Shańyraqty shaıqaltatyn segiz sebep
Baıqasańyz, shańyraq kótergen kez kelgen erli-zaıyptylardyń bastapqyda sezimderi arnasynan tasyp, baqyt qushaǵynda ómir súrip jatady. Ýaqyt óte kele, kúndelikti kúıbeń tirshilik bar, qala berdi baıqalmaıtyn jaýapkershilikteri kóbeıe túsken shaqta – aradaǵy sezim keıbir otbasylarda sóne bastaıdy. Sezimderi kún sanap olardan alystaı túsedi. Onyń artynan ózara túsinisý men uǵynysý degen uǵymdardyń ornyn urys pen janjal almastyrady. Al, órshı tússe, aqyrynda jubaılyq baılanys úzilip tynady. Quran Kárimde: «...Erlerdiń áıelderdegi haqylary sııaqty, áıelderdiń de erlerde belgili haqtary bar. Áıelderden kóri erlerdiń dárejesi artyq...»,[1] – degen aıat bar. Sondyqtan da, shańyraqty shaıqaltyp, mahabbatpen qurylǵan otbasynyń oırany shyǵýǵa alyp keletin birneshe sebepterden saq bolǵan jón.
1. Kemshilikterdi betke basý, jaqsylyǵyn kórmeý
Erli-zaıyptylar bir-biriniń kemshiligine basa nazar aýdaryp jatady. Únemi bir-biriniń aıybyn sanamalap, ony ulǵaıtýǵa áreket etedi. Sonymen birge, jubynyń jaqsy jáne jaǵymdy qasıetterin kórmeı jatady. Nátıjesinde, arada renish pen nemquraılyq qabyrǵasy paıda bolǵanyn da sezbeı qalady.
Sondyqtan erli-zaıyptylar bir-biriniń boıyndaǵy jaqsy qasıetti kórip, onyń ósýine yqpal etkeni jaqsy. Al, kemshilikterin jasyrýy aradaǵy sezimniń sýyp ketpeýine septigi tıedi.
2. Salystyrý
Erli-zaıyptylar sanaly túrde, keıde sanasyz túrde jubyn óziniń ortasyndaǵy jora-joldasy, aǵaıyn-týysy nemese áriptesterimen salystyra bastaıdy. Onyń saldarynan adam óz jubynyń kemshiligin kórip ári onyń narazylyǵyn týdyrýmen sezimin jaralaıdy. Bul óz kezeginde jubaılardyń jan dúnıesine oq bop tıedi.
Adam bolǵan soń, onyń jaqsy minezimen qatar jaǵymsyz minezi de bolatynyn umytpaǵan jón. Al, salystyrý – otbasyn buzatyn tásil.
3. Túsinispeýshilik aldyndaǵy únsizdik
Otbasylyq ómirde problema men kelispeýshilikter oryn alyp turýy zańdylyq. Al, bul kelispeýshiliktiń qaıtalana berýiniń birden bir sebebi –erli-zaıyptylardyń ol másele jaıly ashyq sóılesip, onyń sheshim tappastan, jyly jaýyp qoıýynda. Nátıjesńnde, arada jaqtyrmaý, jekkórý sezimi týady. Munyń sheshý joly – kelispeýshilik oryn alǵan ýaqytty sýytpaı, ret-retimen ár taqyrypty taldaı otyryp, urys-kerissiz dıalog túrinde ózara túsinistikke qol jetkizý.
4. Sezimdi mazaq etý jáne jaralaý
Óz jubynyń is-áreketi, minez-qulqy, syrt kelbeti sııaqty tusyn ashyq nemese oısha mazaq etý jáne mensinbeý jaǵymsyz oı qalyptastyra bastaıdy. Mundaıda, súıispenshilik pen meıirimdilikke oryn qalmaıdy. Nátıjede, syn kózben qaraǵan taraptyń óz jubyna degen sezimi ózgerip shyǵa keledi. Jubaılar bir-biriniń sezimine qurmetpen qaraı otyryp, janyn jaralaıtyn oǵash áreketterdi aınalyp ótýge baryn salýy qajet.
