TARAÝYQ NAMAZYNA QATYSTY SURAQTAR

TARAÝYQ NAMAZYNYŃ ÚKIMI QANDAI?

 Taraýyq namazy árbir musylmanǵa bekitilgen súnnet[1]. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): 

شهر كتب الله عليكم صيامه وسننت لكم قيامه

«Alla Taǵala senderge Ramazanda (kúndiz) oraza ustaýdy paryz etse, Men (túninde) qulshylyq etýdi súnnet ettim»[2], – degen.

Taǵy bir hadıste:

مَن قام رمضان إيمانًا واحتسابًا، غُفِر له ما تقدَّم ذنبه 

«Kimde-kim, Ramazanda saýabyn úmit ete otyryp, Alla razylyǵy úshin túngi namazyn oqysa, onyń ótken kúnálary keshiriledi»[3] delingen.

Ramazan aıyndaǵy túngi namaz – taraýyq namazy. Ony árbir tórt rakaǵattan keıin otyryp dem alǵandyǵy úshin taraýyq dep ataǵan[4].

Taraýyq namazyn jamaǵatpen oqý kıfaıa (bireýi oryndasa basqasynyń moınynan túsetin amal) súnnet bolyp sanalady[5]. Taraýyqty oqymaǵan meshit jamaǵaty túgel kúnáhar bolady. Olardyń keıbiri oqysa basqalarynyń moınynan kúná ataýy túsedi. Al meshitte jamaǵatpen oqymaǵandar artyqshylyqtan qur qalady. Buǵan keıbir sahabalar men tabıǵındardyń meshitte jamaǵatpen oqymaǵandyǵy dálel bolady[6].  

 

  TARAÝYQ NAMAZYN ÚIDE OQÝǴA BOLA MA?

Taraýyq namazyn meshitte oqyǵan abzal[7]. Eger meshitte jamaǵatpen oqymaı úılerinde oqysa kúnáhár bolmaıdy[8].

Abdýr-Rahman ıbn Abdýlqarıden jetken rıýıatta bylaı delinedi: «Omar ıbn Hattabpen Ramazan aıynyn bir túninde meshitke barǵanmyzda, top-top bolyp jatqan adamdardy kórdik. Bireýi namazdy jalǵyz oqyp jatyr, al bireýiniń artynan bir top adam ilesip namaz oqyp tur. Omar: «Olardy bir ımamnyń artyna jınaǵanym jaqsy bolar edi», – dedi. Sosyn olardy Ýbaı ıbn Kaǵbtyń artyna jınady. Sodan keıin onymen taǵy bir túni meshitke shyqqanymda, adamdar bir qarıǵa erip, namaz oqyǵanyn kórdik. Omar: «Qandaı jaqsy jańalyq», – degen»[9].

Sondyqtan er adamdar taraýyqty úıinde oqýyna bolady. Biraq meshitte oqyǵany abzal. Al áıelderdiń óz úılerinde oqyǵandary abzal. Degenmen, meshitke baryp oqýlaryna sharıǵat tyıym salmaıdy. Alaıda olardyń meshitte oqyǵanynan kóri, úıde oqyǵandary saýaby molyraq. 

 

  ORAZA USTAMAǴAN ADAM TARAÝYQ NAMAZYN OQI ALA MA?

 Taraýyq namazy súnnet bolyp sanalady. Ony oqymaǵan adam úlken saýaptan qur qalady. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): 

إِنَّ لِرَبِّكُمْ عزَّ وجلَّ فِي أَيَّامِ دَهْرِكُمْ نَفَحَاتٍ، فَتَعَرَّضُوا لَهَا، لَعَلَّ أَحَدَكُمْ أَنْ تُصِيبَهُ مِنْهَا نَفْحَةٌ لا يَشْقَى بَعْدَهَا أَبَدًا

«Rasynda, Alla Taǵalanyń osy dúnıe kúnderińde kóptegen syılardy berip qoıǵan (saýap isteýge múmkindikter bergen). Ony paıdalanyńdar. Senderdiń biriń ol berilgen syıdyń birine saı kelseńder, odan keıin múldem baqytsyzdyqqa ushyramaýlaryń múmkin»[10], – deıdi.

Taǵy bir hadıste:

مَن قام رمضان إيمانًا واحتسابًا، غُفِر له ما تقدَّم ذنبه«Kimde-kim Ramazanda saýabyn úmit ete otyryp, Alla razylyǵy úshin taraýyq namazyn oqysa, onyń ótken kúnálary keshiriledi»[11], – degen.

