyr uǵymyn salt pen dástúrge sińirip, urpaǵyna qaldyrǵan shyraqty halyq. Keń terıtorııasyn kóz qarashyǵyndaı qorǵaǵan, On myń jyl qut qonysynda , qozǵalmaı̆ otyryrǵan turaqty halyq...

Bireýler «Qazaqty jer men sýǵa sıǵyzbaı̆ maqtaı̆ beredi, eken-aý» dep synyqtan syltaý taýyp , syldyraı̆ qalýy ǵajap emes. Álde bireýler tańǵalar, taǵy bireýler tamsanar, syrt kóz syrt aınalyp min taǵar, joqqa shyǵarar. Sanasy jetkender, aldy - artyna qarap oılanar...

Kóz aldyńda kók muhıttaı̆ tunyp, kóp dúnıe kókirekke túnep, teńizdeı tolqyp jatyr. ushy - qıyry joq uly dalaǵa qoja bolý, kıeli jerge ıe bolý, Handyq qurý, Syǵanaq( Syǵanaq. Qyzylorda oblysyndaǵy ulttyq qasıetti nysandar tizimine engen eskertkishterdiń bir), Saýran, (Saýran - VII ǵasyrda iri saýda ortalyǵy bolǵan álemge áıgili tarıhı qalalardyń biri. Túrkistannyń soltústik batysyda otyz shaqyrym jerde ornalasqan ). Otyrar( Otyar VI ǵasyrlarda shyǵys álemine tanymal bolǵan qala. VI – VIII ǵasyrlarda Otyrar Syrdárııa ózeniniń orta aǵysyndaǵy saıası ortalyq boldy ). Jankent ( Janknt-Oǵyz taıpalarynyń Syrdarııa jaǵasyndaǵy eń ataqty qalalarynyń biri . Qorqyt atamen qatar tarıhy uzaq qala). Sútkent( Túrkistan obylysy Shardara aýdanda, jatqan irge tasy bar tarıhı iri qalanyń biri) syndy tarıhı mańyzy bar alyp shaharlar salý, salý, salt- dástúrin buzbaı saqtaý, berekemen baı̆, baqytty tirshilik keshirý, qasıetti , qutty qonysyn aıalap ,urpaǵyna amanattaý, parasatty babalymyzdyń qolynan keldi.

Qazaqty qalaı̆ maqtamaı̆syń.

Qazaqpen qalaı̆ maqtanbaı̆syń.

Myna dala – «Qazaqpyn!» dep Qorqyttyń qobyzyndaı sarnap kúı̆ tartady. Babalar ulaǵatyn kókirekke uııalatady. Abyz dalany aralasań, adam jaıly ǵajaıyp ańyz ańyratady. Tasyn túrtseń, taýy sóıleıdi, qýraıyn qozǵasań qońyr án salady. Altaý,Kókshetaý, Qarataý,Mańǵystaý, Ereımentaý, Jońar Alataý, Qazǵurtaýlary jersharynyń dyńdy dińgegideı , kóp oılardy tolǵattady. Edil men Jaıyq, Esil men Ile , Syr men Arys dárııalaly , kúlli qazaq dalasynyń ǵajaıyp Senfonııasyn tyńdatady.

Kaspıı, Balqash, Kólsaı Aral, Alakól ,Zaısan kólderi kók torǵyn kıgen arý dalamyzdyń aına kózindeı móldirep, kúlli álemdi ózine ǵashyq etedi. Atyraýdan Alataýǵa deıngi qus qanatyn taldyratyn, tulpar tuıaǵyn tozdyratyn , kóz jetpes apaı tós jazyqtary batyr qazaqtyń biregeı syrbaz minezin elestetedi. Jasyl ormandyry sylańqaqan sulýlyqtan kóz súrindiredi. Bul jerbetindegi tilsimge toly sýretter.

Al , qazaq jerindegi Mendeleev tapqan 107 Element qazaqtyń jer asty qorjynyndaǵy sarqylmas baılyǵy, taýsylmas qazynasy. Alla taǵala qazaqty qasıetti etip jaratqany sonsha, Altyndy , tabanymen basyp , ómir súrgizdi. osynaý , qutty jerdi syılady. Qazaq baqytty bolmaı kim baqytty bolady?!