5. Únemi jumysbastylyq
Erli-zaıyptylardyń biri úı ishinde nemese túzde jumys, dos-jaran, bala tárbıesi jáne t.b. sebeptermen jumysbasty bolýy jubaıynyń eleýsiz qalǵanyn jáne eskerýsiz qalǵanyn sezindiredi. Ásirese, jubaıynyń sol bos ýaqytyn az bolsa da aldanysh etip aınalysatyn isi bolmasa, tipti, qıyn. Sondyqtan, jubaılar jumys qanshalyqty qaýyrt bolsa da, bir-birine kóńil bólýge ýaqyt tabýy mańyzdy. Tipti, ol úshin keıde jumysy toqtap jatsa da. Áıtpegen jaǵdaıda, aralary sýyq tynady.
6. Shekteý men baǵalamaý.
Adamnyń ómirlik armany men maqsatyn júzege asyrý úshin jaqyndarynyń qoldaýy asa qajet. Alaıda, janyndaǵy adam ony túsinbese, demep jigerlendirmese, sol jaman. Bul da otbasylyq ara-qatynasqa syzat túsiretin jaıt. Sondyqtan, erli-zaıyptylar bir-biriniń maqsat-muratyna qurmetpen qarap, armany oryndalýy úshin rýhanı jáne qarjylaı qoldaý kórsetkeni durys.
7. Shekten tys qyzǵanshaqtyq
Qyzǵanysh erli-zaıyptylardyń qarym-qatynasyn buzady. Qyzǵanysh saldarynan otbasyndaǵy tynyshtyq kúdik pen kúmánǵa aınalady. Onan soń, jaman oı men senbeý paıda bolady. Al, bul óz kezeginde jekkórýdi týdyrady. Nátıjede, súıispenshilik pen ystyq sezim qyzǵanysh kóleńkesinde qalyp qoıady. Qyzǵanyshsyz taǵy bolmaıdy. Erli-zaıyptylar arasynda nemquraılyq pen astamshylyq ortasyndaǵy durys qyzǵanysh sezimi bolǵany qup. Sonymen birge, negizsiz kúdik pen kúmánnan saq bolǵany jón.
8. Bılep-tósteý.
Er kisilerdiń basym kópshiliginde otbasylyq úlken-kishili máselelerde sheshim qabyldaýǵa tek ózderi ǵana quqyly degen oı qalyptasqan. Mundaı er kisiler eshkimmen aqyldaspaıdy, raıynan qaıtý degendi bilmeıdi. Sol sııaqty, kúıeýin bılep-tóstegisi keletin áıelder de tabylady. Munyń ekeýi de otbasyn oıran etedi. Erli-zaıyptylar eki jarty bir bútin bolyp, kez kelgen máseleni keńesip sheshýi qajet. Quran Kárimde: «...isterinde ózara keńesetin...»[2] jandardyń Jaratqan ámirine boıusynǵan múminder qatarynan tabylatynyn aıtady. Demek, «keńesip pishken tonnyń kelte bolmaıtynyn» kez kelgen ýaqytta umytpaǵan abzal.
Dana halqymyz «Úılený ońaı, úı bolý qıyn» dep bekerden beker aıtpaǵany belgili. Alyp-ushqan sezimniń jeteginde januıa qurǵan jastardyń birlesken kóshi bolashaqqa jol tartyp, buralań joldardan súrinbeı ótýi úshin talaı tosqaýyldar men synaqtarǵa tózýlerine týra keledi. Kóptegen kedergilerdi artqa qaldyra otyryp, bir-birin ardaqtaı bilgenderdiń ǵana baqytty januıaǵa aınalary sózsiz.
