JÁKEN OMAROV: SYN SAǴATTARDA JÚREGIMDI «QAZAQIIa» JARYP ShYQTY...
Qazaq óneriniń qaıratkeri, aıtysker aqyn, termeshi, sazger, qazaqsha Máýlit jyrynyń avtory Jáken Omarovtan alǵan suhbatymyzdy nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Bul jolmen júrýge jeńilge júgirmeıtin jiger kerek
– Jáken aǵa, adamnyń aqyl-oı parasaty qanshalyqty dárejede bolsa, óneri de sol bıikten kórinedi degen kózqaras bar. Osyǵan alyp-qosaryńyz bar ma?
– Adamdyqtyń ózi sol aqyly men jetesiniń jetken jerine deıingi dárejede bolsa kerek. Al shyn ónerge kelsek, ol endi ekiniń birine berile qoımas. Bizden ónerdiń óresin surap otyrsańyz, osy jasqa deıingi ómir tájirıbemde «Shyǵystyń Arıstoteli» atanǵan Ábý Nasyr ál-Farabıdiń jikteýine teń baǵa tappadym. «Ónerdiń aınalasynda júrgender bar. Biri – taza tabıǵı daryndylar, olardy Rabbymyz solaı jaratady. Ekinshi toby oqyp-shoqyp, izdenip, talpynyp, úırenip, eńbek qylyp, tyrmysyp sheber atanady. Al endi úshinshi top bar, olar – sol alǵashqy eki topqa elikteıtinder» deıdi danyshpan. Buǵan basqa neni alyp-qosaıyn...
– Ulttyq ónerimizdi ulyqtap, asyl dinimizdi jyr-termemen nasıhattap júrgen tanymal tulǵanyń birisiz. Úlken ónerdi ustaı biletin irilik, erekshe minez kerek dep jatady. Osyǵan qatysty ne aıtasyz?
– Ulttyq óner – jyr-termeni «úlken óner» dep baǵalaıtyndar qazir saıaq. Jasyratyny joq, dástúrli án men jyr-termeni jalǵastyryp júrgen, onyń aımaqtyq erekshelikterin sary maıdaı saqtap aıtatyn nasıhatshylardyń da qatary sıredi. Jyr men termege suranys joq degen – jáı áńgime. Aıtýshy az, bul joldy «ustaýshy» kem. Al álgi aıtqan «elikteıtinderge» senim joq, olar «toıda toıyp sekirip» ketýi múmkin, búgingi trend boıynsha, aıtqany «ótpeı» qalsa, áleýmettik jelide «hıt bolmaı, atpaı, jarmaı» qalsa, jarty jolda «áı, paıdasyz artyq dorba» dep tastap ta ketýi múmkin.
«Irilik» dep iri áńgime aıtyp otyrsyz, kıeli ónerdegi ór minez degenińiz – qanmen keletin qasıet. Odan qalsa «kórgendiden» kórip, jaqsyǵa erip, ómirdiń ózinen úırenetin jaýapty júk. Jolyń bolsa, ózi ýáli, sózi dýalyǵa kezigip, batasyn alasyń. Áıtpese jón kórseter ustazǵa jolyǵyp, ol óz duǵasynan qaldyrmasa – baǵyńnyń janǵany da. Bul jolmen júrýge kerek erekshe minez – jeńilge júgirmeıtin jiger, arzanǵa satylmaıtyn tabandylyq, ońaıdy izdemeıtin eren eńbek, qalǵanyn bir Alla ózi retteıdi.
Ash adamǵa qazannyń qaqpaǵyn asha salǵandaı boldyq...
– Bir kezderi «Zikirýlla» ánińiz musylman jamaǵatynyń ánuranyna aınaldy. Qazirgi «Qazaqııańyz» estigen jannyń júregine jetýde. Tutynýshynyń tamyryn tap basyp, ıaǵnı halyq rýhty ánge shólirkigen sátte osyndaı qundy týyndyny ómirge ákelýdiń ózi uly óner dep bilemiz... Bul jaıly ne deısiz?
