SAQTALÝY TIIS SALT-DÁSTÚRLERIMIZ

Erýlik

Erýlik – jańa kóship kelgen kórshilerge arnalǵan as. Olardy jergilikti turǵyndar jańa ortaǵa tez beıimdelý úshin ózderine qonaqqa shaqyrady. Erýlik kórshilerdi jaqyndastyrý kerek. Taǵam jylqy etinen, qazy-qarta, jal-jaıa nemese qoı etinen jasalady.

At tergeý

Qazaqtarda áıelder kúıeýleriniń týysqandaryn atymen atamaıdy. Onyń aǵalaryna, ápkelerine erkeletý ataýlaryn oılap tabýy kerek. Kelin jańa týysqandaryn «myrza qaınaǵa», «baı atam», «bı aǵa», «tentegim», «erkejan», «sheber shesheı», «aq áje», «syrǵalym», «shashbaýlym» dep ataıdy.

Qursaq toı

Qursaq toı, qursaq shashý – kelinniń aıaǵy aýyr ekenin bilgen ene jaqyn týystaryn, kórshilerin shaqyryp, mol dastarhan jaıady. Bul merekeniń maqsaty – toılaý jáne kelinge kóńil bólý.Úlkender kelinge bata berip, abysyndar óz keńesterimen bólisedi.

***

Jarys qazan

Áıeldi tolǵaǵy qysyp jatqan ýaqytta onyń jaqyn týystary, ásirese áıelder qazanda qonaqtarǵa arnap et pisirip qoıý kerek. Eger áıel qazan qaınaǵanǵa deıin balany týsa ony jaqsyǵa yrymdaıdy.

Súıek jańǵyrtý

Eger qudalar qaıtadan quda bolsa, qudalyq ary qaraı jalǵasady jáne bul súıek jańǵyrtý dep atalady. Bul dástúr qyz ben jigittiń kelisimimen oryndalady.

Selt etkizer

Keıbir merekelerdiń aldynda qyzdar olarǵa unaıtyn jigitterge Uıqyashar taǵamyn beredi. Al jigitter jaýap retinde áshekeıler nemese jaǵymdy nárse syılaıdy.

***

Abysyn asy

Buryn kúıeýleriniń ruqsatynsyz áıelder kóńil kóterýge bara almaıtyn. Er adamdar toıǵa attanǵanda, aıtta aýylda tek áıelder qalady. Ol kezde olar ózderine mereke jasaıtyn: dámdi et pisirip, samaýyryn qoıyp, án aıtyp, qaljyndasady. Bul qazaq áıelderiniń birligi men dostyǵynyń kórinisi. «Abysyn asy» áıelderdi biriktiredi jáne jaqyndastyrady.

Asatý

Ádette aqsaqaldar óz qoldarymen tabaqtan beshbarmaq qaldyqtaryn alyp, balalarǵa beredi. Buryn balalar qonaqtardyń tamaqtanyp bolǵanyn kútetin. Jazýshy Sábıt Muqanov bul dástúrdi óz shyǵarmalarynda keńinen nasıhattaıdy.

Bosaǵa maılaý

Jas jubaılar úılengen kezde nemese bireý jańa úıge kóshken kezde, týystary tabaldyryqty maımen jaǵady. Úıde bereke bolsyn degen nıetpen istelinedi. Bul dástúrdi oryndaǵandarǵa úı ıeleri syılyq beredi.

***

Qalaý aıtý

Unaǵan jaqsy jylqy nemese qandaı da bir zatty «Qalaý aıtý» arqyly alýǵa bolady. Úıge kelgende, óz qalaýy týraly aıtý kerek, biraq aldymen úı ıesine nemese onyń balalaryna jaqsy syılyq jasaýy kerek.

Aýnatý

Qazaqtar qonaq otyrǵan jáne túnegen jerge óz balalaryn otyrǵyzǵan. Senim boıynsha balaǵa bul adamnyń daryndylyq geniniń bóligi ótedi. Sonymen qatar «týǵan jerge aýnatý» dástúri de bar. Bul – týǵan jerinen uzaq ýaqyt boıy alys turǵan adam otanyna oralǵannan keıin jerge jatatyn dástúr.

Ajyrasý kóje

Bul kóshý aldynda dastarhan jaıý degendi bildiredi. Osylaısha adamdar týǵandary men kórshilerimen qoshtasady. Óıtkeni únsiz kóship ketý tárbıesizdiktiń kórinisi.

***

Básire

Balanyń dúnıege kelýi maldyń tóldeýimen sáıkes kelgende, balaǵa jańa týǵan qulyn, qozy nemese laq syılaǵan. Bul onyń kishkentaıdyń birinshi zańdy menshigi bolyp sanalatyn. «Básire» eshqandaı jaǵdaıda satylmaǵan.

Tize búgý

«Tize búgý» – tizeni búgip otyrý. Eger adam bireýdiń úıine kelse, ol mindetti túrde tizesin búgip otyrýy kerek, áıtpese úı ıisiniń renjetip alýy múmkin.

Bel kóterer

«Bel kóterer» – qart adamdarǵa dám berý. Olar erekshe qaraýdy talap etedi. Olar úshin táttiler, qazy, sary maı, jent, qymyz, irimshik, bal jáne t.b. Ony jaqyn kórshileri, balalar aparady.

***

Óńir salý

«Óńir salý» qazaq halqynyń toıdan keıingi salt-dástúrlerine jatady. Dástúrdi úlken jastaǵy áıelder oryndaıdy. Olar kelinge «shashý» shashyp, oǵan óz syılyqtaryn tabys etedi. Ádette «Óńir» bul – kıim jáne turmystyq zattar.

Úlken balany ata-ájesiniń tárbıeleýi

Qazaq dástúrlerine sáıkes, otbasynda birinshi nemeresi ata-ájesiniń tárbıesine beriledi. Bala týǵannan bastap áje men atasynda turady, olar ony óz balasy retinde ósiredi. Bala tipti olardy anasy men ákesi dep sanaǵan.

Bala berý

Taǵy bir dástúr, qazaqtar óz balasyn týǵan-týystaryna tárbıeleýge bergen. Ádette, balalary kóp bolǵan otbasylar balalary joq týystaryna óziniń kishi balasyn beredi. Jáne bala bóten otbasynda óz balasy retinde tárbıelendi.

***

Ámeńgerlik

Ámeńgerlik – jesir qalǵan áıel qaıtys bolǵan kúıeýiniń aǵalarynyń bireýine turmysqa shyǵý dástúri. Bul dástúr áıeldiń jáne onyń balalarynyń asyraýshysyz qaldyrmaý maqsatynda jasalatyn.

Qalyńdyqty alyp qashý

Eger jas jigit qalyńdyǵy úshin qalyń mal tóleı almasa nemese qyzdyń, ne jigittiń ata-anasy qarsylyq bildirse qyzdy alyp qashatyn. Keıde jigit qyzdy onyń kelisiminsiz de alyp qashatyn kezder bolǵan.

Kógendik, keýsen, óli sybaǵa, shúlen taratý

Qazaqtardyń kóp bóligi mal ósirýmen aınalysatyn kóshpendiler boldy,biraq olardyń ortasynda eginshilik jáne balyq aýlaý esebinen tamaqtanǵan toptar da boldy. Osy toptardyń barlyǵynda tán bolǵan dástúrler boldy. Onyń biri – jaǵdaıy tómen adamdarǵa qol ushyn berý. Olar tapqan tabystarynyń bir bóligin osy kisilerge teń bólip beretin.

***

Shash órý

Qazaq qyzdary turmysqa shyqqanǵa deıin shashtaryn bir órimge óretin. Úılený toıynan keıin kelinder qalyńdyqtyń órilgen shashyn bosatyp ony eki órimge óretin. Bul onyń jalǵyzdyǵy bitip, endi turmystaǵy áıel degen mártebege ıe bolǵanyn bildiretin.

