TIL TÚZELSE, DIL TÚZELEDI

25 qańtar 2022 2189 0
Оqý rejımi

Adam balasy uıqydan oıanǵanda búkil dene músheleri tiline qarap: «Biz úshin Qudaıdan qoryq. Sen túzelseń, biz de túzelemiz. Sen buzylsań, biz de buzylamyz»[1], – deıdi eken. Ári osy kórinis ár kúni tańerteń qaıtalanyp otyrady. Iá. Nege jalynbasyn?!...

Bireý aýzyna aram as almasa da, qolymen urlyq qylyp, aıaǵymen qylmysqa barmasa da, tilinen shyqqan biraýyz kúnáli sózi sebepti jan-tánimen jáhannamda kúıip-janýy ábden múmkin. «Basqa bále tilden» dep beker aıtpasa kerek ata-babamyz. Keıbir statıstıkalyq málimetterge súıensek, áıelder kúnine shamamen 15-20 myń, al erkekter shamamen 7 myńdaı sóz sóıleıdi eken[2]«Tozaqty kórdim. Ishindegilerdiń kópshiligi – áıelder»[3] degen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) habary da osyny meńzegen bolar, bálkim...

Alla Taǵala musylman áıelderin olardyń qatarynan bolýdan saqtasyn! Kóbimiz osynshama mólsherde kún saıyn aıtyp júrgen sózderimizdiń árbiri úshin qııamet kúni Allanyń aldynda esep beretinimizdi qaperge ala bermeıtinimiz de ras. Muǵaz ıbn Jabal (r.a.) atty sahaba osyǵan ań-tań bolyp, bir kúni Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) bylaı dep suraǵan bolatyn: «Ýa, Allanyń paıǵambary, sonda biz aıtqan sózderimiz úshin de jaýapqa tartylamyz ba?». Sonda paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) oǵan: «Ol ne degeniń, áı Muǵaz?! Tilimen tapqan kúnási úshin adamdar tozaq otyna etpetimen laqtyrylmaı ma?!»[4] – dep, tildiń qasiretti kesapaty bar ekenin bildirgen edi. Sondyqtan saýap ta, kúná da tapqyzatyn tilimizdiń osyndaı bálesinen qutylýymyz úshin, biz ne «jaqsy sóz – jarym yrys» demekshi, tek jaqsy sóz aıtýymyz kerek, ne «eki eli aýyzǵa tórt eli qaqpaq» qoıyp, úndemeı júrýimiz qajet. Buny paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bizge bylaı dep buıyrǵan: «Kimde-kim Allaǵa jáne Qııamet kúnine senetin bolsa, jaqsy sóz aıtsyn nemese úndemesin»[5].

Joǵarydaǵy statıstıkaǵa qaıta oralsaq, kóp sóıleıtin myljyń adamdar kúnine 45 myńǵa jýyq sóz sóılese, sózge sarań jandar 500-aq sózben kesh batyratyn kórinedi. Demek, sózdik qorymyzda jaqsy sózder sany az bolyp jatsa, 500 sózben de úıtip-búıtip kúneltýge bolady degen sóz. Esesine «úndemegen úıdeı báleden qutylady» emes pe?! Bálkim bireýler «Islam dini – tym qatygez. Biraýyz sózge bola azapqa dýshar bolasyń» dep, túsinbeýshilik tanytatyn da shyǵar. Alaıda, Alla Taǵala aspan men jerdeı Jumaqty da sol biraýyz sózdiń quny etkenin umytpaǵan jón. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) «Kimde-kim shyn júrekten «lá ıláhá ıllá Alla» dep aıtsa, onyń orny – Jánnat bolady»,[6] – dep habarlaǵan. Bul da – biraýyz sóz. Tipti, baıqasańyz «lá ıláhá ıllá Alla» kálımasyn aıtqanymyzda erin eringe tımeıdi. Sonshalyqty jeńil sóz! Taǵy bir habarlarda Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.)  «Lá háýlá ýá lá qýýata ıllá bıllá» dep kóp aıtýǵa tyrysyp baǵyńdar, ol – Jánnattyń qazynasy»[7]; «Kimde-kim «sýbhanallahı ýa bıhamdı» dep aıtsa, oǵan Jánnatta bir qurma aǵashy otyrǵyzylady»[8] dep súıinshilegeni bar.

