Súıispenshiliktiń bes tili
Súıispenshilik degende, biz munda jastardyń aıtyp júrgen kúıdim-súıdimin aıtaıyn dep otyrǵan joqpyz. Biz túsinýshiliktiń, ymyrashyldyqtyń, ıaǵnı otbasyn baqytqa jeteleıtin bes joldy, tásildi túsindireıin dep otyrmyz. Biraq, buny basqasha ádis-tásilmen túsindiremiz. Keıbireýler «Bizdiń óz ǵalymdarymyz turǵanda basqanyń keregi ne?» degen pikir aıtady. Bir ustazym aıtýshy edi: «Batystyń psıhologtary men fılosoftarynyń, qolyna qalam ustar ǵalymdarynyń oılary – bizdiń Quran aıattary men hadısterdi jetik meńgerýge bir-bir baspaldaq», – dep. Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) aıtpap pa edi: «Sonaý Qytaı da bolsa da bilim úırenińder», – dep. Al, dana halqymyz: «Kisige qarap sóz alma, sózine qarap kisini al» degen emes pe?! Bul tusta kezinde orta ǵasyrda Islam ǵulamalary álemdik jáne batystyq ǵalymdardyń, onyń ishinde Sokrat pen Arıstotel syndy fılosofotardyń eńbekterin arabshaǵa aýdaryp, ony ármen qaraı damytqanyn eske alsaq jetkilikti bolar. Sondyqtan da ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) otbasy, bala tárbıesine arnalǵan súnnetin, sózderin túsinýimiz úshin batystyq psıhologka júginsek.
GErı Chepmen degen batystyq psıholog óz eńbeginde bes súıispenshilik tilinen syr shertedi. Onyń aıtýynsha, kóptegen januıa birin-biri durys túsinbeýinen otbasylar shaıqalýda. Iaǵnı, bir-birinen kútetin qurmetti nemese qyzmetti ańǵara almaýylarynda. Endigi kezek solarǵa toqtalsaq.
Jaqsy sóz
Qazaqta «Jaqsy sóz jarys yrys» demeı me?! Kóptegen otbasylar sóz qudiretin túsinbeýde. Sózdiń qudirettiligi sonshalyqty «Sóz súıekten, taıaq etten ótedi» demeı me? Keıbir áıelderge jaqsy sóz jetpeı turady. Ol áıelge myń jerden jaǵdaıyn jasa, ýaqyt ból, biraq oǵan jaqsy sóz jetpeıdi. Áıelderge kóp sózdiń qajeti de shamaly. Mysaly «Daıyndaǵan tamaǵyń qandaı tamasha bopty!» nemese áıeli kúıeýine «Qoqysty shyǵarǵanyń úshin rahmet!», kúıeýi áıeline «Myna kóılekte tym ádem bop kettiń» degen sııaqty jyly, jaǵymdy sózderdi jıi-jıi aıtyp turý kerek. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Jaqsy sóz aıtyńdar nemese úndemeńder», – degen.
Ýaqyt ótkizý
Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) kúni úsh bólikten turatyn bolǵan. Birinshi bóligin halyqqa arnaǵan, ekinshi bóligin otbasyna, úshinshi bóligin Allaǵa qulshylyqqa arnaǵan. Osymen qatar, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) keı-kezderi hazireti Aıshamen kúresetin nemese júgirip, jarystan bolǵan. Qarańyzshy, bir úmbettiń paıǵambary jubaıyna qanshalyqty kóńil bólip, birge ýaqyt ótkizgen.
G.Chepmenniń zertteýinshe, kóptegen otbasy birin-birine jetkilikti deńgeıde ýaqyt bólmeıdi. Al, endi ol jubyńyzdyń súıispenshilik tili bolatyn bolsa, sonyń saldarynan ajyrasýǵa deıin barady. Bir áıel bolady, olarǵa barlyq jaǵdaıdy jasaısyń, qazaqshalap aıtqanda ishkeni aldynda, ishpegeni artynda, biraq álgi áıel kúıeýinen esh razy emes. Kese-sháınekti syndyryp, sońynda balany uryp jylatyp, berekeni alǵany alǵan. Sondaǵy onyń súı,spenshilik tili – kúıeýiniń onymen az da bolsa ýaqyt ótkizýi.
