Úılengen ulǵa bul ósıetter kerek-aq!

09 qyrkúıek 2020 732 0
Оqý rejımi

- Balam, alǵan jaryń - əýeli Allanyń amanaty, sosyn bútin bir əýlettiń amanaty. Amanatqa qııanat etip, aqysyn jeýden saq bol.

-  Óz jurtynda az ǵana ýaqytqa qonaq bolǵan qyz balasy barǵan jerinde sońǵy kúnine deıin qalady. Onyń əri qaraıǵy ómiri seniń oǵan jasaǵan qarym-qatynasyńa baılanysty bolmaq. Sińisýine jərdemshi bol. Jylatpa. Kóz jasynyń aýyrlyǵyn arqalama. Onsyz da nəzik janyna jara salma. Adal bol.

- Sen oǵan bir ret jaqsylyq etseń, ol óz kezeginde sol bir jaqsylyǵyńdy ǵumyr boıy eselep qaıtarýmen bolady. Onyń júzinen nur men kúlki kórgiń kelse, jumsaq bol. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ósıettegendeı musylman bol. Usaq-túıek kemshilikterin baıqasań, ózińnen qatelik izdep, túzel. Quranda da ózin túzegenniń aınalasyn Allanyń Ózi týralaıtyny aıtylǵan.

- Əıelinen kemshilik biline bastasa, sózsiz eriniń amaldarynda qatelik bar degen sóz. Muqııat bol. Eshqashan əıelińdi kópshilik aldynda kemsitpe de, sókpe. Ol ony qorlaıdy. Saǵan sýyp qalady. Esińde bolsyn!

-  Jat jurtta júrgen qyz óz tórkinine degen saǵynyshta bolady. Qaıyn jurtyń jaıly oǵan jaman sóz aıtýshy bolma. Qaryndas, əpkelerińdi esińe al. Senderdi tildep kúıeý bala, jezdelerdiń əpke, qaryndastaryńdy minegenin qalaısyń ba? Ózińe qalaǵandy oǵan da qala, ózińe qalamaǵanǵa ony da dýshar etpe. Ədil bol! Sol - shynaıy musylmandyq. 

-  Dúnıege urpaǵyńdy əkelse, əýeli Jaratqan Rabbyńa shúkir et. Sosyn jaryńdy aıala. Dúnıege səbı əkelgen əıeldiń jany da, təni de sezimtal əri úlbirek bolady. Kóńiline saq bol. Densaýlyǵyn kút. Onyń densaýlyǵy urpaǵyńnyń saýlyǵyna tikeleı baılanysty. Ishim-jemde rızyǵynan qyspa.

- "Sadaqanyń eń abzaly - otbasyna jumsalǵan mal-múlik" degen hadısti únemi jadyńda tut. Alla berekeńdi arttyrady. Kedeılikke sebep bolar amaldardan qashyq bol. Erte tur, kesh jat. Adalynan nəpaqa izdeýde tabandy bol.

- Erkektiń úıde qol qýsyryp jatýy - qasıetsizdik. Nan taýyp kep sharshap jatqannyń jóni bólek. Seni əıeliń handaı kórgenin qalasań, erkektik namysyń bolsyn. Əıeldiń qazany men oshaǵyna aralasyp, kúńkil əńgimelerge beıim bolma. Daıyndaǵanyn iship, je de, sońynan erkeletip alǵys aıtýdy ədetiń et. Budan keıin onyń tek qulpyrǵany men əbek bop qyzmet etkenin kóresiń.

 - Eńbegin baǵala. Janashyry bol. Shamasy jetpeıtin sharýalarda ərdaıym janynan tabyl. Aýyr júk artpa. Saǵan arqa súıep, əıel bop jaratylǵanynan lázzat alyp, erkeleı júrsin.

- Súıenishi, qamaly bol. Bul aqysyn jeýden saqtan. Tósegińdi bólekteýshi bolma. Qurandaǵy shekke jetkenshe sabyrlylyq et. Allanyń aldynda dərejeń ósedi. Bul shańyraq seniń úrim-butaǵyń ósip-ónetin qasıetti oryn. Ishi men tysyna kóńil qoı.

- Syrttan qańqý sózder ishti iritpesin. Ərkimniń sózine erip iritip alma. Kóńilińdi qulazytardaı jaǵdaı bolyp qalsa, eń əýeli əıelińdi tyńda. Ər sózine den qoı. Qatelik etken bolsa keshirimmen qarap, túzeler joldy birge júrýge yńǵaı tanyt. Ózin jalǵyz qaldyrma.

- Shańyraǵyńdy shaıqap, qulatýdan saqtan. Ishtegi ym-jymdy syrtqa jarııa etpe. Ondaı əreket ekeýińdi de el aldynda abyroısyz etedi. Kópsózdilik pen qyljaqbastyqty əıelder súımeıdi. Ondaı qylyq boıyńa juqpasyn. Imanyńdy əlsiretedi. Óz ımanyń men əıelińniń ımanyna kóp kóńil ból. Keıbir qulshylyq amaldardy birge atqar. Júrekterińdi birlikte etedi Alla.

- Únemi əıeliń úshin jaqsy duǵa jasap júr. Əýreti jabyq, namazy men orazasyn qaza etpeıtin jar bergen Rabbyńa kóp shúkir et.

-  Senderdiń úılesimdi ǵumyr keshýleriń - bizdiń de ǵumyrymyzdy uzartady. Senderden syılastyq ketse,bizden bereke, tynyshtyq qashady. Urpaǵyńnyń túzý bolǵanyn qalasań, olardyń anasynyń oıy men júreginiń tynyshtyqta, jaqsylyqta bolýyn qamtamasyz et. Tárbıeniń basym bóligi anasy arqyly darıdy. Alladan qorqatyndardan bol. Nekeńdi qasterle!

Aınur Álim

Pіkіrler Kіrý