– Óner – halyqtiki. Shyn ónerli árkez halyqpen hám qoǵammen birge. Qýansa – shattanady, muńaısa – qaıǵyrady. Nebir qıly zamandarda, el basyna kún týǵanda, batyrlar qarýyn qamdap, temirshi kórigin qyzdyrǵan, al aqyndar erliktiń týyn óleń-jyrmen tiktep bergen. Hosh, bul kúnderi jaý azaıyp, basqynshy basylyp tur ma? Qaısybir jyldary qazaqtyń «jer» máselesi el ishinde úlken tolqý týdyrǵanda «Qazaqııa» júregimdi jaryp shyqqan-tyn. Saıasatker emespiz – maıdanda shaıqasatyn, depýtat emespiz – minberde sózin ótkizetin, qolymnan keleri óleń, jyr bolǵan soń, Alladan alaqan jaıyp suraǵan duǵamdy, tilegimdi osy rýhanı týyndymen jetkizgim keldi. Baıtaq jer, bataly urpaq, kók baıraqty, eltańbamyzdy osy óleńmen ashyqtaǵym kelgen-daǵy... Alla «Qazaqııama» jar bolsyn aıttym. Shyǵarma tamyrdy dóp basyp, sátinde týsa, onda bizdiń de ýaqytpen birge qozǵalyp, birge júrgenimiz shyǵar...
«Zikirýlla» 2000 jyly elde alǵash ret oryndaldy. Sol kezde-aq topyraǵyń torqa bolǵyr ádebıetshi ǵalym, akademık Tursynbek Kákishev aǵamyz rıza bolyp: «Zikirýlla» qazaq musylmandarynyń ánurany bolýǵa ábden laıyq» dep teleEfırden aıtyp edi, odan keıin bul sózdi sizden estip otyrmyn, baǵańyz úshin raqmet. Bul shyǵarma 1996 jyly shetelde shyqqan, taza namystan týǵan dúnıem jáne óz ýaqyt-sátinde týdy dep oılaımyn. Ózińiz bilesiz, Keńes kezinde din ustaǵan ne tulǵalar jelkeden atylyp, jaqynnan satyldy. Dindi tyǵylyp tutynyp júrgende Qudaı jarylqap egemendik aldyq, odan birden aralas-quralas Islam álemine shekarany ashyp jiberdik emes pe... Jappaı sińirý, ashtaı toıyný, tipti «baqylaýdan shyǵyp ketti» ǵoı deımin sol tusta... Onyń mysaly «ash-jalańash adamǵa qazannyń qaqpaǵyn asha salýmen» birdeı boldy ǵoı. Onyń saldary ne boldy, mine búgin másele bolyp ýshyǵyp, qoǵamymyzdyń bitpes daý, jazylmas dertine aınalyp álekpiz.
Biz de azdy-kópti dinı saýatty shetelde aldyq. Biraq óz basym joǵary oqý ornyn bitirip, eseıip bardym. Eski kózden jurymdap jetken dinimizdiń túbi tereń irgetasyna tabanymdy tirep bardym, taram-taram, aǵym-aǵymǵa bólingen jamaǵat bitkenniń arasynan tek keregimdi alyp, sýdyń beti, jardyń shetimen abaılap júrip aman qaıttym desem, anyǵy – sol. Shetel asyp júrip alǵan bilim, jetken jetistigimdi «Zikirýlla» arqyly jetkizýge tyrystym. Qazaqtyń dástúrli dini degenimiz – tuǵyrly aıat-hadıstiń ózi, Paıǵambardyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) túzý joly, ata-ananyń tárbıesi, tarıhymyz ben jurtymyz, baı mádenıetimiz ben ǵurpymyz, júrektiń tazalyǵy men nıettiń túzýligi. Demek túzý jolda ekenimizge pikir, zikir, shúkir etýimiz kerek. Sondyqtan bolar dindegi aǵym-arnasy bólek az ǵana top bolmasa, qalyń qazaq jurty bul «Bir Allaǵa madaq – ıláhı jyrymdy» mahabbatpen qabyl alǵan jaıy bar. «Zikirýlla», «Nurýlla», «Hıkmetýlla», «Qaǵbatýlla» tsıkldy Allaǵa madaq ıláhı-jyrlarym – jalpaq eldiń óz nesibesi, óz ustanymy, ǵasyrlardan jetken ǵurpy, sáýleli sanasy, rýhynyń azyǵy, janynyń qalaýy, biz ony óleńmen jetkizýshi tek sebepker shyǵarmyz.
