ZEKET BERMEÝ-AÝYR KÚNÁ

Ózara baýyrmaldyq pen janashyrlyqqa, adamgershilikke  negizdelgen salaýatty qoǵam qurýdy maqsat etetin Islam dininde ár musylmanǵa bes paryzdyń júkteletini belgili. Paryz degenimiz, bultartpas dáleldermen ámir etilgen dinı is-áreketter men mindetter. Paryz dep bilingen isterdi qandaı da bir sebeppen oryndamaý adamdy jaýapkershilikten bosatpaıdy. Osy sebepti zeket týraly sóz qozǵaǵanda, onyń paryzdyǵyn jete túsiný mańyzdy. Quranda: «Namazdy tolyq oryndańdar, zeket berińder» («Baqara» súresi, 4-aıat), – degen ámir osy sózimizdiń aıǵaǵy bola alady.

 Allanyń elshisi (s.ǵ.s) óziniń hadısterinde zekettiń Islam dininiń eń basty paryzdarynyń biri ekendigin basa aıtyp ótken. Mysaly, asa tanymal hadısinde ol (s.ǵ.s) bylaı deıdi: «Islam bes nárseden: Alladan basqa qudaı joq ekendigine jáne Muhammed Allanyń elshisi ekendigine kýálik berýden, namaz oqýdan, zeket berýden, qajylyqtan jáne ramazan aıynda oraza tutýdan quralǵan», – degen. (Buharı men Múslim rıýaıat etken).

Dáýletti musylmandardyń jylyna bir ret malynyń, dúnıe-múlkiniń, dáýletiniń qyryqtan bir bóligin zeket retinde berýiniń astarynda ulken mán jatyr. Tarqatyp aıtar bolsaq, ol qoǵamǵa qarasýǵa, qaıyrymdylyq jasaýǵa, janashyrlyqqa jatady. Berilgen zeketter sol qoǵamdaǵy muqtaj jandarǵa, basqa da ıgilikti isterge jaratylatyndyqtan, bul sol qoǵamnyń qaıyrymdy bola túsýine jol ashady.

Zeket berý, Alla jolyna qaıyr sadaqa jumsaý, qoǵamdaǵy muqtaj jandarǵa qarasý adamnyń shynaıy musylmandyǵyn, jomarttyǵyn ári dúnıege tym qumartpaǵandyǵyn bildiredi. Óıtkeni «Pendeniń kózi jalǵanda» demekshi, dúnıe tirshiligindegi úlken synaqtyń biri — dúnıequmarlyq. Musylmandar árdaıym bul dúnıeniń synaq, sál kúndik aldanysh ekenin qaperde ustaıdy. Bul shyndyq Quran Kárimde bylaı beınelengen:

«Bilip qoıyńdar! Shyn máninde, dúnıe tirshiligi bir oıyn, ermek, sán ǵana. Ózara maqtanysý, sondaı-aq mal-dúnıe men balalardy kóbeıtýdiń jarysy. Beıne bir ósirgen ósimdigimen eginshilerdi tań qaldyratyn jańbyr sııaqty. Sosyn qýrap, sap-sary bolǵanyn kóresiń. Sodan keıin úgindi bolady. Dúnıe tirshiligi de sol sııaqty. Al aqyrette (kápirler úshin) qatty azap, (múmındar úshin) Alladan jarylqaý, rızalyq bar. Negizinde, dúnıe tirshiligi aldanyshtan basqa eshteńe de emes» (Hadıd súresi, 20-aıat).

Allanyń elshisi (s.ǵ.s) eki dúnıeniń parqyn mynadaı bir mysalmen túsindirdi:

«Bul dúnıe men máńgilik dúnıeniń aıyrmashylyǵyn bilý úshin, aralaryńnan bireýiń saýsaǵyn teńizge salsyn da, odan ne ilgenine qarasyn».(Mýslım hadıster jınaǵy)

Bir kúni Meıirim jarshysy bolǵan Alla Elshisi (s.ǵ.s)  Ábý Hýraıraǵa: «Áı, Ábý Hýraıra, saǵan dúnıeni shyn bet-beınesimen kórseteıin be?», — dep surady.

