TAǴY DA ÁRÝAQ TÝRALY
Taqaýda ǵana «árýaq» taqyrybyna qatysty tujyrymdarymdy aıtqam. Dese de, áleýmettik jelide bul másele áli qyzý talqylanyp jatyr eken. Taǵy da besh tıynymdy qosa ketýdi jón kórip otyrmyn.
Birinshiden, Qaraqan dáýirindegi Satuq Boǵra han men Musa qaǵan júrgizgen rýhanı protsessterdi qaperge alsaq, Alash balasynyń Haq dindi qabyldaǵanyna arysy myń jyl, Altyn Orda dáýirinde Ózbek hannyń dinı reformasyn negizge alsaq, Deshti-Qypshaq halqynyń musylmanshyldyq jolǵa túskenine berisi jeti júz jylǵa jýyq ýaqyt boldy. Óz basym atalǵan tarıhı kezeńdegi rýhanı úderisterdi zerdelep júrgenime shırek ǵasyr ýaqytqa jýyqtady. Qazaq halqynyń dúnıetanymyna qatysty osy shaqqa deıin jaryq kórgen irgeli zertteý jumystaryna hám dinı shyǵarmalarǵa mátindik taldaý jasaǵanymyzda "árýaq qoldasyn" dep aıtý shırk bolady" degen birde-bir pikirdi ushyrastyrǵan emespiz. Ágárkı, "árýaq qoldasyn" degen sóz shırk bolsa, nege din ǵulamalary bulaı aıtýǵa tyıym salmaǵan? Álde, burnaǵy ǵulamalar "shırktiń" ne ekenin uqpaıtyn dúmbilez be edi?! Daýryǵyp jatqan aǵaıyn máseleniń osy jaǵyna nazar salsa eken.
Ekinshiden, «árýaq qoldasyn», «árýaq jelep-jebesin» degen sózdiń ne maǵyna beretinin áli uqpaı júrgen sııaqtymyz. Ásili, dindegi mańyzdy ustyndar men uǵymdar qazaq tiliniń sózdik qoryna arab tilindegi ataýymen kelmegen. Mysaly, arabshadaǵy «sálat» sózi qazaq tiline «namaz», «qulshylyq», «minajat» degen ataýlarmen engen. «Sáým – qazaq tiline «oraza tutý» men «aýyz bekitý» ataýlarymen kirikti. «Rásýl» – «elshi» jáne «paıǵambar», «qııamet» – «qalǵanshy shaq», «jánnat» – «ujmaq», «jahannam» – tamuq», «sırat» – «qyl kópir», «málaık» – «perishte, «bes ene», t.b. Sol sekildi áhli-súnnet aqıdasynda ruqsat etilgen «táýassýl» men «ıstıǵasa» uǵymdary da qazaq tiliniń sózdik qoryna arabshasymen emes, «árýaq qoldasyn» jáne «árýaq jelep-jebesin» ataýlarymen kirgen. Sondyqtan, buryn «árýaq qoldasyn» jáne «árýaq jelep-jebesin» degen sózder eshqandaı daý týdyrmaǵan. Bizde «árýaq qoldasyn» dep aıtý «shırk» bolady» degen pikirler qaı ýaqyttan bastap kórinis berdi? Rasyn aıtar bolsaq, táýelsizdikten keıin ortaǵa shyqty. Kimder «shırk» – dedi? Ýahabıler ekeni talasssyz aqıqat!
Úshinshiden, «árýaq qoldasyn» taqyryby daýǵa aınalǵannan beri talaı adam óz oılaryn ortaǵa salyp jatyr. Kindikten tómen álemdi jyrǵa qosqysh aýzy týalet aqynsymaqtardan bastap, bloger, jýrnalıst, jazýshy, tipti sportyshylarǵa deıin pátýa beretin boldy. Din mamany bolmaǵan soń kópshiliktiń laqpa pikirine túsinistikpen qaradyq. Ol ol ma, keshe Mysyrda ál-Ázhar bitirip kelip ýaǵyz aıtyp júrgen bir jigittiń «árýaq» taqyrybyndaǵy pikirin estip aıran-asyr boldym. Álgi sabazdyń Mysyrda pálenbaı jyl júrip ne oqyǵanyn túsinbedim. Ýaǵyzynda kóknar iship alǵan adam qusap «ıstıǵasa» men «táýassýldy» ajyrata almaı, birdi-birge soǵyp uryp otyr. Atam qazaq: «Sengen qoıym sen bolsań, kúısegenińdi uraıyn» osyndaıda aıtqan eken ǵoı dep, ne kúlerimdi, ne jylarymdy bilmedim. Bul degenimiz bizdiń qoǵamnyń áli durys din mamandaryna jarymaı otyrǵanyn kórsetedi.
Tórtinshiden, pikirtalas barysynda «árýaq qoldasyndy» jaqtap shyqqan bazbir baýyrlarymyz Qudaı-taǵalany bir shetke ysyryp qoıyp, bárin «árýaq qylady» dep ottap otyr. Teologııa ǵylymynda áý basta álemdi jaratyp, odan keıingi ǵalamnyń taǵdyryna aralaspaıtyn «Tynyǵýshy Qudaı» degen panteıstik túsinik ushyrasady. Islam tarıhynda «Qadarııa» jáne «Mýǵtazalııa» sekildi osy kózqarasty ustanǵan adasqan aǵymdar bolǵan. Keıin bul pikir hrıstıandyqtyń ishinde protestanttardyń shyǵýyna da áser etti. Alaıda, áhli-súnnet joly bul pikirdi múlde qoshtamaıdy. Bul Imam Matýrıdı aqıdasy boıynsha adasýshylyq bolyp sanalady. Quran-kárimde «Alla-taǵalanyń ámirinsiz aǵashtyń japyraǵy de jerge túspeıdi» (Ánǵam, 59) dep buıyrylǵan. Endeshe, kimde-kim «Alla-taǵalanyń taǵdyr etýinsiz záredeı birdeńe bolady» dese, ol áhli-súnnetten emes. Bulaı aıtýshylar baǵzyda ólip qalǵan adasqan aǵymdar «Qadarııa» men «Mýǵtazalııany» tiriltýshilerge jatady.
Besinshiden, «árýaq qoldasyn» degen uǵymnyń túpki mánin uqpaıtyn tek ýahablıler emes, musylman áleminde kóptegen adasýshy dinı toptar bar. Olardyń keıbir ókilderimen ýaǵynda talaı aıtysyp-tartysqanbyz. Bazbir baýyrlarym «Olar salafılerge qarsy ǵoı, neǵylasyń?» dep máseleni tereń uqpaı maǵan basý aıtqan. «Árýaq» taqyryby kún tártibinde qyzý talqyǵa túsken saıyn sol sektanttardyń bet perdesi sheshilip jatyr. Beıne Alla-taǵala «árýaq» taqyrybyn kóldeneń tartyp, kimniń dúmshe, kimniń adasqan, kimniń túzý jolda ekenin ańǵartyp jatqandaı. Osy turǵydan alǵanda «árýaq» taqyrybynyń talqyǵa túskeni durys bolǵan tárizdi.
Py-sy: Alla-taǵalam osy synaqtarda Alash balasyn adasýdan saqtasyn dep tileımin!