Jerde jatqan dúnıe joq
– Rasynda kez-kelgen týyndynyń áni men sózin jazatyn ári ony qońyr daýyspen, ulttyq naqyshpen kelistire oryndaıtyn ózińizdeı óner ıesi neken-saıaq. Áýeli án jazasyz ba, álde óleńdi órip alasyz ba? Osy jaıly tolyǵyraq aıtyp ketseńiz.
– Árqalaı, biriniń maqamy týsa birinshi, keıde sózi birinshi keledi. Taqyryp ishki daıyndyǵyma qaraı. Kóp izdenip, ásirese ıláhı án shyǵarǵanda ǵalymdardyń pátýasyna salyp, qyryp-jonyp, ár týyndyma úlken jaýapkershilikpen qaraımyn. Jas kezde shyǵarǵan biraz ánderim baqylaýsyz taralyp ketti, qazir shyǵarmalarym daıyn bolǵanda birinshi ózim oryndap úlgi jasap beremin. «Men aıtsam bola ma?» degender qatań qadaǵalaýymyzda, jerde jatqan dúnıe joq, egesizdeı enshileıtin. Onyń ústine qazir áleýmettik jeli degen jaqsy boldy, kimniń ne aıtyp, qalaı aıtyp júrgenin qarap otyrasyń. Aıtpaqshy, ózimniń de jeke arnam, paraqshalarym tolyq rásimdelgen, bárin kásibı mamandar rettep otyrady.
– Siz jyl saıyn Máýlit keshinde Paıǵambarymyz Muhammedtiń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ónegeli ómir tarıhyna arnalǵan Máýlit jyryn kezeń-kezeńimen qazaqsha jyrlap kelesiz. Buryn rýhanı keshterde Paıǵambar ómiri arabsha oryndalatyn. Halyq qazaqsha Máýlit jyryn qalaı qabyldap jatyr? Jalpy Máýlit jyryn tolyq oryndap, qorytyndylaýdy qashanǵa josparlap otyrsyz?
– Osy eldiń qarapaıym bir musylmany retinde Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń salaly, syndarly izgi is-sharalaryna joǵary baǵa berýshiniń birimin. Ózim alǵash ıláhı jyr aıtqan, 2000 jyly bastalǵan shaǵyn Quran jarysy minekı keshe bárimiz rıza bolyp tamashalaǵan álemdik deńgeıdegi halyqaralyq Quran jarysy dárejesine jetti. Otyzǵa jýyq elden kelgen qarı-hafızdar 2 mıllıard musylmanǵa Qazaqstannyń atyn jaıdy degen sóz ǵoı, Qudaıǵa shúkir! Múftııat úlken is atqardy. Sol sııaqty birinshi Máýlit keshi de qazirgideı barlyq aımaqta emes, tek bir Almatyda ǵana ótetin, basynan bastap «basy-qasyndamyz», jyl saıyn ıláhı jyrlarymdy aıtyp júrdim. Oı, jalǵan dúnıe-aı, jaryqtyqtar Ábsattar qajy Derbisáli men Abdýlla Joldas kókem esime túsip ketti ǵoı osy arada, ımany salamat bolsyn. Jylda qarılar sııardy (Paıǵambar ómirbaıany) arab tilinde aıtyp júrdi. Sodan 2018 jyly Máýlitti qazaqsha aıtý ıdeıasy boıynsha «QMDB usynysy ári tańdaýy siz boldyńyz» dep sol kezdegi Almaty qalasy meshitiniń ımamy, qasynda murattap qarılar bar, marqum Baýyrjan Álı bastaǵan ǵalymdar bar, arnaıy at basyn tirep, shańyraǵyma kelip, jón-jobasyn túsindirip, aqparattyq jáne ǵylymı baǵytta qoldaý bolatynyn bildirip, qolqasyn sala keldi. Usynysty úlken jaýapkershilikpen qabyl aldym. Dastarqan basynda 1993 jyly aýyldaǵy áýlıe Qantaı ıshannyń tuqymy Datqa ıshanǵa eski shaǵataı tilinde Shádi tóreniń «Sııar Sharıfin» oqytyp otyryp, kırıll árpine ózimniń túsirip jazyp alǵan qalyń dápterimdi kórsettim, ǵalymdar da, ózim de bir tolqydyq.
Mine, Allanyń qalaýymen alǵashqy bastamasy 1993 jyly bastalǵan Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) sııaryna degen sheksiz mahabbat iri is-sharaǵa ulasyp, bıyl 6 jyl úlken saraı sahnasynda, halyq aldynda qazaqtyń óz tilimen, ulttyq aspaby – qara dombyra hám syrly syrnaıymen jańa «Qazaqsha Máýlit jyry» bolyp bólim-bólimimen júıeli aıtylyp kele jatyr.