 — Iá, kórsetińiz, — degende, Alla elshisi ony Mádınanyń qoqystary tógiletin jerge ertip bardy. Onda jyrtyq kıimder, adamnyń túrli lastyqtary, tipti adam súıekteri de shashylyp jatyr edi. Solardy nusqady da, «Sen kórip turǵan myna súıekter de bir kezde sender sııaqty dúnıeni paıda qylýmen shuǵyldanyp júrgen edi. Mine, qazir etterinen ajyrap, saýdyrap súıekteri ǵana qaldy. Birte-birte ábden shirip, topyraqqa aınalady. Al myna nájister adamdar buryn jegen jyly-jumsaq taǵamdar edi. Qaıdan bolsa, áıteýir taýyp, aýyzǵa toǵytýshy edi. Qazir qarashy, jurttyń bári bulardan aýlaq qashady. Al mynaý tozyǵy jetken matalar bir kezderde ádemi, ásem kıimder edi. Qazir she? Jel olardyń toz-tozyn shyǵarǵan. Myna súıekter olar minip alyp, jer-jerdi sharlap, shapqylap júrgen kólikteri. Mine, dúnıeniń jaǵdaıy men aqyry osy. Endi dúnıe tirligi úshin jylaǵysy kelgender jylasyn»,-dedi.

Islam dini «Men toq bolaıyn, basqasy ne bolsa sol bolsyn» deıtin qara basyn ǵana oılaıtyn ózimshildik túsinikterge qarsy shyǵý arqyly qoǵamnyń baılary men kedeıleri arasynda ot tutanatyn bolymsyzdyqtarǵa is nasyrǵa shappas buryn bóget jasaıdy. 

Óıtkeni zeket esesi – kedeılerge ıelendirý arqyly berilgen jaǵdaıda ǵana zeket retinde qabyldanady. Zeket – Islamnyń adamzatqa syılaǵan mańyzdy negizderiniń biri. Zeket arqyly qoǵamdaǵy kedeı-kepshik pen jetim-jesirdiń, paqyr men músápirdiń qıynshylyqtary belgili mólsherde jeńildeıdi. Kámil ıman ıeleri jomart bolyp, dáýletterinen zeket berip, sadaqa taratý jáne basqa da qaıyrymdylyq amaldarymen qınalyp júrgen muqtajdardyń saýabyn alyp, Alla Taǵala razylyǵynan úmit etedi.

Alla Taǵala bergen mal-múliktiń zeketin, sadaqasyn berý árbir musylman úshin mindetti is bolyp sanalady. Sondyqtan da Alla Taǵala : «Jaqsylyqtyń syıy tek jaqsylyq qana emes pe?» («Rahman» súresi, 60-aıat), – degen aıaty arqyly  zeket pen qaıyrymdylyq ister adamdarǵa kóptegen rahmet pen meıirim esikterin ashyp, jamanshylyqtyń esikterin jabatynyn bildiredi.

Dańqty ári uly Alla musylman qoǵamyn izgi is pen namaz oqýǵa, zeket berýge yntymaqtasa kirisetin bereke tunǵan, baq qonǵan qaıyrly qoǵam retinde sıpattaǵan. Alla Taǵala bylaı deıdi: «Olar (ıman keltirgender) sondaı: eger Biz olarǵa jer betinde bir bılik bersek, olar namaz oqyp, zeket berip, jaqsylyqqa buıyryp, jamandyqtan tyıady. Al barlyq isterdiń sońy Allaǵa tán» («Haj» súresi, 41-aıat);

Paıǵambar (s.ǵ.s)  hadısterinde zeket bermeýdiń úlken kúná ekendigin basa aıtyp, odan óziniń úmbetin qatań saqtandyrǵan. Zeketi berilmegen mal-múlik Qııamet kúni óziniń ıesin azaptap, qınaıdy eken. Myna hadıske nazar aýdaryńyz.

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken rıýaıatta Allanyń elshisi (s.ǵ.s) bylaı deıdi: «Tozaqqa birinshi túsetin úsh adam: shekten shyqqan qatygez ámirshi, malynan Allanyń haǵyn – zeketti ótemeıtin mal-múlik ıesi jáne maqtanshaq, kerdeń kedeı».

Zekettiń adamdardyń janyn tazartýda, minez-qulyqtaryn jaqsartýda erekshe bir áseri bar. Ol qoǵamdaǵy túrli dertterge, qarym-qatynastardaǵy salqyn qabaqtylyqqa qarsy taptyrmas daýa. Ol úmbettiń ishki baılanystaryn nyǵaıta túsetin berik jipteı jalǵaý. Adamdardy  biriktiredi, qajettilikterin óteıdi, olardyń arasyndaǵy paqyrlyq pen muqtajdyqtyń taýqymetin syrtqa tyqsyryp shyǵarady. Qoǵamdyq taptardyń arasyndaǵy tartystardy toqtatady.

 Zeket sonymen birge jylylyq pen meıirimniń, yntymaq pen aq nıettiliktiń, jandardy jadyratyp, júrekterdi biriktirýdiń, jasaqtardy jaraqtandyryp, kiriptarlyqty joıýdyń jáne jalpy úmbettiń múddelerin óteýdiń bir kórkem mysaly.

Osyndaı sebepterge baılanysty bul paryz árbir dinniń rámizine aınaldy. Qandaı paıǵambar bolmasyn adamdardy dál namaz oqýǵa shaqyrǵanyndaı naq osy paryzdy oryndaýǵa da úndegen.

