Shańyraǵym shaıqalmasyn deseńiz...

04 mamyr 2021 600 0
Оqý rejımi

Sońǵy kezderi, baıqasańyzdar, tamyr-tanystarymyzdyń, dos-jarandarymyzdyń, aǵaıyn-týǵandarymyzdyń arasynda «pálenshe áıelimen ajyrasyp ketipti», «túgenshe kúıeýinen qaıtyp kelipti» degen sózderdi jıi estıtin bolyp júrmiz. 

Buryndary mundaı jańalyqtar apa-ájelerimizdiń qulaǵyna tıse, «oıbaı, masqara boldy-aý!», «betim-aý, endi qaıtti?», «jurt betine qalaı qaraıdy eken budan keıin?» dep, ajyrasqandardy jer-jebirine jetkizip sógip alatyn. Ásirese qyz juraǵaty qaraly sózdiń astyna qalatyn.

Tipti qazaqtyń «qaıtyp kelgen qyz jaman, qaıta shapqan jaý jaman» dep, qaıtqan qyzdy qaıtyp kelgen berekeli maldan ári aparyp tastaýy da «ajyrasý», «talaq» degen dertti qoǵamnan alastatyp, «otbasy aýylyna» mańaılatpaý maqsatynda aıtylady eken ǵoı. Ony endi túsinip jatyrmyz.

«Nege mundaı sózderdiń nysanasy ylǵı áıelder bolýy kerek?» degen de áıelder tarapynan suraq týýy múmkin. Buǵan da qazaq jaýap bergen. «Erkek – úıdiń egesi, áıel – úıdiń shegesi» deıdi qazaq. Shege úı qurylysynda, úıdiń qulap qalmaýy úshin qandaı mańyzdy materıal bolsa, áıel de shańyraqty saqtap turý úshin, onyń opyrylyp ortasyna túspeýi úshin kepildik beretin eń mańyzdy tulǵa. Sol sebepti de «erkek túzdiń tynysy bolsa, áıel - úıdiń yrysy» demeı me baba sózi.

Jalpy, otbasynyń tutastyǵyn, shańyraqtyń shaıqalmaýyn qamtamasyz etý úshin áıel men erkekke ortaq, birigip saqtaýy tıis qundylyqtar bar. Bul qundylyqtar tıisti deńgeıde saqtalǵanda ǵana qurylǵan otaý ordaly bolmaq.

Onyń eń áýelgisi – senim. Otbasy senim oshaǵyna aınalýy tıis. Erli-zaıyptylardyń bir-birine degen senimi Allaǵa degen berik senimniń ústinen qurylady. Búginde erli-zaıypty ekeýdiń arasyndaǵy senimniń joqtyǵynan qanshama jandar ajyrasyp ketip jatyr. Birinen-biri qýystaný, orynsyz qyzǵanysh, shynaıy súıispenshilik pen mahabbattyń jetispeýshiligi osy senimsizdikten týyndaıdy. Eger erli-zaıypty ekeýdiń Allaǵa degen senimi men ımany berik bolsa, qaıda júrse de Allanyń nazarynda júrgendeı sezinse jáne bir-birin Allaǵa tabystasa, bul qundylyq túgel bolǵany. Sondaı-aq bir-birine jaqsy jar, balalarǵa jaqsy áke, jaqsy ana bolatyndaryna da bek senýleri kerek.