Sondyqtan taraýyq namazyn oraza ustaýǵa shamasy kelgen adam da, shamasy kelmegende oqı beredi. Taraýyqty tek oraza ustaǵan adamdar ǵana oqıdy degen shart joq. Degenmen orazany eshbir sebepsiz ustamaý – úlken kúná.

 

 TARAÝYQ NAMAZY QALAI OQYLADY?

 Imam quptan namazynan keıin jamaǵatpen jıyrma rákaǵat namaz oqıdy. Jıyrma rakaǵat oqý kópshilik ǵalymdardyń kózqarasy[12].

Ás-Sáıb ıbn Zaıd bylaı deıdi: «Omar, Osman jáne Alıdyń halıfalyq tusynda taraýyqty jıyrma rakaǵat oqyǵan»[13]. Taǵy bir rıýaıatta: «Jıyrma úsh»[14], – delingen. Úsh rakaǵaty – útir namazy.

Al ımam Málık Mádınalyq turǵyndardyń oqyǵan taraýyqyn alǵa tartyp otyz alty rakaǵat oqylady deıdi. Imam Málıktiń keltirgen deregi dálel retinde jaramaıdy. Óıtkeni Mádınalyqtar árbir tárýıhanyń (demalystyń) arasynda jeke-jeke tórt rakaǵat namaz oqıytyn, al Mekkelikter qaǵbany jeti ret taýaf jasaıtyn. Buǵan eshqandaı tyıym joq. 

Taraýyq namazynyń ár rakaǵatynda «Fatıha» súresinen soń bir qysqa súre oqylady. Keıbir ǵalymdar «Pil» súresinen bastap aınaldyra oqıdy. Adam rákaǵat sanynan shataspas úshin osylaı oqyǵan jaqsyraq deıdi[15]. Ramazan aıy ishinde Qurandy basynan bastap, aıaǵyna deıin tolyq bir ret oqyp shyǵý – súnnet.

Taraýyq namazyn árbir eki rákaǵatta sálem berip[16], bes tárýıha – demalys jasaıdy. 

Taraýyq namazyn oqý úshin meshitke kelgen adam aldymen quptan namazyn oqıdy, odan soń taraýyq namazyna qosylady. Taraýyq namazynyń qalǵan rákaǵattaryn jáne útir namazyn keıin ózi jalǵyz oqyp bitiredi. Taraýyq namazynyń qazasy oqylmaıdy[17].

 

TARAÝYQ TASBIHYN AITÝ ShARIǴATQA QAIShY MA?

 Taraýyqtyń árbir tórt rakaǵatynan keıin jáne útir namazynan buryn tórt rakaǵat namaz mólsherindeı otyrý sáláf (aldyńǵy býyn) ǵalymdarynan mura retinde jetip kelgen. Ábý Hanıfadan osylaı rıýaıat etilgen. Negizi «tárýıha» sózi azdaǵan demalys degendi bildiredi. Ony júzege asyrý úshin tórt rakaǵat namazdyń ýaqytyndaı otyrady. Mekke turǵyndary ár taraýyqtyń arasynda kaǵbany jeti ret táýaf etse, Mádınalyqtar jeke turyp tórt rakaǵat namaz oqıtyn. Ár qala turǵyny tásbıh tarta ma, táhlıl aıta ma, úndemeı kútip otyra ma nemese jeke turyp namaz oqı ma óz erki[18].  

Sondyqtan «taraýyq tasbıhy» sharıǵatqa qaıshy emes. Demalyp otyrǵan kezde úsh ret myna tásbıh oqylady: 

 سُبْحَانَ ذِى الْمُلْكِ وَالْمَلَكوُتِ، سُبْحَانَ ذِى الْعِزَّةِ وَالْعَظَمَةِ وَالْقُدْرَةِ وَالْكِبْرِيَاءِ وَالْجَبَرُوتِ، سُبْحَانَ الْمَلِكِ الْحَىِّ الَّذِى لاَ يَمُوتُ، سُبُّوحٌ قُدُّوسٌ رَبُّ الْمَلآئِكَةِ وَ الرُّوحِ، لاَ إِلٰهَ إِلاَّ اللهُ نَسْتَغْفِرُاللهَ، نَسْئَلُكَ الْجَنَّةَ وَ نَعُوذُ بِكَ مِنَ النَّارِ

 

Oqylýy: «Sýbhana zıl-mýlkı ýál-málákýt. Sýbhana zıl-ızzatı ýál-azamatı ýál-qudratı, ýál-kıbrııaı ýál-jábárýt. Sýbhanál-málıkıl-haııllázı lá ıanamý ýá la ıamýt. Sýbbýhýn, qýddýsýn Rabbýna ýá Rabbýl málááıkátı ýárrýýh. Lá ıláhá ılla Alla nastaǵfırýllah. Nasálýkál djannata ýá naǵýzý bıka mınánnaar».

