Shańyraq shattyǵyna kim jaýapty?!

Islam dini otbasylyq ómirge kóp kóńil bóledi. Jalpy, dinimizde neke – eki júrektiń qasıetti odaǵy, senimdiliktiń bastaýy. Januıada eń áýeli senim men sezim, súıispenshilik pen syılastyq bolsa, jubaılardyń shyraıy artyp, qandaı jaǵdaıda bolmasyn ómirdiń ashysy men tushysyn, sýyǵy men ystyǵyn, qaıǵysy men qýanyshyn birge bóliskendikten, taýqymettiń tálkegi esh aýyr kelmeıdi. Alla Taǵala osy jaıly Quranda bylaı deıdi: «Alla bir-birińmen ómir súrýleriń úshin ózderińniń aralaryńnan senderge jubaı jaratqan jáne aralaryńa mahabbat pen rahymdylyq syılap qoıǵan»[1].

Dana halqymyz «Jaqsy bolsa, alǵanyń – esiktegi basyńdy tórge súıreıdi, jaman bolsa alǵanyń – tórdegi basyńdy esikke súıreıdi» dep, er-azamattyń eńsesi bıik bolýynyń bir sebebin jubaıynyń jaqsy bolýymen baılanystyrady. Demek, januıa baqytyna kenelgisi kelgen azamat úshin alǵashqy qadam – jaqsy jar izdeý. Bul jaıly Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «Er kisi áıel zatyna tórt ereksheligi úshin nekelenedi. Dúnıe-múlki, tektiligi, sulýlyǵy jáne dindarlyǵy úshin úılenedi. Sen bulardan dindar bolǵanyn tańda, úıiń berekettensin» dep ósıet qaldyrǵan.

Qazirgi tańda januıa qurǵysy kelgen jastar, kóbinese, áıeldiń sulýlyǵy men dúnıesine qaraıdy. Bulardyń ýaqytsha ekenin ańǵara bermeıdi. Eger erli-zaıyptylar ómirlerin dúnıege, oıyn-saýyqqa negizdep úılense, bir-birine degen mahabbaty qý dúnıege aýyp, aqyrynda ajyrasyp tynýy ábden múmkin. Sondyqtan da er kisi ómirlik jan-jaryn, dúnıedegi súıiktisi men syrlasyn tańdaýda, aıaǵyn shalys baspaı tabýy tıis. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Árbiriń shopandaı jaýapkersińder. Barshań da qaramaǵyńa jaýaptysyńdar ... Er adam – otbasyna jaýapty. Áıel – otbasy, oshaq qasyna, eriniń menshigine jaýapty...»[2], – dep nasıhattaıdy.

Islam dini er kisini, eń áýeli, otbasynyń namysyn qorǵaý, áıeliniń, bala-shaǵasynyń napaqasyn taýyp berý, úıge qajetti nárselerdi jáne syrtqy aýyr nemese jeńil isterdiń barlyǵyn qamtamasyz etýdi mindetteıdi. Óıtkeni, Quranda: «Ananyń tıisti qoregi men kıimi balanyń ákesine júkteledi»[3], – delingen.

Birde Mýǵaýııa bın Haıda (r.a) esimdi sahaba Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Ýa, Rasýlalla! Áıelderdiń bizdiń moınymyzdaǵy aqysy ne?» – dep suraǵanda, oǵan Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Iship jegeniń sııaqty ony da iship jegizesiń, kıingeniń sııaqty ony da kıindiresiń, sosyn istegenderińdi esh mindetsinbeısiń», – degen eken.

Al, áıel zaty áýeli kúıeýine baǵynýy, ıaǵnı ıtaǵat etýi tıis. Sodan keıin óz namysyn, bala-shaǵasy, úıi men mal-múlkin qorǵap otyrýǵa mindetteledi. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s): «Áıel bes ýaqyt namazyn oqysa, ramazan aıynda orazasyn tutsa, ar-namysyn qorǵap jáne kúıeýine boıusynatyn bolsa jánnát esikterinen qalaǵanyna kiredi», – degen hadısinde áıelderdi jánnatqa jeteleıtin amaldardyń biri – kúıeýlerine boı usyný ekeni anyq aıtqan. Al, myna bir hadıste: «Eger adamnyń basqa bir adamǵa sájde etýin qalasam, áıeliniń kúıeýine sájde etýin qalar edim», – degen. Bul sózderdiń barlyǵy da jubaıynyń úıde basshysy ekenin qabyldaǵysy kelmeıtin, óz kúıeýin mensinbeıtin, aıtqan sózin qulaqqa eleń qylmaıtyn, tákáppar áıelderge aıtylǵan eskertý bolsa kerek.

Qasıetti Quran Kárimde: «Er kisiler – áıelderdiń bıleýshisi»[4] dep baıan etilgendeı, Islam dini januıanyń otaǵasy retinde quqyqty er kisige usynady. Alaıda, bul áıel zatyna tómen qarap, er kisini joǵary sanaý emes. Qaıta Islam dini áıel zatynyń quqyǵyn orny-ornymen taýyp, bir júıege tizip bergen.

Islam dininde áıel zatynyń quqyǵy men namysyn qorǵaý úshin Alla Taǵala Quran súrelerniń birine «Nısa», ıaǵnı «Áıelder» degen ataý bergen. Al, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterinde erkekterden áıel zatynyń keıbir jaǵdaıda joǵary turatynyn kóre alamyz. Bir sahaba Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Eı, Allanyń Elshisi! Dúnıede jasaıtyn jaqsylyǵymdy áýeli kimnen bastaıyn?» – dep suraǵanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Qolyńnan kelgen jaqsylyqty anańa jáne anańa, taǵy da anańa jasap, sodan keıin ákeńe jasa», – dep buıyrǵan. Demek, Islam er kisi men áıel kisiniń abyroıyn birdeı qorǵalýyn qamtamasyz etedi.

Dinimizde erli-zaıyptylardyń bir-birine jaqsy mámilede bolýy ýájip sanalady. Islam otbasyndaǵy máselelerdi er men áıel birge oılasyp, aqyldasyp sheshim qabyldaýǵa shaqyrady.

Paıǵambarymyz óziniń hadısinde: «Áıelderdiń aqylaryn oryndaýda Alladan qorqyńdar! Sender áıelderińdi Allanyń bir amanaty dep aldyńdar», – dep eskertedi.  Sonymen qosa, er-azamat januıasyn jáne jaryn dinı turǵyda tárbıelep, jaqsy minez qulyqqa úgittep, olardyń qulshylyqty oryndap, oryndamaǵandyqtaryn baqylap, kemshilikterin túzetip otyrýy tıis. Aqyrette otbasynyń ahýalyna jaýapty ekenin bilgeni jón.