Til qarý ispetti. Qarýmen jazyqsyz jandardyń qanyn tógip, qarǵys pen laǵynettiń astynda qalýǵa bolatynyndaı, Otan qorǵap jaýǵa qarsy soǵysyp, azamattyq boryshymyzdy atqarýǵa da bolady. Keıde adam óz qarýymen ózin óltirip alyp ta jatady emes pe?I Tilimen adam musylman bolyp, tilimen dinnen shyǵyp ketedi. Tilden ótirik, ósek, ǵaıbat sııaqty kúnáli sózder de shyǵady, sondaı-aq, sálem berý, saýqat suraý, rahmet aıtý sııaqty saýapty sózder de shyǵady. Osyndaı qarapaıym sózderdi kúndelikti aıtyp júrýdi ádetke aınaldyrý arqyly-aq qanshama saýapqa ıe bolamyz deseńizshi?! Eń bastysy, jaqsysynan jamanyn ajyratyp, oryndysynan orynsyzyn aıyryp, saýapty sóz ne, kúnáli sóz ne ekenin tanı bilý qajet. Bir shákirt ustazynan suraǵan eken: «Aýzymnan shyqqan sózderimdi qalaı baqylaýǵa alsam bolady?». Sonda ulaǵatty ustazy aıtypty: «Qııamet kúni adamdardyń amaldary ólshenetin tarazy qurylady. Onyń eki tabaqshasy ǵana bolatyny da málim. Bir jaǵyna pendeniń jaqsylyǵy qoıylsa, ekinshi jaǵyna jamandyǵy qoıylyp, tarazy tartylady. Sen aldymen aıtqaly jatqan sózińdi erteń tarazynyń qaı jaǵynan kóredi ekenmin degen suraqqa jaýap taýyp, sosyn baryp sóıle».

Árbir sózin saralap sóıleý – naǵyz musylmannyń qasıeti. Uly tábıǵın ǵalym Hasan ál-Basrı: «Musylmannyń júregi tiliniń aldynda, al munafyqtyń tili júreginiń aldynda», – dep aıtqan eken. Iaǵnı, musylman oılanyp baryp aıtatyn bolsa, munafyq aıtyp baryp oılanady. Al, «aıtylǵan sóz – atylǵan oq»! Búgin ózimiz tilimizge qaqpaq qoıa bilmesek, erteń esep berer kún kelgende eriksiz mylqaý bolamyz. Bu dúnıede ýaqytsha tyǵyryqtan alyp shyǵyp, aldap, amaldap júrgen tilder o dúnıede lám-mım deýge shamasy jetpeı qaýqarsyz kúıge ushyraıdy. Alla Taǵala ony Quranda bylaısha beınelep: «Ol kúni olardyń aýyzdaryn mórleımiz. Bizge olardyń qoldary sóılep, ne istegenderine aıaqtary aıǵaq bolady»[9], – deıdi. Qoryta kele, eki eli etten turatyn tilimiz bizdi tozaqqa da jetkizedi, jumaqqa da jeteleıdi. «Ýa, Alla!  Bizge Seni zikir etýimizge, Saǵan shúkir etýimizge bir Óziń járdem bere gór»[10].

Dastan Qurmanbaev

 


[1] Tırmızı, №2047 hadıs.
[2] http://www.bolshoyvopros.ru/questions/319064-skolko-slov-govorit-chelovek-v-den.html
[3] Býharı. №304 hadıs
[4] Tırmızı. №2616 hadıs.
[5] Býharı. №5672 hadıs.
[6] Býharı. №94 hadıs.
[7] Býharı men Mýslım.
[8] Tırmızı №3466 hadıs.
[9] Iasın súresi, 60-aıat.
[10] Paıǵambar (s.ǵ.s.) duǵasy

Pіkіrler Kіrý