Maǵynasy: Jerdegi jáne aspandaǵy jaratylystardyń ıesi – Alla Taǵalany árqandaı kemshilikten pák dep bilemin. Ústemdik, ulyqtyq, qudiret jáne joǵary mártebelik ıesi – Alla Taǵalany árqandaı nuqsannan pák dep bilemin. Esh ólmeıtin, máńgi tiri, búkil álemniń patshasy – Alla Taǵalany árqandaı aıyptan pák dep bilemin. Ol min-kemshilikterden pák ári taza, perishtelerdiń jáne Jábireıildiń Rabbysy, bir Alladan basqa qudaı joq. Biz Alla Taǵaladan kúnálarymyzdyń keshirilýin suraımyz. (O, Jaratqan Iemiz!) Senen jánnatty suraımyz, Saǵan tozaq otynan qutqar dep sıynamyz[19].

Taraýyq namazy aıaqtalyp, besinshi tásbıh aıtylǵannan keıin myna duǵa oqylady: 

 اَللَّهُمَّ صَلِّ عَلَى مُحَمَّدٍ وَ عَلى اٰلِ مُحَمَّدٍ وَ سَلِّمْ، اَللَّهُمَّ زَيِّنَّا بِزِينَةِ الإِيـمَانِ، وَ شَرِّفْنَا بِشَرَافَةِ الْهِدَايَةِ وَ الْعِرْفَانِ، وَ أَكْرِمْنَا بِصِيَامِ شَهْرِ رَمَضَانَ وَ ارْزُقْنَا الْجَنَّةَ وَ الْغُفْرَانَ، وَ تَقَبَّلْ مِنَّا تَرَاوِيحَنَا يَا سُبْحَانَ، وَ اسْتَجِبْ دُعَآئَنَا يَا حَنَّانُ، بِفَضْلِكَ وَ جُودِكَ يَا مَنَّانُ، بِرَحْمَتِكَ يَا أَرْحَمَ الرَّاحِمِينَ

 

Maǵynasy: Iá, Alla! Muhammedti jáne onyń qaýymyn raqym etip, aman qyla gór. Iá, Alla! Bizdi ıman zeınetine, týra jol jáne tanymdyq sharapatyna bóle, ramazan aıynyń orazasymen syıla, bizge jánnatty násip et, kúnálarymyzdy keshir. Ýa, pák Alla, bizdiń oqyǵan taraýyq namazymyzdy qabyl et. Ýa, raqymdy ári bizge suramastan aldyn ala beretin Alla, Ózińniń keńshiligińmen ári jomarttyǵyńmen bizdiń duǵamyzdy qabyl et! Ýa, asa raqymdylardyń raqymdysy! Barlyq jaqsylyq Seniń raqymyńmen ǵana.

 

TARAÝYQ NAMAZYN SEGIZ RAKAǴAT ETIP OQÝǴA BOLA MA?

 Keıbir ǵalymdar sahabalardyń jáne faqıhtardyń biraýyzdan kelisken máselesine qaıshy kelip, taraýyqty segiz rakaǵat etip oqýyna bolady deıdi. Odan artyǵyraq etip oqýdy bıdǵat sanaıdy. Oǵan dálel retinde Aısha anamyzdan jetken: «Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ramazanda jáne odan basqa aılarda on bir rakaǵat asyrmaýshy edi. Áýeli tórt rakaǵat oqıtyn.  Onyń uzaqtyǵy men kórkemdigin aıtyp jetkizý qıyn. Keıin taǵy tórt rakaǵat oqıtyn. Onyń da uzaqtyǵy men kórkemdigin aıtyp jetkizý qıyn. Sosyn úsh rakaǵat oqıtyn. Men odan (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Ýa, Allanyń elshisi! Siz útir namazynan buryn uıyqtaısyz ba?» – dep suradym. Ol (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Ýa, Aısha! Meniń eki kózim uıyqtaǵanymen júregim uıyqtamaıdy», – dep jaýap berdi»[20] degen rıýaıatty alǵa tartady.   

