ZEKET – IMANNYŃ DÁLELI

11 mamyr 2022 640 0
Оqý rejımi

Zeket – Islamnyń negizgi bes paryzynyń biri. Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Islam bes negizge qurylǵan: Alla Taǵaladan basqa qudaıdyń joqtyǵyna jáne Muhammed Alla elshisi ekendigine kýálik etý, namaz oqý, zeket berý, qajylyq jasaý jáne ramazan orazasy[1]», – dep úıretken. Mal-dúnıemen jasalatyn bul ǵıbadat pendeniń júregin pákteıdi. Alla Taǵala Quran Kárimde: «(Muhammed (ǵ.s.) olardyń maldarynan sadaqa al da, ol arqyly olardy tazartyp, berekelendiresiń...[2]», – dep, zeket qulshylyǵy musylmandy jáne onyń mal-dúnıesin tazartyp ári bereket beretindigin bildirýde. Iá, zeket – tazartý, kóbeıtý jáne molaıtý degen maǵynany bildiredi.

Zeket – pendeni Jaratýshysyna jaqyndata túsetin ǵıbadat. Baı-dáýletti musylman zeketin tolyǵymen, barlyq sharttaryna saı, shyn nıetimen, maqtan jáne rııasyz, tek Alla Taǵalanyń razylyǵyn úmit etip berse, bul amaly onyń tozaqtan qutylyp, jánnatqa kirýine úlken sebep bolady. Quran Kárimde: «Asa taqýa bolǵan odan (tozaqtan) alystatylady. Ol (taqýalar) malyn sarp etip tazarǵandar. Onyń onda eshkimge berer eseli syılyǵy joq. Biraq Uly Rabbysynyń rızalyǵyn ǵana izdeıdi. Sondaı-aq, ol taıaýda razy bolady[3]», – dep baıandalǵan. Aıat Ábý Bákir (r.a.) haqynda túsken. Alaıda, aıat maǵynasy – qolyndaǵy dúnıesin saýapty iske jumsaǵan barsha taqýa musylmandarǵa qatysty.

Quran Kárimde namaz ben zeket qatar aıtylady. Alla Taǵala: «Namazdy tolyq oryndańdar, zeket berińder. Ózderiń úshin ilgeri bir jaqsylyq joldasańdar, ony Allanyń quzyrynda tabasyńdar. Shynynda Alla (T.) ne istegenderińdi tolyq kórýshi[4]» jáne sondaı-aq: «Olar ǵıbadatty, naǵyz Allaǵa shynaıy yntamen bir betkeı túrde oryndaýlary, namaz oqýlary, zeket berýleri úshin ámir etilgen. Mine osy, tup-týra din[5]», – dep ámir etýde. Onyń syry namaz – nur, zeket – ımannyń dáleli.

Zeket musylmannyń janyn da, tánin de túrli páleketten tazartady. Musylman mal-múlkiniń zeketin shyǵarýmen óz boıyndaǵy sarańdyq jáne dúnıequmarlyq atty jaman kesirli qasıetten arylady. Eń mańyzdysy musylman tilimen aıtqan ımanyn zeketpen rastaıdy jáne dáleldeıdi. Sebebi, zeket – pende ımanyn synaýshy qulshylyq. Siz ben biz: «Lá ıláha ıllá Allah» «Alla Taǵaladan basqa qudaı joq» dep, qulshylyqqa laıyqty jáne shynaıy mahabbatqa laıyqty tek Alla Taǵala dep tilimizben  kýálik etemiz. Biraq osy aıtqan «shahadat» sózi shyn júrekten shyqqanyn rastaýdy qajet etedi. Aıtqan sózin shynymen-aq, júregimen qabyldaǵanyn kórsetý kerek. Mine, sol dálel – zeket berý. Zeket – tilmen aıtylǵan shahadattyń dilge bek ornyqqanyn rastaıtyn eń úlken dálelderdiń biri. Sol sebepti de paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Namaz – nur, al zeket – dálel», – degen.

