Tazalyq – barshaǵa mindet

07 maýsym 2021 3535 0
Оqý rejımi

Islam dininde tazalyqqa jete mán bergen. Sebebi, ıslam – tazalyqty, ádildikti, beıbitshilikti negizge alatyn din. Biz tazalyq dep tek bet-qoldy jýyp, monshaǵa túsip, taza júrý dep oılasaq qatelesemiz. Islam dininde musylman adamnyń tán tazalyǵyna qosa, rýhanı tazalyǵy da saqtalý kerek. Sol úshin de asyl dinimizdi nasıhattaı bastaǵan Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sol kezdegi azǵan qoǵamdy úsh jaǵynan tazalaǵan bolatyn. Birinshisi – júrekterdi Alladan ózge nárselerge tabynýdan tazalady. Ekinshisi – Ǵıbadat tazalyǵy, ıaǵnı  namaz, oraza, qajylyq, zeket arqyly kúnálardan tazalasa, qulshylyqta oryndalatyn dáret, ǵusyl arqyly tándi tazalady. Úshinshisi – Ótirik, ǵaıbat aıtpaý, bireýdiń aqysyn jemeý, tákappar bolmaý sııaqty kórkem minez tazalyǵy.

Bárimizge belgili, ıslamda taza bolmaǵan barsha nárse haram. Mysaly: bet-qol tazalyǵy bylaı tursyn, jeıtin asymyz ben júretin jerimizdiń de taza bolý kerek. Bile bilseńiz, namazymyzdyń da qabyl bolýy úshin namazdyń sharty oryndalý kerek. Onyń altaýy ishinde, altaýy syrtynda. Sol syrtyndaǵy altaýynyń biri osy – tazalyq.

Quran aıattarynyń da eń alǵash túsirilgenderdiń biri de tazalyq jaıynda eken. Barshamyz biletindeı, eń birinshi túsken aıat «Aǵlaq» súresiniń alǵashqy bes aıaty, al odan keıin «Múddasır» súresi edi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.)  ekinshi ret  ýahı jetkizýshi perishte Jebireıldiń (ǵ.s.) beınesin kórip, úıine úreıden qalshyldap, dirilin basa almaı, óńi qashqan sup-sur kúıde kelip, ishke kire sala: «Meni qymtańdar, meni qymtańdar! Meni búrkeńder, meni búrkeńder!» – dep jatqan kezde, myna aıattar oǵan oqylǵan edi: «Áı, jamylýshy! Tur endi! Adamdarǵa eskert! Rabbyńdy ulyqta! Kıimińdi tazala! Ár túrli las isterden aýlaq bol! (Qylǵan isińdi) kóp mindet qylma. Rabbyń úshin sabyr et»[1].

«Tur, kıimindi tazala» dep aıtqan alǵashqy aıattarda Islamdaǵy tazalyqtyń mańyzdylyǵy baıqalady.

Al, «Máıda» súresinde haram, qoldanýǵa bolmaıtyn nárseler týraly aıtqan kezde de, olar las nárselerden dep te eskertken. «Áı, múminder! Araq, qumar, tigilgen tastar (puttar) jáne bal ashatyn oqtar las, shaıtannyń isterinen. Odan saqtanyńdar, qutylarsyńdar.»

Osy aıattardan biz araq, qumar oıyndardyń  barlyǵy las nárselerden ekenin kóredi ekenbiz. Sol úshin ǵalymdar tazalyqty úshke bóledi.

1. Nájisten taza bolý.
2. Kúnádan taza bolý.
3. Minezdi tazalaý.                                                       

 

Islam dini kelgeli musylman jurtshylyqtyń ár úıinde jýynatyn oryndar bolsa, Batys elderinde monsha degen túsinik 18 ǵasyrdan paıda bolǵan. Sabynnyń ózin Islam ǵalymdary oılap tapqan bolatyn. Ári ketpeı-aq, kúndelikti jeıtin tamaǵymyzdyń bereketi tazalyq ekendigi týraly Paıǵambarymyz bylaı dep aıtqan: «Tamaqtyń bereketi - tamaqtyń aldy men artynda qol jýý»[2].

Al, tańerten tósekten turmastan tamaqty aldyna alyp kelgendi romantıka dep tanyp júrgen Evropalyq tárbıege qarsy Islam dini tazalyqty alǵa tartyp, «Kimde-kim tańerten tursa qolyn jýsyn, sebebi qolynyń qaıda túnegenin bilmeıdi ǵoı» degen emes pe?!

Sondaı-aq, «Bes nárseni jaratylysynan adam qajetsinedi: murtty basý, tyrnaq qysqartý, qoltyqty túkten tazartý, uıatty jerdi túkten tazartý, súndetke otyrý»[3],dep, ıslamdaǵy tazalyq adam jaratylysyn tolyq qamtıtynyn ańǵartqan.

Páktik ımanǵa shaqyrady, al ıman jánnatta ıesimen birge bolady. Bul jóninde qazaq atam:

Tis búlindi degenshe
Ish búlindi deseńshi.
Ish búlindi degenshe,
Is búlindi deseńshi, - dep tistiń tazalyǵy da óz aldyna paıdasy baryn jetkizgen.

Islam dininde aq kıim kııýdi abzal sanaǵan. Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) aq tústi kıimdi qatty unatqan. Onyń sebebin ǵalymdar kóp oılanyp bylaı dep sheshken bolatyn. Birinshi, aq tús kúnniń yssylyǵyn ózine tartpaıdy dese, ekinshisi, aq kıgen adam taza júrýge tyrysady dep tuspaldaǵan.

Eń bastysy, adam boıynda rýhanı tazalyq bolý kerek. Sebebi denede bir et bar, eger ol las bolsa, onda búkili las bolady, eger ol taza bolsa onda barlyǵy taza bolady. Ol – júregimiz. Rasymen de, onyń tazalyǵy joıylyp bara jatqandaı, qazirgi kezde qoǵam ishinde bolyp jatqan paraqorlyq, jala jabý, ótirik aıtý, týystyq qatynasty úzý, zına jasaý etek alyp ketken. Etek alǵany sonshalyq, kishkentaı sábılerdi tirideı tastap, jazyqsyz adamdardy sottap, ata-analardy balaǵattap júrmiz. Abaı atamyzda osyny meńzep:

Imannyń tazalyǵyn jaqsy uqtyrmaı,
Syrtyn qansha jýǵanmen, ishi ońbaǵan...», adamdar jer basyp, kezip júr.

Qurmetti musylmandar, ishki-syrtqy tazalyǵymyzǵa mán bereıik. Onymen qosa aýlamyzdyń, qalamyzdyń tazalyǵy óz qolymyzda. Bizdiń bet-beınemiz, ımandylyǵymyz osydan-aq ańǵarylady. «Tazalyq - ımannyń jartysy» degen sózdi uran qylyp, ár qashan taza júreıik.

 


[1]«Múddasır» súresi, 1-5 aıattar.
[2] Býharı, Ýdý, 26.
[3] Mýslım, Tahara, 49-56

Rýslan Sultanov

Pіkіrler Kіrý