Qazaq jeriniń ár túıir qumy, ár tasy, tamshy sýy, bir jutym aýasy baǵasyz baılyq. Eger, jer betinde Jannat bar bolsa, ne , Qazaq jerin , Jannatqa uqsatar bolsaq , Ol jannat - Qazaqstan jeri. Asanqaıǵy , abyz babamyz , ótken ǵasyrda aıtyp, qulaqqa quıyp tastaǵan.

Biz , bul kıeli mekendi, on myń ǵasyrdan , tipti adam- adam bolyp jaralǵaly, qazaq- qazaq bolyp qalyptasqaly mekendep, memleket quryp, baıtaq jerde ómir súrip kelemiz. Jer tarıhy , ult tarıhy. Qazaq jeri- qazaq tarıhy. Jersiz ult - jetim ult. Jeri bar ult jeteli ult. Atam qazaq " Jer - ana" dep tekten - tekke aıtpaǵan. Ata- babalaryz tabanynyń astyndaǵy qara jerdi de , aıalap basatyn, kóz qarashyǵyndaı qorǵaıtyn. Adamnyń anasy , on balasyn baǵýǵa shamasy jeter. Jer - ana. Kúlli adam balasyn baıtaq tósene syıǵyzyp baǵady. Dúnıeden ótkende de, óz qoınyna alady.

Jer betinde , jer qadyryn biletin, aǵash besikten , jer besikke deıin salt pen dástúrin joǵaltpaı saqtaǵan , perishtedeı bir ult bar desek , ol - qazaq halqy . Kók shópti julmaıtyn, qus jumyrtqasyn shaqpaıtyn, bastaýyn laılamaıtyn, qonysyn qutqa sanaıtyn, aınalasyn qoqsyqqa aınaldyrmaıtyn, jerdi de tap- taptaza tabanymen aııap basatyn , qazaqty perishte demeı ne deıin.

Túmen - túmen ǵasyrlardan keıin de, qazaq dalasy, týbastaǵy týmsa tábıǵatyn, jartylystyq ortasyn qaz- qalpynda áli kún saqtap keledi.

At jalynda túnep, túıe qomynda ósken qazaq halqy uly dalany janyn salyp qorǵady, qan tógip soǵysty.

Kóktúrik zamanyndaǵy Saq, Ǵun, Qańly, Úı̆sin, Alan jaýyngerleri kún batystan kún shyǵysqa deı̆in joryq jasady. Jalpaq jahandy , at tuıaǵymen dúbirletti. Tórtkil dúnıeni aýzyna qaratty. Álem elderin bıledi. "Qazaq" atyn tańbalap , tasqa qashap jazdy. Ónerine ólmes jol ashty. mádenıetine máıek ,jazýyna tyıanaq tapty. Balbal tastarǵa oıý- órnek saldy ,ult tańbasyn taý men tasqa qashap jazyp , qadap qaltyrdy. Týdalaǵa til bitirdi, myń- myń ǵasyr qoınaýyndaǵy , balbal tastardy bebeý tilmen saıratty. Ýaqyt kýágeri etip kórsetti. Bul úlken mártebe, jemisi taýtóbe, álemdik maqtanysh.

Qazaq dalasynyń ár tasy - qazaq ómiriniń aınasy, tarhynyń aıǵaǵy, óneriniń kýási. Shejireshi abyzy, , jaýhar jádigeri " Ult tańbasy" dep búgingi álem ǵalymdary tolyq moıyndady.

Ult tańbasy degen ne?

Jer betindegi , kók astyndaǵy ómir súrip, tirshilik etken adam balasynyń , bir-birine uqsamaı̆tyn ulttar men ulystardyń, ómir-tirshilik, eńbek , turmys zańdarynan qalyptasqan salt pen dástúri, ádeti men ádebi, nanymy men senimi, tili men dili, ata jol-joralǵylary, kádesi men yrymy, aqyly men ary, tártibi men tárbıesi, dini men zańy, óneri men ómiri, taǵylymy men tarıhy, folklory men jazba ádebıeti, kıim-keshegi, oıý-órnekteri, kıiz týyrdyqty baspanasy, shuǵyldanǵan sharýashylyǵy, bilimi men ǵylymy, qural-saı̆man turmystyq tutyný buı̆ymdary, sóz óneri, bılik júı̆esi, qortyp aı̆tqanda, tarıhı qonystanyp otyrǵan qut meken, Ata jurtynda saqtalǵan, ult bitiminen jasalǵan, sol ultqa ǵana tán, basqa ulttar men ulystarǵa múlde uqsamaı̆tyn, ulttyq ereksheligi. Basqa ulttardan daralap, aı̆qyn kórsetetin qazaqqa ǵana tán tabıǵaty, bógenaı̆y bólek, túri anyq, boıaýy qanyq ulttyq belgisi. Atap aı̆tqanda, sol ultpen birge týyp, bite qaı̆nasqan, bólip-jarýǵa kelmeı̆tin, baǵy ǵasyrlardan bastaý alǵan, «Zattyq» jáne «Rýhanı» qazynasyn – «Ult tańbasy», «ulttyq ereksheligi», «ult rýhynyń menshikti álemi» dep ataı̆myz.