Munyń syry – adam balasy dúnıeni erekshe qatty jaqsy kóredi. Mal-dúnıe degende adam balasynyń shyǵar jany bólek. Tipti, eń jaqyn týysyna da qımaıdy. Sarańdyq etedi. Jabır (r.a.): «Bir kisi: Ýa, Alla elshisi! Adam mal-dúnıesiniń zeketin berse ne bolady? – dep suraǵanynda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): Kimde-kim malynyń zeketin berse, boıynan ashkózdik, sarańdyq ketedi, – dep jaýap berdi[6]», – dep áńgimeleıdi.

Iá, baı-dáýletti adam Jaratýshynyń ámirine boıusynyp, dúnıesinen tıesili qyryqtan bir mólsherin zeket etip, shyn júregimen berse, Alla Taǵalany jaqsy kóretindigin dáleldeıdi. Ári bul baılyqty Alla Taǵala bergendigin moıyndaýy. Al, Qurandaǵy Qarýn sııaqty «joq, mal-dúnıeni maǵan eshkim bergen joq. Óz mańdaı terimmen taptym» dep kúpirlik etip, zeketin berýden bas tartsa, ımanynda kemshilik bolǵany.

Zeket – erikti ǵıbadat emes. Bul – Alla Taǵalanyń ámiri. Al, Jaratýshysynyń jarlyǵyna boıynsuný jánnatqa jeteleıtindigi belgili. Ábý Hýraıra (r.a.) Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.): «Pende eger bes ýaqyt namazyn oqysa, ramazan orazasyn tutsa, mal-dúnıesinen zeketin shyǵaryp berse jáne jeti úlken kúnádan saqtansa, jánnattyń qaqpalary oǵan ashylyp: «Amandyqpen kir» dep aıtylady[7]», –degen sózin rıýaıat etedi.

Árıne, zeket berý – tek baı-dáýletti musylmandarǵa paryz. Onyń belgili sharıǵı sharttary bar. Musylman qolyndaǵy múlki nısap (85gr.altyn) mólsherine jetýi, ol qarajat óz qajetinen artyq bolýy jáne tolyq bir jyl boıy qolynda saqtalýy kerek. Al, osy sharttardyń biri tabylmasa, zeket berý musylmanǵa paryz emes. Mine, dinimizde musylman kótere almaıtyn mindetti júktemeıdi. Islam – jeńildik dini.

Ábý Hýraıra (r.a.) rıýaıaty: «Bir kisi paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Maǵan jánnatqa kirýime sebep bolatyn amaldy aıtyńyz»,– dep surady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla Taǵalaǵa qulshylyq et, Oǵan serik qospa. Paryz namazyńdy oqy jáne paryz zeketińdi ber hám ramazan orazasyn usta», – dedi. Álgi kisi: «Ýallahı, bul amaldan artyq eshnárse istemeımin», – dedi de kete bardy. Ol ketken soń paıǵambar (s.ǵ.s.): «Kimde-kim jánnattyq kisini óz kózimen kórgisi kelse, mine anaý kisige qarasyn», – degen eken. Jánnatqa kirý úshin Alla Taǵalanyń rızashylyǵyna bólený kerek. Joǵaryda hadıste aıtylǵan amaldardyń ishinde zeket te bar.

Mal-dúnıe jemis aǵashy ispetti. Jemis aǵashynan mol ónim alǵysy kelgen baǵban aǵashtyń kerek emes butaqtaryn kóktem men kúzde qyrqyp otyrý qajet. Áıtpegen jaǵdaıda, artyq butaqtar nárdiń barlyǵyn ózine tartyp, nátıjesinde aǵash oılaǵandaı jemis bermeıdi. Zeket te solaı. Zeket mal-dúnıeni quryp ketýden saqtaıdy. Jáne mal-dúnıeniń molaıýyna, ósýine jáne bereket kirýine sebep bolady. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) nemeresi Hasan jáne bir top sahaba: «Mal-dúnıelerińdi zeketpen qorǵańdar, naýqastaryńdy sadaqamen emdeńder jáne synaq pen qıynshylyq tolqynyn (Alla Taǵalaǵa shynaıy duǵa jasap) jylaýmen jáne bas ııýmen qarsy alyńdar[8]», – degen hadısti rıýaıat etken.