Otbasyndaǵy ekinshi qundylyq – súıispenshilik. Súıispenshilik otbasyn qorshap, qorǵap turatyn qorǵan ispettes. Súıispenshilik berik bolsa, qorǵan da myǵym, otbasy da myzǵymas bolmaq. Bul qorǵannyń qabyrǵasyn otbasyndaǵy urys-keris sógedi. Árbir urys-keris qorǵannyń bir-bir tasyn ushyryp, ornyn oısyratady, súıispenshilikke syzat túsedi. Urys-keris jalǵasa beretin bolsa, súıispenshilikke túsken syzat jaryqqa aınalyp, aıyryla túsedi. Osylaısha qorǵan bir kúni qalanbastaı qoparylyp túsedi. Qazaq «bir kúndik urys qyryq kúndik yrysty qashyrady» degen. Áleýmettik jelilerde júrgen myna bir qyzyqty aqparat osy aıtqandarymyzǵa mysal bolatyn shyǵar. Bir psıholog ǵalym dáris berip turyp, oqýshylaryna: «Adamdar urysqanda nege bir-birine aıqaılap sóıleıdi? Bir-birine jaqyn tursa da sózderi estilmeı qalatyndaı qatty sóıleıdi, nelikten?» – dep suraq qoıady. Oqýshylary tosynnan qoıylǵan qyzyq suraqqa jaýap bere almaı, tosylyp qalady. Eshkim jaýap bere almaǵan soń, suraǵynyń mánisin ǵalym bylaı dep túsindiredi: «Adamdar bir-birimen urysqanda júrekteri bir-birinen alshaqtaı túsedi. Bir-biriniń arasyndaǵy qashyqtyq jaqyn bolsa da, júrekteri uzaq turǵandyqtan sózderi estilmeı qalatyndaı qatty aıqaılap sóıleıdi. Erli-zaıyptylardyń júrekteri urys shyqqan saıyn uzaı beredi. Aqyr sońy uzaǵany sonsha, qaıtyp bir-birin taba almaı qalady. Sóıtip, eki jarty bir bútin eki jaqqa aıyrylyp kete barady. Al júregi jaqyn ǵashyq jandar, baıqasańyzdar, bir-birimen jaı sóılesedi, keı kezde sybyrlasyp ta sóılesedi. Al keıbir ǵashyq jandarǵa, tipti sózdiń de, tildiń de keregi joq. Birin-biri kózben uǵysyp, ishpen bilisip otyrady». Hákim Abaı aıtqandaı, «Ǵashyqtyq til – tilsiz til, kózben kór de, ishpen bil». Mine, sondyqtan da januıanyń jarasymdy ómir súrýi úshin qajetti ekinshi tirek – súıispenshilik.

Úshinshi qundylyq – bala, urpaq, áýlet. Otbasy bala, urpaq bolǵanda ǵana tolyqqandy otbasy degen uǵymǵa ulasady. Oǵan deıin «jas jubaı» ne «erli-zaıypty» bolyp qana atalady. Otbasynyń tutastyǵyna bala da negizgi tirek bolady. «Balaly úı – bazar, balasyz úı – qý mazar» deıdi qazaq. Keıbir balasy kóp, biraq jaǵdaıy joq otbasylardy kórip, «baqytsyz otbasy» dep oılamaısyń. Al dúnıeniń bári bar, tek bir balaǵa zar erli-zaıyptylarǵa qarasań, júzderinen baqyttyń ushqynyn kórmeısiń. Sondyqtan da baqyt qarynnyń toqtyǵymen, kóılektiń kóktigimen emes, balanyń kóptigimen esepteledi.

Otbasynyń taǵy bir tiregi – aqyl. Aqyldy er, parasatty jar bolmasa, ol da otbasynyń ǵumyrly bolýyna kóleńke túsiredi. Jalpy, áıel erdiń materıaldyq qana emes, rýhanı da jarylqaýyna zárý. Búginde kóp otbasydaǵy problema osy. Eri men áıeldiń arasyndaǵy rýhanı áńgimeniń joqtyǵy, kúıeýdiń oshaq basshysy retinde buǵan kóńil bólmeýi, árdaıym áıel men balany tıisti túrde tárbıelep otyrmaýy, adamdar men tastardan otyny bolǵan tozaq otynan otbasyn saqtaý úshin rýhanı azyqpen qamtamasyz etpeýi - bári-bári ilim men aqylǵa kelip tireledi.

Otbasyndaǵy kıkiljińder osyndaı dárýmenderdiń jetispeýshiliginen shyǵady. Keıbir otbasylardan áıeliniń erine «osy ýaqytqa deıin sen maǵan ne kórsettiń, senen ne kórdim» dep jatqanyn estip qalyp jatamyz. Bul - aqyldyń emes, aqylsyz nápsiniń sózi. «Áıeldiń shashy uzyn, aqyly qysqa» dep qazaq osyndaı áıelderge aıtsa kerek. Sondyqtan da erkektiń de, áıeldiń de parasatty bolmaǵy, tekti bolmaǵy lázim. Aýyzdan kesek sóz shyqsa, áıeldiń parasatty bolǵany. Aýyzdan kebek sóz shyqsa, jamanatty bolǵany.

Endeshe, osy tórteý túgel bolsa, tóbedegi keldi deı berińiz.

Saltan Saıranuly

Pіkіrler Kіrý