Búgingi bizdiń «ulttyq KOD» dep júrgen uǵymymyz osy . Ulttyq rýhanı qazynamyzdyń " Klti" de osy.

Rýhanı - jańǵyrý eki uǵymnan turady. Biri " Mádeı KOD" , ekinshisi " Ǵylmı KOD" .

Mádeı jańyrýdy qolǵa alyp, Ǵylmı jańǵyrýdy eskermesek, syńar qanat qusqa uqsap usha almaı, álemdik damýdan kenje qalamyz. Sondyqtan qos qanatty qatar jetildirip, mádeıet pen ǵylymdy egiz alyp júrýip, "Qos qanatty mádenıetpen" damtýmyz kerek.

Demek, uly dala urpaqtary beı̆ishteı̆ jerde, beı̆bit elde berekeli ómir súrip, keledi. Nemere tárbıelep, shóbere súıip shópshekterin ósirip ,demografııasyn damytyp keledi. Ult tańbasyn saqtap, ata jolyn aqtap, ózin-ózi qoldap, qasıetti jerin qorǵap keledi. Besikten alǵan tárbıesin , berekeli jyryn, beldi, bedeldi, bilimdi, bilikti , bekzat azamat bolǵansha atqaryp keledi.

Qazaq otbasynyń berik senimge baı̆lanǵan bilikti tárbıesi bolmasa, kúrkesheden bastalǵan salty men dástúri "Ulttyq KOD" bolyp qalyptaspas edi. Álem elderi moıyn buryp, tanmas edi.

Ot basyndyq taǵylym - Otandyq bıik sana men sapaǵa kóterilmes edi. Ata dástúri saqtalmasa, uly dala tósinde, on myń jyl ornyǵyp otyralmas edik. Elim dep eńirep týǵan , eńsegeı̆ erlerimiz, jaý júrek qas batyrlarymyz( Qoblandy, Ertarǵyn, Naýryzbaı, Qabanbaı , Bógenbaı, Erjánibek). Dana ǵalamdarymyz( Ábýnasyr ál-Farabı, Júsip Balasaǵunı, Mahumyt Qashqarı,Muhamet Qaıdar Dýlatı, Súleımen Bahyıǵanı). Sheshen - shejirelerimiz , qara qyldy qaq jarǵan haq qazylarymyz, , ádil bı, kóregen kósem, daraboz danalarymyz ( Abylaı, Tóle, Qazybek, Aıtekebılerimiz) bolmasa, kúnniń kózin, jerdiń júzin, kórsetpeı̆, qumdy daýyldaı̆ tóngen, qara túnek qas jaýlarymyzdy jeńip , kúırete almas edik.

Torǵaıdaı tozyp, baıaǵyda-aq olardyń jemsaýynda qortylyp, azyǵyna aınalyp keter edik. Búgingideı̆ «Máńgilik eldiń» kók týyn kókte jelbirete almaı̆s edik. Qasıetti Qazaq Memleketin quralmas edik. Beı̆ishteı̆ mekende , Perishtedeı̆ ult bolyp ómir súre almas edik...

Biz , bir nárseni anyq ári qanyq, bilýimiz kerek. "Ult tańbasy" joq halyq jer betinde bedeldi, ult retinde ómir súre almaı̆dy. Ult tańbasy – Ulttyń qany men jany, taǵdyry men tarıhy, tamyry men tanymy, ótkeni men búgini, jáne bolashaǵy. Ulttyń rýhanı jáne zattyq qazynasy. Ult tanýdyń álemdik ólshemi, haq tarazysy.

Demek, bulaı̆ aı̆týdyń ,ashyq jazýdyń túp tamyrynda shyndyq jatyr. Bizdiń ár kúnimiz beı̆bit, ár túnimiz tynysh ótip jatyr. Biraq bizge deı̆ingi ótken ata-babalarymyzdyń ár kúni, ár túni tynysh ótken joq. On ǵasyrlyq jońǵar soǵystarynan keıinde , dúnıe júzilik ekinshi soǵysta ,qoldan jasalǵan asharshylyqta qanshama , adamdarymyzdan, beıkúná týystarymyzdan aırylyp qaldyq. El basyna qaıǵynyń qara bulty úıirilgende, jarǵaq qulaqtary jastyqqa tımeı̆ , elin qorǵaý, jerin saqtaý jolynda , qandy balaq soǵyspen ótti.

Iá, Qanshama qas batyrlarymyzdyń baqyrdaı̆ bolyp bastary ketti, qanshama arýlarymyzdyń toqpaqtaı̆ burymy kesildi, qorlandy. qansha jesir jylady, qansha jetim zarlady, jer beti qansha qahrap qan sasydy. Qansha kóz jastar , qanǵa boıalyp qyzyl ózen bolyp, tolyp aqty.

Biz osy shyndyqty tolyq qandy bilýimiz ári moı̆yndaýymyz kerek. Ár atqan tańdarmyz, baqytty kúnderimiz, beı̆bit- berekeli túnderimiz, Bahadúr babalarmyzdyń qan men terine , qasıetti jan bodaýyna kelgenin , bir sátte esten shyǵarmaýmyz kerek.

Bizdiń júrgen jolymyz – balalar salǵan sara jol, dara, dana jol, adastyrmas dańǵyl jol, dástúr joly.

Bizdi , babalar joly eshqashan adastyrǵan emes. Ylǵı da jaqsy kúnge, jarqyn bolashaqqa nusqap otyrdy. Dese de, búgingi dáýir ǵylym dáýiri. Tátti ertek aıtyp, ańyz tyńdap otyratyn zaman emes.

Álem elderi ásirese Eropa elderi ǵylym - tehnıka salasynyń barlyq túrlerinen , bizden kósh ilgeri damyp barady. Kún sanap Elektron ǵasyry alǵa ilgerlep barady. "Ǵylmı Kod" dep joǵary da aıtqanym da sol edi.

Biz ǵylymdy, ónerli, ımandy bolǵanda ǵana adaspaımyz, Álem elderin de moıyndattamyz. damýdyń da, sara jolyna túsemiz. Jeteli memleketterdiń qatarynda , ıyq tirese ómir súremiz.

Shyndyq ý daı ashshy bolady.

Salt- dástúrden aı̆rylǵan halyq – sanadan aı̆rylady, sanadan aı̆rylǵan halyq – sapadan aı̆rylady, sapadan aı̆rylǵan halyq baǵynan aı̆rylady, baǵynan aı̆rylǵan halyq – bárinen aı̆rylady, bárinen aı̆rylǵan halyq – ult bolyp ómir súrýden qalady, ult retinde joıylyp ketedi. Salt- dástúr ulttyń ulylyǵyn birinshi orynda aıqyn eń negizi belgisi. Al ǵylym joly jalpy adamzat balasyn ortaq baqytqa bastaıtyn jol.

Osy turǵydan alǵanda ult tańbasy, ulttyń altyn qazyǵy. Ult qorǵany. salt-dástúrden aıyrylsaq altyn tireýden aırylamyz. Til men Dilden, Jazý men Dinen aıyrylyp, ǵylymnan qol úzsek, ulttyq rýhmyzdan dyrdaı , mádnıet pen ǵylymnan jurdaı bolamyz. Memleketimizden , ómir súrip otyrǵan qoǵanymyzdan aıyrylamyz.

Sodan ult retinde joılýǵa baramyz. Ondaıdan Alla ózi saqtasyn.

Iá, maqalamyzǵa «saltyń sanań, ǵurpyń ǵumyryń» degen taqyryp qoı̆yp otyrǵanym da sol. Búgingi jahandasý dáýirinde – ult tańbalary joı̆ylyp, joǵalyp bara jatqanda , qazaq halqynyń rýhanı qazynasy júdeý tartqan shaqta salt pen dástúrdi qaı̆ta jańǵyrtyp, urpaq sanasyna tolyq qandy , ǵylymı negizde sińirýmiz kerek. Sonda ǵana ulttyq rýhmyzdyń jaryǵy sónbeıdi.