Zeket – musylmannyń jany men mal-dúnıesin tazartýmen qatar qoǵamdyq áleýmettik máselelerdi sheshýshi qural. Zeket qulshylyǵy qoǵamdaǵy áleýmettik tepe-teńdikti saqtaýǵa yqpal etedi. Qoǵamda muqtajdar men joq-jitikterdiń kóbeıip ketýiniń aldyn alady. Eldiń baı-dáýlettileri zeket qulshylyǵyn durys oryndaıtyn bolsa, qoǵamda ash-jalańash pen muqtajdar atymen joıylary haq. Quran Kárimde: «Allanyń keńshiliginen ózderine bergen nárselerine sarańdyq istegender, olardyń sarańdyq qylǵan nárseleri, qııamet kúni ózderiniń moıyndaryna oralady. Sondaı-aq, kókter men jerdiń mırasy Allaniki. Ári Alla olardyń ne istegenderin tolyq biledi[9]», – eskertedi. Adamnyń qolyndaǵy baılyq Alla Taǵalanyń bergen keńshiligi ekenin umytpaǵany jón. Naǵyz baılyq kúmis pen altyn emes, shynaıy baılyq júrektegi ıman jáne izgi amal ekenin jadymyzdan bir sátke de shyǵarmaıyq.

Iá, negizi mal-dúnıe – Alla Taǵalaniki. Haq taǵala pendelerge «qalaı jumsaıdy eken» degen synaqpen mal-dúnıe beredi. Sońynan dúnıeni qalaı tapqany jáne qalaı jumsaǵanyn esebin alady. Dúnıeni adal jolmen taýyp, ony kórkem túrde sharıǵatqa saı qoldanǵan pende Alla taǵalaǵa qulshylyq etken bolyp, rızashylyǵyna bólenedi. Al, haram jolmen bir malyn eki etse, ony jaman jolǵa jumsasa baqytsyzdyqqa tap bolady.

Zeket – adamnyń nápsisi men ımanyn synaý úshin jáne minez-qulyǵy men áleýmettik teńsizdikti túzetý úshin paryz bolǵan qulshylyq. Zekettiń qoǵamdyq syryna kelsek, qol sozyp turǵan muqtajdyń kóńiline qýanysh syılaıdy. Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) eń abzal amal jaıly suraǵanda: «Musylmannyń bir qaryzyn ótep berýmen, bir muń-muqtajdyǵyn sheshýmen jáne bir qaıǵysyn seıiltýmen kóńiline qýanysh syılaý», – degen eken.

Dáýletti adamdar muqtaj jáne turmysy nashar jandarǵa kómek qolyn sozýmen qoǵamdaǵy baı-dáýletti jáne kedeı-kepshik arasyndaǵy kekshildik pen dushpandyqty óshiredi. Zeket qoǵamnyń ishki yntymaǵyn nyǵaıtyp, áleýmettik tepe-teńdikke qol jetkizedi.

Al, baı bola tura zeket berýden bas tartsa, onyń saldary óte qorqynyshty. Bul jóninde Quran Kárimde: «Qııamet kúninde olar tozaq otynda qyzdyrylyp, onymen olardyń mańdaılary, qabyrǵalary jáne arqalary tańbalanyp: «Mynaý ózderiń úshin jıǵandaryń. Al, endi jınaǵandaryńnyń dámin tatyńdar» (delinedi)[10]».

Ibn Masýd (r.a.) bul aıattyń tápsirin: «Dınar dınardyń, al dırham dırhamnyń ústine qoıylmaıdy, adamnyń terisi sozylyp, ár altyn jáne kúmis teńgeler jeke-jeke qoıylady», – dep túsindiredi. Demek, aıatta adamnyń jıǵan-tergen biraq sadaqa etýge, zeketin berýge sarańdyq etken dúnıesi shoq teńgeler qalpynda terisine tizilip qoıylatyndyǵy aıtylýda.