Syılyq
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bir-birińizge syılyq syılańyzdar, bul aralaryńyzdaǵy súıispenshilikti nyǵaıtady», – degen. Shynynda da, adamnyń kópshiligi syılyq alǵandy jaqsy kóredi. Qazaqta «Adamnyń kóńili bir atym nasybaıdan qalady» demeı me? Sol qurǵyrdyń densaýlyqqa zııany bolsa da mundaǵy aıtpaǵy kóńildiń náziktigi ǵoı. Bolmashy nárseden kóterilip, bolmashy nárseden túsip otyratyn. Biraq keıbir adamdar bar januıasynda syılyq berý mádenıeti qalyptaspaǵan. Meniń bir joldasym bar edi. Ómirinde úıinde mereke toılap, bir-birine syılyq jasamaǵan. Mine, osyndaı adamnyń jubaıynyń súıispenshilik tili eger syılyq bolsa, onda ony máńgilik túsinbeı ótedi.
Kómek
Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) óz kóılegin ózi tigip kıgendigi týraly hadıster bar. Sahabalar tarapynan Hazireti Aısha (r.a.) anamyzdan Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) úıde ne isteıtindigi suralǵanda, Onyń (s.ǵ.s.) basqalar sııaqty úıdiń barlyq sharýalaryna aralasatynyn, qoılardy saýyp, ózine qatysty jumystardy atqaratynyn aıtqan.
Keıbir adamdardyń súıispenshilik tili oǵan azda bolsa úı jumystarynda kómek qolyn sozý, kómektesý bolyp tabylady. Professor, álemge áıgili psıholog GErı Chepmen: «Men áıelime kómektesip aptasyna úıdi bir ret sypyryp turamyn», – deıdi.
Qatynas
Qazaqta «Uly sózdiń uıaty joq» degen. Otbasylyq ómirde mańyzdy nárseniń biri, ol – juptardyń tósek qatynasy bolyp tabylady. Ókinishke oraı kóptegen otbasylar, ásirese, dúnıege 4-5 balasy kelgen juptar tósek mádenıetine kóp mán bermeı ketedi. Nemese jumystan sharshap júrgen kisiler de syltaýratyp, buǵan selqos qaraıdy. Mysyrlyq bir psıhologtyń aıtýynsha, musylman áleminde kóptegen otbasylar tósek mádenıetin jetik meńgermegeninen, mán bermegeninen ajyrasyp tynady eken. Osyǵan oraı Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Eri tósekke shaqyrǵan ýaqytta oǵan kelýden bas tartqan áıelge perishteler tań atqanǵa deıin laǵynet aıtady»,[1]– degen.
Óıtkeni, musylman balasy Alla jaratqan tabıǵı qajettilikterdi neke qıyp, otbasyn qurý arqyly halal jolmen óteýdi buıyrǵan. Er adam óz áıelinen tósek qatynasyna baılanysty qajettilikterin óteı almasa haramǵa, ıaǵnı, zınaǵa barýy múmkin. Hazireti Omar (r.a.) bir kúni Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip:
– Ýa, Allanyń Elshisi! Men qurydym. Maǵan Alladan keshirim tileýińizdi suraımyn. Men áıelime artynan jaqyndadym (ıaǵnı, tıesili, bala dúnıege keletin ornynan. Óıtkeni, sol kezdegi ıýdeıler áıelge art jaǵynan jaqyndaýdy haram dep biletin edi. Bala aýrý bolyp týyldady dep senetin).
Sol oqıǵaǵa baılanysty Alladan myna aıat keledi: «Óıtkeni, áıelderiń – egindikteriń. Egindikterińe qalaı qalasańdar, solaı kelińder»[2].
Urys neden shyǵady?
Halqymyz: «Óz jurtyń – kúnshil, naǵashy jurttyń – synshyl, qaıyn jurttyń – minshil keledi», – deıdi. Qazaq halqynda bir jaman minez bar, ol - jas-jubaılardyń arasyna túsip, birin-birine jamandap, sońynda ajyrastyryp tynady. Árıne, buny istegende óz perzentterine jamanshylyq oılap istemeıdi. Eki jaqta jastardyń quqyn qorǵadym, kelesi jaqqa aqysyn jibermesin dep aqyrynda januıany ajyrastyryp, baqytsyzdyqqa dýshar etkenderin bilmeı de qalady, bilse de kesh túsinedi. Osyndaı da «Eki jastyń arasyna esi ketken túsedi» dep qandaı dóp aıtylǵan deseńshi!
Baqytjan Ótkelbaev
[1] Buharı, Nıkah baby, 85-hadıs.
[2] «Baqara» súresi, 223-aıat.