Ras-aý, biz qazaqpyz, Qazaq memleketimiz, táýelsiz, erkin Elmiz. Mynaý, ǵylym-óner básekesimen ómir súretin dáýir. Kúlli álem ǵalamtordyń ǵajaıybynda , bir janúııanyń balasyndaı til tabysatyn, Elektrondy dáýir aǵymynda jasap jatyrmyz. Maǵuryta otyryp, Máshuryqpen tildesip otyrǵan ýyzdaı̆ jastarymyz ósip keledi. Olar óner men ǵylymǵa sýǵarylyp , jeteli bolyp , jetilip keledi. Bul – qýanar da, quptarlyq jáı̆.

Biz jastardy qoldaýmyz jáne olarǵa senýmiz, úlken úmitpen qaraýmyz kerek. Úı̆tkeni jastar , eldiń erteńi, memlekettiń keleshegi, uly dalanyń bolashaq qojasy. Biz búgin barmyz da, erteń joqpyz. Ómir qysqa, ýaqyt toqtaýsyz syrǵyp ótip jatyr, ýaqyt aıasyndaǵy taǵdyr solaı̆. Ókinerge ýaqyt joq.

Osynyń bárin ashyq aı̆typ, járııa jazyp otyrǵanym, keshe ǵana bir jas jigit maǵan mynandaı̆ qyzyq suraq qoı̆dy:

– Bolat Bopaı aǵa, siz úlken Etnograf, jazýshysyz, qazaqtyń salt-dástúri týraly az maqala, az kitap jazbadyńyz. Bári de jaqsy. Siz jazǵan kitapty búgingi jastar unatyp oqıdy dep oı̆laı̆syz ba?

Mynaý HHI ǵasyr – ǵylym ǵasyry, kóne dúnıeniń keregi bar ma?

Bosqa sharshap, qur ómir ótkizip jatqan joqsyz ba?

Ózińiz qalaı̆ oı̆laı̆syz, kóńilińiz aýyryp qalmasa ıgi edi, – dedi.

Yp-ras.

Yp-ystyq, býy burqyraǵan shyndyq. Qandaýrdaı̆ ótkir suraq.

Óz qulaǵyma , senbeı̆ birazǵa deı̆in únsiz qaldym. Suraq sapyryp, oı̆ salǵan jasqa , túk te renjimedim. Úı̆tkeni, qyrshyn jigit ý daı̆ ashshy shyndyqty tikesin qoıdy.

Úı̆ge qaraı̆ aıańdadym. Bosaǵdan attaı sala , qolyma qalam aldym. Aqyry, osy taqyrypty qaýzadym...

Qazaq bı-sheshenderiniń sóz óneri saı̆ysynda, suraqqa suraqpen jaýap qaı̆yrý , sózge - sózdiń qarymtasy bolýshy edi ǵoı̆, súraqty - súaqpen sheshýde tamasha bir kórek sózdiń tásili. myna , qyrshyn jigitke de, mynadaı̆ suraqtar uzattym:

BES QAT SANA- BES OILAÝ FORMASY

1. Bes qat sana degen ne?

2. Bes qat ( Bes qabat) oı̆laý ádisteri qaı̆sylar?

3. Bilimniń altyn úsh ózegi ne?

4. Ómirdiń tórt sheńberi qaı̆sylar?

E, shyraǵym, jarqyn baýrym, sen osy tórt suraqqa dáı̆ekti jaýap qaı̆yrsań, men senimen tetelep teńesip, ortaı̆yp keńesip, bir keńdep qalar edim,- dedim jyly qabaqpen.

Ol jigittiń , eki kózi móldirep maǵan qarap turdy da:

- Aǵataı, jaýabyn aıta salyńyzshy. Mundaı suraqty el aýzynan estp, kitaptan oqymaǵan ekem,- dedi ótinip.

Iá, qý ishim qylpete qaldy. Qazirgi jastar, daııar qalamtor kómegine ıek artyp alǵanǵoı. Ondaı jaýap qalamtordan shyqpaıtynyn birden bilip tur. Jaraıdy , aıtaıyn. Sen aqyl qaltańa sala ber, - dedim.