Kógentúp

Qazaqtar alys týystaryna qonaqqa barǵan kezde, olar ózderimen birge balasyn alyp, sábı alǵash ret bolǵan árbir úıde, osy aıtýly oqıǵanyń qurmetine oǵan úı ıeleri mal ataıtyn. Bala úshin mundaı syılyq úlken qýanysh úshin sebep boldy,al onyń ata-analary úshin olarǵa erekshe qurmet kórsetý degendi bildiretin.

Jıenquıryq

Ádet-ǵuryp quqyǵy tek áıelder jelisi boıynsha týys bolǵan adamdarǵa ǵana tán boldy. Mundaı adamdy jıen dep ataǵan, al onyń anasynyń aǵa nemese kishi aǵasy men ápkeleri oǵan naǵashy bolǵan. Jıenniń kelýi úlken mereke bolǵan.

***

Qulaq tesý

Shamamen toǵyz jasta, keıde erterek jasta qulaqty tesý dástúri boldy. Qyzdarǵa qazaqtar qulaqtyń ushalaryn tesip, olarǵa jibek jipterdi salatyn. Qulaqtar bitelgen kezde jipterdi alyp tastap jáne olardyń ornyna injý nemese kúmisten jasalǵan kishkentaı syrǵalardy taqqan. Qazaqtarda bul rásim jynystardyń aıyrmashylyǵyn bildiredi.

Itkóılek

Ómirdiń alǵashqy 40 kúninde sábıge kıgizgen kóılektiń birin arnaıy rásim úshin paıdalandy. Oǵan táttilerdi orap, aýyl ıtteriniń moıynyna baılap jiberetin. Osy sátti asyǵa kútken balalar birden ıtti ustap, bir-birimen táttilerdi bólisedi. Balasyz áıelder de balalardy tamaqtandyratyn. Mundaı kóılek sáttilik ákelip, olar kóp uzamaı balaly bolady degen yrym bolǵan.

Qaryn búrme

Qaryn búrme – kóshpeli halyqtardyń taǵamdarynyń biri – et jáne dámdeýishtermen aralasqan qoıdyń asqazany. Ony úıdegi nemese daladaǵy peshte pisirgen. Asqazandy durys tazalap, qajet bolǵan jaǵdaıda ony shaıyp nemese tipti sazben maılaıtyn.

***

«Bylamyq» sorpasy

Bul sorpa negizinen ońtústik jáne batys óńirlerde daıyndaldy. «Bylamyq» sorpasy emdik bolyp sanalady – ony súti qunarly bolýy úshin bosanǵan áıelderge beredi. Bul ana men balaǵa paıdaly.

Súbe oramasy

Bul taǵam batysta, Mańǵystaý oblysynda daıyndalǵan. Ol belgili bir aımaqta ósetin shópterdi nemese kókónisterdi, ettiń qabyrǵalarynyń syrtqy bóligin qosyp orama retinde jasalady.

Dámdeýishter qosyp asqan et

Buryn soltústikte asqan etke dalada ósetin túrli dámdeýishtermen, emdik tamyrlarmen daıyndaǵan. Taǵam paıdaly qasıetterge toly.

***

Úlpershek

Úlpershek – ákeleri óz qyzdaryna sarqyt retinde berip jiberetin taǵam. Bul ata-analar qyzyn jaqsy kóredi jáne ony qonaqqa kútedi degendi bildiredi. Ony jylqynyń júreginen daıyndap, un salynǵan qapqa salyp, bir aıǵa qaldyrady. Osydan keıin ony daıyndaýǵa bolady.

Syrbaz qýyrdaq

Syrbaz qýyrdaq – sútke nemese qymyzǵa daıyndalǵan belgili qazaq taǵamynyń túri. Jańa pisken etke sút quıyp, qaqpaǵy tyǵyz jabylǵan qazanda pisiretin.