Musylmannyń túsiniginde bul ómir aqyretke daıyndyq jasaý úshin berilgen. Adam aqyretke ózimen dúnıesin ala barmaıdy, tek jaqsylyqty isterdegi saýaptaryn ǵana ózimen ala barady.

Zeket berý úlken saýapty is bolsa, zeketin bermeý aqyrette azapqa sebep bolady. Ábý Hýraıra, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s)  bylaı dep aıtqanyn rıýaıat etedi:

 «Zeketin bermegen adamnyń baılyǵy aqyret kúni iri jylan pishinine kiredi. Eki kóziniń ústinde (qorqynyshtylyǵynyń belgisi retinde) qap-qara eki domalaq daǵy bar. Osy jylan qııamet kúninde ıesiniń moınyna oralady. Sosyn aýzymen ıesiniń eki jaǵynan ustap: «Men seniń dúnıedegi (qatty jaqsy kórgen) baılyǵyńmyn, men seniń (jınaǵan) qazynańmyn», – deıdi. Sosyn Paıǵambarymyz (s.ǵ.s)  myna aıatty oqydy:

«Allanyń keńshiliginen ózderine berilgen nárselerin (basqalarǵa bermeı) sarańdyq istegender bul isterin ózderine qaıyrly dep oılamasyn. Joq, tipti (bul isteri) ózderi úshin eń úlken jamandyq. Aqyret kúni sarańdyq jasaǵan dúnıeleri moıyndaryna oralady» («Álı Imran» súresi, 180-aıat)  dese «Táýbe» súresi, 34-35-aıattarynda Alla Taǵala sarańdardy aqyrettiń kúızeltýshi azabynan bylaı dep eskertedi: 

 «Altyn, kúmisti jınap, ony Allanyń jolynda jumsamaǵandardy kúızeltýshi azappen súıinshile. Jınalǵan altyn men kúmis tozaq otynda qyzdyrylyp, onymen mańdaılary, qabyrǵalary jáne arqalary tańbalanatyn qııamet kúni olarǵa: «Mine, mynaý – ózderiń úshin jıǵan dúnıeleriń. Al endi qanekı, jınaǵandaryńnyń dámin tatyńdar!» 

Áıgili tabıǵındik ǵalym Hasan Basrı osy aıatty oqyǵannan keıin bylaı degen: «Dúnıe kúıbeńi senderdi aldaýsyratpasyn» degendi kim aıtyp tur? Sol dúnıeni Jaratýshynyń ózi aıtyp otyr. Dúnıe tirshiligin ony jaratýshydan artyq kim bilmek? Saqtanyńdar, eı adamdar, dúnıe tirshiliginiń aldamshylyǵynan saqtanyńdar! Dúnıeniń jas baladaı aldandyratyn oıyndary óte kóp. Bireýi bitse, ekinshisi bastalady. Ne degen áýreshilik! Adal tabysynyń esebin beretinin, aram jolmen tabylǵan tabystar úshin azaptalatynyn bilip turyp, osynaý qym-qýyt tirlikti tańdaıdy. Aqyret qıyndyqtaryn esh ýaıymdamaıdy. Esep kúnin de oılamaıdy. Árbir isin tek Alla razylyǵy úshin jasamaıdy. Dinine zııan kelip jatsa, mán bermeı qoıa salady da, dúnıelik paıdalaryna zııan kelse, jylap-syqtaı jóneledi».

Búginde halyqtyń ımandylyqqa betburysy qarqyndy. El ishinde Alla razylyǵyn bárinen joǵary qoıa biletin taqýa, adal tabysynan muqtajdarǵa bólip berip, eldiń yqylasyna bólenip júrgen azamattar az emes. Qazaq «Qol ashyqtyń joly ashyq» deıdi. Qaıyrymdy jandardy halyq árdaıym erekshe syılap, qaıyrymdy isterin ózgelerge úlgi etip kelgen. Endeshe, dástúrli dinimizdiń bes paryzdyń biri – zeketti óz talaptaryna saı berý arqyly qoǵamda izgiliktiń molaıýyna qyzmet eteıik, jetimder men jesirlerge kómek berip, kóńili jabyrqaý jandarǵa qýanysh syılaıyq.

Zeket qoǵamnyń birligin, tutastyǵyn saqtaıdy.  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Zeket – Islamnyń kópiri» deıdi.

Alla Taǵaladan aldymen eń basty baılyq – aınymas ımandy tileımiz. Jaratqan Ie eki dúnıeniń jaqsylyǵyn bersin. Mal-múlikteriniń haǵyn, kedeılerdiń nesibesin – zeketterin bermeı júrgen musylman baýyrlarymyzǵa hıdaıat, taýfıq bergeı!