Bul hadıs taraýyqty segiz rákaǵattan kóbirek oqýǵa bolmaıdy degenge dálel bolmaıdy. Óıtkeni bul táhájjýd namazyna qatysty aıtylǵan[21]. Oǵan qosa taraýyq namazy Ramazannan tys basqa aılarda oqylmaıdy.

Sol úshin taraýyq namazy jıyrma rakaǵat etip oqylady. Bul – kópshilik ǵalymdardyń kózqarasy[22] ári týra jolǵa bastaýshy (Omar, Osman jáne Álı) halıfalardyń súnneti[23].

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Menen keıin ómir súrgender kóptegen kelispeýshilikterge kýá bolady. Sender meniń súnnetime jáne ádil de týra jolǵa bastaýshy halıfalarymnyń (alǵashqy 4 halıfa) súnnetinen myqtap ustanyńdar. Olarǵa azý tisterińmen jarmasyńdar» ^[24], – degen.

 

RAMAZAN AIYNDA ÚTIR NAMAZY JAMAǴATPEN OQYLA MA?

 Iá, ramazan aıynda taraýyq namazyn oqyp bitirgen soń, útir namazy jamaǵatpen oqylady. Imam útirdiń úsh rákaǵatyn daýystap oqyp, Qunyt duǵasyn ishinen oqıdy. Alaıda ramazannan tys basqa aılarda útir namazyn jamaǵatpen oqý – mákrýh. Óıtkeni ol bir jaǵynan nápil namazy bolyp sanalady. Nápil namazyn ramazannan tys aılarda jamaǵatpen oqý – mákrýh[25].  

Útir namazyn ramazan aıynda jeke oqyǵannan jamaǵatpen oqyǵan abzal. Tek túnniń sońǵy bóliginde oqýdy jaqsy kórse, onda sol ýaqytta oqysa da bolady. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): 

اجْعَلُوا آخِرَ صَلَاتِكُمْ بِاللَّيْلِ وِتْرًا

«Túngi namazdaryńnyń sońǵysy útir bolsyn»[26], – degen.

Degenmen bul jamaǵat namazyn tastap útir namazyn túnniń sońǵy bóliginde oqysa abzal bolady degen sóz shyqpaıdy[27]. 

 

«Ramazan orazasyna qatysty pátýalar»

 kitabynan

 

 

[1] «ál-Ihtııar», 1/234.

[2] Ibn Májá, №1328.

[3] Buharı, №37. Mýslım, №759.

[4] Abdýlhamıd Mahmýd Týhmaz, «ál-fıqh ál-hanafı fı sáýbıhı ál-jádıd», 1/427.

[5] «Maraqı al-falah», 157.

[6] «Fáthý babı ál-ınaıa», 1/342.

[7] Abdýlhamıd Mahmýd Týhmaz, «ál-fıqh ál-hanafı fı sáýbıhı ál-jádıd», 1/427.

[8] «ál-Ihtııar», 1/23.

[9] Buharı, №2010.

[10] Tabaranı, №2865.

[11] Buharı, №37. Mýslım, №759.

[12] «Bádáıǵ ás-sanaıyǵ», 2/274

[13] Baıhaqı, «ás-sýnán», 2/496.

[14] «Mýatta», 1/115.

[15] «Raddý ál-mýhtar», 2/498.

[16] Alaıda bizdiń mázhabta árbir eki rakaǵatty jańadan tákbır tahrımamen bastap oqý shart emes. Bul ekinshi rakaǵatta tashahhýd mólsherindeı otyrýǵa baılanysty aıtylǵan másele. Eger tashahhýd mólsherdeı otyrmasa Imam Muhammedtiń kózqarasy boıynsha namazy durys emes, al Ábý Hanıfa men Ábý Iýsýftyń pikiri boıynsha durys sanalady («Bádáıǵ ás-sanaıyǵ», 2/277). Biraq oqyǵany eki rakaǵat bolyp esepteledi («Máraqı ál-fálah», 2/63).

[17] «Ál-Fátaýa at-Tatarhanııa», 1/421.

[18] «Fáthý bábı ál-ınaıa», 1/342.

[19] «Hashııatý ıbn Abıdın», 2/49.

[20] Buharı, №1147. Termızı, №439.

[21] Takı Ýsmanı, «Inamýl-Barı», 4/283.

[22] «Bádáıǵ ás-sanaıyǵ», 2/274

[23] Baıhaqı, ás-sýnán, 2/496.

[24] Termızı, №2676.

[25] «Fáthý bábı ál-ǵınaıa, 1/343.

[26] Buharı, №946. Mýslım, №751.

[27] «Fáthý bábı ál-ǵınaıa, 1/343.

QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi