Tuzdyń paıdasy men zııany

17 qańtar 2020 2872 0
Оqý rejımi

Tuz – aǵzanyń durys jáne tolassyz túrde qyzmet etip otyrýyna arnalǵan qajetti komponent. Qazaq aıtsa, aıtqandaı, tuzdyń tamaq dámin keltirýden basqa kóptegen paıdaly tustary bar eken...

  • Boıaýdyń ıisi shyǵyp turǵan bólmege tuz salǵan saýyt qoısańyz, ıis tez arada joǵalyp ketedi.
  • Balyq ıisi shyǵyp turǵan ydysty tuz qosylǵan sýyq sýmen jýyńyz.
  • Ishine bir shókim tuz salsańyz, kofeniń dámi kire túsedi.
  • Eger tabadaǵy maı kópirshiktense, ony azdap tuzdańyz.
  • Qol oramaldardy jýýdan buryn, ony bir ýys tuz eritilgen jyly sýǵa 2-3 saǵat boıyna salyp qoısańyz, ábden sińip qalǵan daqtardy ketirýde taptyrmas kómek bolady.
  • Sarǵaıǵan tereze jabynyn jýýdan buryn, tuzdy sýǵa salyńyz.
  • Shıki jumyrtqany, ásirese, onyń aǵyn shaıqaǵanda, mindetti túrde tuz qosyńyz: jumyrtqany shaıqaý áldeqaıda jeńildeıdi (bul jumyrtqany qantpen shaıqaǵanda qoldanylmaıdy)
  • Jumyrtqa pisiriletin sýǵa mindetti túrde tuz salyńyz: jumyrtqa jarylsa da, tuzdy sýda aǵyp ketpeıdi.
  • Kesilgen alma qaınatylǵanǵa deıin qaraıyp ketpeýi úshin, ony sál-pál tuzdaǵan sýda ustańyz.
  • Kesilgen pııazdy tuzdap qoısa, óziniń qalpyn uzaq saqtaıdy.
  • Eger bir shaqpaq qantty ashy tuzdalǵan sorpaǵa jarty mınýtqa salyp alsa, tuzy kemıdi. Eger sorpa tym qatty tuzdalsa, jańaǵydaı ádisti eki-úsh ret qaıtalaǵan jón.
  • Ystyq kúnderi maı salynǵan ydysty tuzdy sýǵa malynǵan shúberekke orap qoısa, maı erimeıdi.
  • Taǵam qýyrǵan kezde tabaǵa kishkene tuz sepseńiz, maı shashyramaıdy.
  • Dýhovkaǵa qoıǵan pechene kúıip ketpes úshin forma astyna azdap tuz salý kerek.
  • Baldyr ıisi shyqqan balyqty tuzy ashy ezilgen salqyn sýǵa salyp qoısa, jaman ıis ketip qalady.
  • Balyq tazalaǵan kezde qoldy tuzǵa batyryp alý kerek bul eńbekti jeńildetedi.
  • Qabyǵy jarylǵan jumyrtqany tuzdy sýǵa salyp pisirse, aqpaıdy.
  • Ovoshtaǵy jándikterdi tazartý úshin, ony pisirer aldynda tuzdy sýǵa batyryp alý kerek.
  • Shoıyn ydysty tat bassa, ony tuz qyshqylynyń álsiz eritindisimen súrtip ketirýge bolady. Kirlengen shoıyn ydystardy elep alynǵan maıda qummen, túrli qaǵazben ysyp tazalap alyp, odan keıin soda qosylǵan sýmen jýý kerek.
  • Jańa satyp alynǵan shoıyn tabany paıdalanýdan buryn áýeli qatty janyp turǵan otqa qoıyp, ishine tuz salyp órtep alý kerek. Tuz quıyp, qońyr qyzyl tústi bolǵan kezde tabany ottan alyp qoıasyz da, birazdan keıin sol tuzben tabanyń ishin ystyqtaı súrtesiz. Budan keıin tabanyń ishin ósimdik maıymen maılap, peshke qoıyp, ábden qyzdyryp alasyz. Osylaısha «qyzdyrylǵan» tabaǵa tamaq jabyspaıtyn bolady

Tuzdyń zııany

Tuzdyń zııany óni kóp mólsherde tutynǵanda baıqalady. Ol organızmdegi joldardy bitep, suıyqtyq aǵzadan shyǵa almaıdy. Sonyń saldarynan isiný paıda bolyp, natrıı hlorıdiniń qaldyqtary jınala beredi.

Natrıı qan qysymyn kóteredi. Ol gıpertonııa aýrýynda densaýlyqqa zııanyn tıgizedi. Aýrý asqynǵan jaǵdaıda, adam ınsýlt alýy múmkin.

Tuzdy kóp mólsherde qoldaný baýyr, búırek, júrek aýrýlaryna ákelip soǵady.

Taǵamdy únemi tuzdap jeý dám sezý retseptorlarynyń sezimtaldyǵyn basyp, sonyń sebebinen tabıǵı taǵam dámsiz kórinýi múmkin. Eger biraz ýaqyt tuzdan bas tartar bolsańyz, dám sezi retseptorlarynyń sezimtaldyǵy, taǵamnyń tabıǵı dámin sezý qabileti qalpyna keledi. Salattarǵa tuzdiń ornyna túrli dámdeýishter men lımon, sirke sý qosýǵa bolady.

Tuz qan tamyrlaryna jarty saǵattyń ishinde orasan nuqsan keltiredi. Avstralııalyq ǵalymdar tamaqqa kóp qosylǵan tuzdyń aǵzaǵa qalaı áser etetinin arnaıy tájirıbe barysynda anyqtady. The Daily Mail-dyń habarlaýynsha, dárigerlerdiń arnaıy synaǵyna densaýlyǵy myqty 16 adam qatysqan. Olardyń árqaısysy jegen taǵamǵa 4 g tuz qosyldy. Budan soń 0,3 g tuzy bar taǵam jáne berildi. Synaqtyń aldynda jáne odan keıin ǵalymdar zertteýge qatysqandardyń ıyq arterııasyndaǵy qan tamyrlarynyń soǵysyn ólshegen. Zertteý barysyn¬da tuzdy taǵam jegen adamdardyń qan aınalymy aıtarlyqtaı tejelgeni baıqalypty. Tuz 30 mınýttan soń-aq aǵzaǵa áser ete bastap, qan júgirisin shamamen bir saǵat boıyna toqtatqan. 4 g tuz – adamnyń jalpy ratsıonyna enetin taǵamdardyń ortasha tuzdylyq kórsetkishine teń. Soǵan qaramastan, tuzdy kóp qoldaný adamdy oqys ólimge ıtermeleýi yqtımal. Professor GrEhem Makgregordyń aıtýynsha, júrgizilgen synaqqa qaraǵanda, adamnyń qan tamyrlaryn qataıtqan nárse tuz bolýy múmkin.

Pіkіrler Kіrý