«Allanyń bulbuly kóp daraqtaǵy.
Adamnyń kádesine jaratqaly.
Ýahıdı, ıbn Ysqaq, ıbn Hısham,
Alǵashqy sııarshylar arabtaǵy.
Iasaýı, Baqyrǵanı, Júnis Ámre,
Rasýldy óz tilinde madaqtady.
Maıly aqyn, Máshhúr Júsip, Shádi tóre,
Ǵulama shaıyrlar ed, sanattaǵy.
Solardyń jolymenen «názıralap»,
Otyrmyz Máýlit aıtyp taratqaly» dep bastalady jyrdyń sóz basy.
Osylaısha kásibı, ádebı úlgi «nazıra» dástúrimen, ıaǵnı ózime deıin jazylǵan barlyq sııarshylardyń óleń-jyrlaryn oqyp, taldap, zerttep, iriktep, «yqtılabyn» kúmándi, daýly jerlerin zertteýshilermen naqtylap, zamanǵa saı maqamǵa salyp, sahnalyq formatyn taýyp, ádebı aınalymǵa zamanaýı úlgidegi «Qazaqsha Máýlit jyryn» qostyq. «El qalaı qabyldap jatyr?» degen suraq qoıyp otyrsyz, saraı toly halyq alǵash shyqqanda sál tosyrqaǵandaı kórindi maǵan, onyń ústine Abaı aıtqan «elbuzar dúmshe moldalardyń» «mýzyka haram, dombyra haram» degen taratpa sózi eldi ekiudaılatyp qoıǵany taǵy bar emes pe... Ol topqa arnap:
«Máýlitti dep júrgen bar keregi ne?
Paıymy jetpeı saýap kólemine.
Úlgi alyp, Haq Rasýldan, Quranda da
Artyq kór ata-anańnan demedi me.
Máýlitti oqyp, tyńdaý násip bolar,
Ishinde úmmetterdiń zeregine...» dep jyrmen jaýap aıttyq. Sózden jańylmaýǵa, oıdan aınymaýǵa tyrystyq. Qalyń eldiń kózi qyraǵy, qulaǵy saq emes pe?! Óziniń qanyna sińgen jyr áýeni, óleń dástúrimen aıtylǵan asyl dinniń aıshyǵyn anyq tanyǵanda buryn Aqyt qajy, Sádýaqas Ǵylmanı jazǵan Máýlit jyrynyń dástúrli jalǵasyna qaýyshqandaı qabyldady.
Bıyl altynshy jyl buryn tek kitaptan oqyǵan sııar endi sahnalyq nusqada óleń-jyrmen jetkize aıtylǵanda kóbi rıza bolyp, kózine jas alyp, Paıǵambarymyzǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) degen mahabbaty men súıispenshiligin kórsetip, arasynda salaýatyn aıtyp, ornynan turyp, «márhábalap» qurmet kórsetip, jyldan jylǵa kádimgideı yqylasy artýda. Jyldyń alty-jeti aıyn osy eldiń qurmeti úshin, halyqtyń qyzmeti úshin úlken daıyndyqqa, dál aqparly zertteýge, álemdik úlken ǵalymdardyń ár tilde aıtqan sııar dáıekterin saralap, salystyryp, taldap baryp óleńge túsirip jatqanyma QMDB ǵalymdary kýá.
Qazaq, orys, ózbek, túrikmen, kavkaz elderindegi ǵulamalar, túrik elindegi ustazdarym bar, qajetti málimetterdi kitaby bolsa kitabymen, hattaıy bolsa ınternet jelisindegi hat almasýmen, ZOOM baılanysy taǵy bar, arasynda umra saparlarynda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) júrip ótken joldary Mekkedegi Nur taýy, Sáýir taýy, Taıeb mekeni, Hýdaıbııa kelisimi bolǵan jer, Bádir, Ýhýd, Handek (Or) shaıqasy oryndaryna taban tıgizip, Raýdada arnaıy duǵa jasap, Allanyń rızalyǵy, Rasýlallanyń shapaǵatyn surap, atqarylyp jatqan úlken jumystyń nátıjeli bolýyn Jappar Haqtan tileımin, árıne.