Birinshi, ertegilik sana – adam balasynyń alǵashqy sanasy. Jaratylys, tabıǵat, dúnıe, qoǵam men adam, aıýanattar men aspan denelerin taný týraly qalyptastyrǵan dúnıe tanymy, ıaǵnı, tańǵalý, tańdaný, tamasaný, taný, bilý, uǵýdan týǵan eń alǵashqy fılosofııalyq oı̆lary, Folklorlyq dúnıe tanymy. Alǵashqy mıftik sana - sezimi.

Demek, baǵzamanda ótken ómir týraly aı̆tylatyn ertegiler, áfsanalar. Qazaqtyń alǵashqy oqıǵalardy , aýyzsha baıandagan kórkem tili nemese aýyz ádenbıeti. Adam balasynyń asyl jaýharlary. Baýyrym, sen oılanshy, osy da kóne dúnıe me? Urpaqqa keregi joq pa?

Bul bar ǵylymnyń anasy. Bul dúnıede anasyz esh nárse barlyqqa kelmeıdi.

Ekinshi, ańyzdyq sana – adam balasynyń keremetteri týraly aı̆tylatyn ańyzdar. Alramys, Qoblandy. Raımbek, Qabanbaı, Jánibek batyrlar, Ýǵyz, Túrik, Abydaı syndy handar, Tóle, Qazbek,Aıtke bı-sheshender, Otyrar, Saýran syndy ǵajaı̆yp qalalar t. b. týraly ańyzdyq dúnıe tanym. Bul da kereksiz be?!

Úshinshi, salt-dástúrlik sana – qazaqtyń kúlli ómirindegi, ómirin, turmysyn saqtap otyrǵan, ulttyq belgisi bolyp tabylatyn , ulttyq ereksheligi týraly uǵym. Qazaq halqymen bes myń jyl birge ómir súrshgen ata dástúri.Dala mádenıeti, Akademııalyq ultyq bilim qory. Bunyń da tamshydaı̆ keregi joq pa?

Tórtinshi, dinniı sana – Allany, jaratýshyny taný, musylmandyq paryzdardy óteý, kúnádan aýlaq júrý, ımandy tirshilik keshirý. Alanyń musylmandyq haq paryzdaryn buljytpaı atqarý. Islamdyq uly haq tanymy. Bul da kóne dúnıe me?!

Besinshi, ǵylymı sana – búgingi damyǵan atom, mıkro, Eelektrondyq, zymyran ǵasyryndaǵy ǵylymdyq sana. Buǵan kelisem. Óte kerekti sana. Ulttyń sapasy men sanasyn, mádenıeti men órkenıetin, ǵylymyn ǵarysh bıiginen kórsetetin sana...búgingi ǵalamtor aspan astyndaǵy adamzatty bir januııanyń balasyndaı , rýhaı jaqtan biriktirip otyǵan uly sana. Altyn baýrym, sen sony bil. Búgingi ǵylymdyq bıik sanaǵa , aldyńǵy tórt sananyń jetistiginde jetip otyrmyz.

Al , Bes túrli oı̆laý tásili:

1. Obarzdy oı̆laý – beı̆nelik oı̆laý tásili. Abstraktti oılaýdy beınelik túrde kózge elestetetindeı kórsetý.

2. Logıkaly oı̆laý – qısyndy oı̆laý tásili. Oıdyń fılosofııalyq tujyrymdaryn naqty bere bilý. Aýytqyp ketpeý.

3. Fantazııalyq oı̆laý – qııalı oı̆laý arqyly aınalany sharyqtap taný. Alysty boljaý, lepirgen sezimge qııalmen qanat bitirip oılaý tásili . Halyq "Qyran jetpegen jerge qııal jetedi" deıdi.

4. Metafızıkalyq oılaý- Metafızıkalyq oılaý. Adam balasygyń , ǵalymdardyń jaratylystaný jáne gýmanıtarlyq bilimderiniń negizi. Ǵylymdyq naqty oılaý tásli.

5. Psıhologııalyq oı̆laý – jan men tándi ǵylymı jaqtan tanyp, zerdelep oılaý tásili. adam minezine ǵylymı turǵydan taldaý jasap, oı qazanynda pisirýdiń oı besigi.

Iá, baýyrym, osy bes qat oı̆laý bes qat sananyń kilti ekenin bilseń men qýanar edim.

Bilimniń altyn úsh ózegi

1. Ótkendi (tarıhty) bilý – ata-babalar júrip ótken joldy taný, parasatyn ańǵarý.