Al, endi baıqasańyz, aıatta dúnıeqońyz sarań adamnyń mańdaıy, qabyrǵasy jáne arqa tusy otqa kúıdiriletindigi aıtylýda. Onyń sebebi, sarań baı adam kedeıdi kórse shekesi tyrysady da, oǵan qaramaı baıqamaǵansyp qyrymen turýǵa tyrysady. Al, kedeı muń-muqtajdyǵyn aıtý úshin jaqyndaı tússe, arqasymen burylyp tyńdaǵysy kelmeıtindigin jáne jaqtyrmaı turǵandyǵyn kórsetedi. Sondyqtan, jaza berilgende osy aǵzalary otqa kúıdiriledi. Ádette, jaza qylmysqa jarasa beriledi.

Iá, kúnániń aqyrettik azabymen qosa dúnıelik te zardaby bolady. Abdýlla ıbn Abbas (r.a.) Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.): «Bes nárseniń bes saldary bar», – deıdi. Adamdar: Ýa, Alla elshisi! Ol ne nárse? – dep surady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «​Bir el ýádesi men kelisimin buzsa, olarǵa jaýlary bılik qurady. Alla Taǵala túsirgen kitappen tórelik etpese, el arasynda kedeıshilik beleń alady. Azǵyndyq kóbeıse, el arasynda ólim kóbeıedi. Saýdagerler tarazydan aldaıtyn bolsa, ósimdikter shyqpaı qalady jáne asharshylyq keledi. Al, zeket bermeıtin bolsa, jaýyn-shashyn bolmaıdy[11]», – degen eken.

Quran ámiri jáne paıǵambar (s.ǵ.s.) mektebinen tálim alǵan sahabalar (r.a.) zeket berýde jáne qoǵamǵa qarjylaı súbeli úles qosýda keremet úlgi kórsetti. Árıne, sahabalardyń jartysy da baı bolmady. Olardyń ishinde dáýlettileri bir qoldyń saýsaǵyna da jetpeıtin. Abdýrahman bın Aýf jáne Osman bın Affan (r.a.) dáýletti sahabalar edi. Olar mal-múlkin jumsaýda paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «Jaqsy kisiniń qolynda bolǵan jaqsy baılyq qandaı tamasha», – degen sózin basshylyqqa aldy. Bir ǵana mysal, musylmandar Madına qalasyna qonys aýdaryp kelgende aýyz sý tapshylyǵyn qatty sezdi. Qaladaǵy tushy sýy bar jalǵyz qudyq ıahýdıdiki edi. Árıne, ol aýyz sýdy turǵyndarǵa satatyn. Sonda paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): Kimde-kim rýmat qudyǵyn qazsa, oǵan jánnat beriledi, – deıdi. Bul sózdi estigen Osman bar qarjysyn salyp, sol qudyqty qazady[12].

Mine, bul – sýdaı qolda turmaıtyn mal-dúnıeni tıimdi jumsaı otyryp, máńgilik jumaqqa jetýdiń joly.

Al, Ábý Hanıfa (r.a.) Baǵdatqa jibergen kerýen saýda-sattyǵynyń tabysyn bir jyldan ekinshi jylǵa deıin jınap, hadısshi ǵalymdarǵa arnaıy kıim-keshek, azyq-túlik satyp alady eken. Al, qalǵan qarajatty ǵulamalarǵa teńdeı bólip berip: «Óz qajetterińizge jaratyńyzdar. Jáne bul úshin Alla Taǵaladan basqa eshkimge maqtaý aıtpańyzdar. Shyn máninde men ózimniń jeke mal-dúnıemnen berip otyrǵanym joq. Bul Alla Taǵalanyń meniń qolym arqyly sizderge berip jatqan keńshiligi[13]», – deıdi eken.

 


[1] Buharı, Mýslım, Tırmızı, Nasaı
[2] Táýbe súresi, 103-aıat
[3] Laıl súresi, 17-21 aıattar
[4] Baqara súresi, 110-aıat
[5] Baııná súresi, 5-aıat
[6] Tabaranı
[7] Nasaı
[8]Ábý Daýd, Baıhaqı
[9] Álı Ǵımran súresi, 180-aıat
[10] Táýba súresi, 35-aıat
[11] Ábý Daýd
[12] Buharı
[13] Ál-Haırat ál-Hısan, 82-bet 

 

Pіkіrler Kіrý