Ýaıym túbi - tuńǵıyq

26 qazan 2020 368 0
Оqý rejımi

Myna jalǵan dúnıede shýaqty shaqtar men muńdy kúnder, qýanysh pen ýaıym qatar júretini álmısaqtan belgili. Baqyt pen baqytsyzdyqty úsh nársemen ajyratyp alýǵa bolady, ol: shýaqty kúnderge shúkirshilik, qıynshylyqqa sabyrlyq jáne qate-kúnáǵa ıstıǵfar aıtý. Mine, baqyt ólshemi osy. Dese de, ýaıym-qaıǵy men muńdy kúıden arylýdyń jolyn izdeseńiz sharıǵı turǵydan birqatar keńesterge qulaq túre otyryńyz. Olar:

Duǵa jasaý

Duǵa qıynshylyqty jeńildetip, muńdy seıilte túsedi. Duǵany únemi ári turaqty túrde jasaýdy ádetke aınaldyrǵan jón. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ýa, Alla! Ýaıym men qaıǵydan, dármensizdik pen jalqaýlyqtan, sarańdyq pen qorqaqtyqtan, qaryzǵa batý men adamdardyń basynýynan Senen ǵana pana suraımyn[1]», - dep duǵa jasaıdy eken. Bul ýaıym-qaıǵydan saqtaný duǵasy. Al, endi ýaıym-qaıǵymen betpe-bet kelgende, jaǵdaıdy túzetetin duǵa bar. Sondaı duǵalardyń ishinde kópshilikke belgili myna túri bar: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ýaıym-qaıǵy eńsesin basqan adam: «Ýa, Alla! Aqıqatynda, men Seniń qulyńmyn, qulyń men kúńińniń (ákem de, anam da Seniń qulyń) balasymyn. Meniń kekilim Seniń ámirińde. Seniń úkimińe boıusynamyn. Seniń árbir úkimiń ádildik. Sen Óziń ataǵan árbir Esimińmen, pendelerińe úıretken Esimińmen, Kitabyńda túsirgen Esimińmen hám qupııa bop qalǵan Esimińmen jalbarynyp, Qurandy maǵan júregimniń shýaǵy, kókiregimniń nury, qaıǵymdy seıiltýshi, ýaıymymdy ketirýshi etýińdi suraımyn», dese Alla Taǵala ol adamnyń ýaıym-qaıǵysyn ketirip, ornyna qýanysh beredi, - dedi...[2]»

Yqylas

Árbir iste Alla Taǵalaǵa yqylas etý baqyt qupııasy. Rasynda da, amalynyń barlyǵyn Haq Taǵala razylyǵy men saýabyn murat etse, istegen shaýrasy úshin eshkimnen alǵys pen maqtaý kútpeıdi. Sondyqtan jurtqa istegen qyzmeti úshin bir aýyz alǵys estimegen jaǵdaıda kóńilinde záredeı de renish bolmaıdy.

Oı júgirtý

Rasynda, adam balasy Qudaı Taǵalanyń ózine bergen ashyq ta jasyryn, dúnıelik jáne aqyrettik nyǵmetteri jaıly bir sát oı júgirtse, Jaratqannyń bergen esepsiz jaqsylyqtaryn kórip jáne kóptegen jamandyqtan aman saqtap qalǵanyn da baıqaıdy. Árıne, ıláhı nyǵmetti kóre bilgen adam, eshbir ýaıym-qaıǵyǵa berile qoımaıtyny aqıqat. Quran Kárimde: «...Allanyń nyǵmetterin sanaıtyn bolsańdar, onyń esebine jete almaısyńdar. Negizinde, adam balasy tym ádiletsiz, tym shúkirsiz[3]», - dep adam balasy aıaq-qoly saý, bes sezim múshesi tolyqqandy, jalpy aıtqanda tula boıy tunyp turǵan ıláhı nyǵmet.

Búgingi kún

Seniń ómiriń qazirgi sát, osy kúniń. Keshegi kún kelmeske ketti, erteńgi kún beımálim. Árbir sátińdi qadirleı bil. Erteńgi kúndi kútip, keshegi kúndi armandap qazirgi ýaqytyńdy bosqa óltirip aldanba. Negizgi ýaqytyń dál osy sát ekenin umytpa. Sondyqtan, muratyńa jetý úshin búgin bar kúsh-qaıratyńdy jumsa.

Erbol Abdýahıtuly


[1] Buharı
[2] Ahmad, Hakım, Ibn Hıbban
[3] Ibrahım súresi, 34 aıat

Pіkіrler Kіrý