2. Búgindi bilý – dál qazirgi siz aı̆tqan ǵylymdy ıgerý, ony basqarý jáne jasaý.

3. Bolashaqty bilý – aldaǵy bolashaqqa oı̆ uzatý, boljam jasaý, aldaǵy bolatyn ǵasyrlardaǵy urpaqtarymyzǵa , búginnen qandaı̆ ulaǵatty dúnıe jaratyp qaldyrý. Ult ilimin aldaǵy ǵasyrlarǵa urdisin úzbeı jalǵaý . Bul "bilimniń altyn úsh ózegi" dep atalady. Osy úsh ózekti tolyq ıgergen adam, naǵyz bilimdar, kemel ǵalym , keremet Akademık bolyp esepteledi. Baýyrym, seniń bilimińde osy úsh ózektiń shamy janyp tur ma?

Ómirdi qorshaǵan tórt sheńber:

1. Otbasy sheńberi – bir pende ómir boı̆y otbasy, oshaq qasynda ómir súrip, sol sheńberde ǵana jasaı̆dy. Muny qazaq «otbasylyq sheńber» dep ataı̆dy.

2. Rýlyq sheńber – bir adam otbasynan ozyp, týys-týǵan, rýlyq tanmda ómir súredi. Ómir boı̆y sol úshin jumis jasap ótedi. Muny qazaq «rýlyq sheńber» dep ataı̆dy.

3.Ulttyq sheńber – bir adam ómir ot basy tanymynan ozyp, rýlyq sanadan asyp, ult sheńberine kiredi. Ómir boı̆y ult- tyq deńgeı̆de ómir súrip ótedi. Muny qazaq «ulttyq sheńber» dep ataı̆dy.

4. Álemdik sheńber – bir adam otbasynan ozyp, rýlyq sanadan kóship, ulttyq rýhtan kóterilip, kúlli adam balasy úshin ómir súredi. Bar bilimin aqyl-qaı̆ratyn, óner-ǵylymyn álemdik bıikte sáýlelendiredi. Onyń eńbekteri kók asty, jer betindegi adam balasynyń rýhanı qazynasyna aı̆nalyp ketedi. Muna qazaq – «álemdik sheńber» dep ataı̆dy.

Eger, kúlli adam balasy álemdik sheńberde ómir súrip, parasat bıiginde tirshilik keshirse, jer betinde, adamdar arasynda, kisi óltirý, tonaýshylyq, qorlaý, zorlaý, birin-biri kúndeý, qyzǵaný, jaýyzdyq, taǵylyq, qan tókken soǵys syndy qylmystar bolmas edi.

Kún astynda kúlim qaqqan beı̆bit ómir bastalar edi.

Ne aı̆taı̆yn, ne jazaı̆yn, altyn baýyrym, seniń suraqtaryńnan keı̆in de, aqylǵa ar emizip, uzaq otyrdym... Aı̆nalaı̆yn, janym, tarydaı̆ sózdiń de, taýdaı̆ uǵymy bar...

Qazaqta, "bilgeniń bir toǵyz, bilmegeniń toqsan toǵyz", " kóp bilseń de, kópten artyq bilmeı̆siń" ,"Bilgenniń bári ońaı̆, bilmegenniń bári qıyn" dep tekten - tek aıtpaǵanǵoı. Bilgenimdi aı̆ttym, túsingenimdi jazdym. Aldyǵa qarap pikir, artyma qarap shúkir ettim. Jer betinde ómir súrip otyrǵan eki júz jeti memlekette óz tilinde sóı̆lep, óz salt-dástúrinde ómir súrip, ulttyq tańbasymen maqtanyp otyrǵanda, bizdiń qazaq halqy da , ulttyq tańbasymen maqtanýǵa tıis.

Já, bilimdar baýyrym, saǵan aqyl aı̆týdan aýlaqpyn. Keýdesi bilimge syqap todyp, turǵan adamǵa aqyl aı̆tsań asyp tógiledi.

Asyp qana tógilmeı̆di,

Kerige aı̆nalady. «Aqsha – usaqtalsa tıyn bolady, adam usaqtalsa, qıyn bolady» túı̆ir sózden ot alyp, túmen oı̆ǵa órtenip, jazǵyryp jazyp qaı̆teı̆in...

Atam qazaqta «ataly sózge arsyz jaýap qaı̆tarady» deýshi edi. Túı̆dek oı̆dyń túndigin jaýyp, túı̆inin osy sózben sheshkendi jón kórdim...

 

Bolat BOPAIULY