QMDB usynys-tapsyrysymen jazylyp jatqan sahnalyq nusqa boıynsha hıjranyń 8 jylyndaǵy oqıǵalar, «Mekkeni Fath etýdiń» jalǵasy men odan keıingi oqıǵalar, Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) dúnıeden ozýy tolyq jyrlanýy tıis. Endigi jerde, Qudaı qalasa, Bir Allanyń rızashylyǵy úshin qalǵan ómirimdi Paıǵambarym Muhammed Mustafanyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ómir tarıhyn bar deregin qaldyrmaı, tolyq jyr túrinde jazyp shyǵýǵa nıet etkenimdi sizge birinshi ret aıtyp otyrmyn. «Allam Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ómir tarıhyn sońyna deıin jyrlaýdy bul dúnıede násip etsin!» degen nıet – meniń jáne meniń tileýlesterimniń kúndelikti duǵasy.
Qazir eldiń rýhyn kóterý mańyzdy
– «Bizdiń eldiń jigitteri» ánińiz ýaǵynda biraz jigittiń namysyn qaırady. Ókinishke qaraı qazir dinge den qoıǵan keıbir baýyrlarymyz ulttyq ónerden jerıtin qylyq tanytyp júr. Osylarǵa arnap, jańa jyr shyǵaryp «áý» dep qoıý oıda joq pa? Teris dinı aǵymda júrgenderdiń kózqarasyn qalaı ońaltýǵa bolady dep oılaısyz?
– Baıqaımyn, bizden jańa jyr, jańa án surap otyrǵandaısyz... Qudaı áýmetti óleńnen bergen soń júrgen jerimde, suraǵan sátinde «áý» deýden esh qashpaımyn. Jaqynda ótken QMDB, sonyń ishinde Almaty qalalyq ortalyq meshiti uıymdastyrǵan keń salaly DASTUR FEST sharasynda bas ımam Tólebı Ospan baýyrymyzdyń qolqa salýymen, shapanymdy kıip, qara dombyramdy qolǵa alyp, arnaý aıttym:
«Atamyz – Adam, bilsek, ilkimizdi,
Adamnan – arab, ajam, túrkimizdi.
Osylardyń ishinde, Qudaı qalap,
Halyq etken «Qazaq» deıtin ultymyzdy.
Allaǵa sheksiz shúkir, osynshama,
Belgilep bergen ata-jurtymyzdy.
Danalar Islammen qabystyrǵan,
Sanaly salt pen dástúr, ǵurpymyzdy.
Babalarǵa Allanyń nury jaýsyn,
Qolǵa ustatqan qulpy ashar kiltimizdi.
Sol kiltti bilikpen aınaldyrsaq,
Qoldaǵy bar uqsatyp múlkimizdi.
Umtylsaq yntymaqqa ymyramen,
Jaý almas ishimiz hám syrtymyzdy.
Týǵan jer – jórgegimiz, qundaǵymyz,
Bárimiz tekti atanyń jurnaǵymyz.
Ultymnyń qundylyǵy dáriptelse,
«Áke kórgen oq jonar» – uldarymyz,
«Sheshe kórgen ton pisher» – syrǵalymyz.
Baptaǵan qazyǵynda qazanatyn,
Qazanat tárbıelep azamatyn.
Qoly – iste, júregi – zikir salyp,
Qudaı jar bop, jol tapqan tazaratyn.
Neshe erler jandaryn pıda qylǵan,
Máńgi órleı bersin, dep «Qazaq» atyń!
Qolǵa alsa qobyzym men dombyrany,
Basyna boztorǵaı qus qondyrady.
Ár zattyń ıesi men kıesi bar,
Kútimin bilgen janǵa ornyǵady.
Aıat-hadıs súıenip nusqasyna,
Qaldyrypty babalar mol murany.
Óner, bilim – halyqtyń qazynasy,
Mártebesin asyryp zor qylady.
Ájemniń oramal men kımeshegi,
Sán berip, turpatyna úılesedi.
Qazaqy «hıdjap» degen osy bolar,
Sharıǵat quptamasa kımes edi.
Shapan da «Paıǵambardyń súnneti» dep,
Ústinen tastamaǵan bı-kósemi.
Úlgi alsa úlkenderden jas balasy,
Belgili kórgenin jas tastamasy.
Ártúrli aǵymǵa erip soǵylmasyn,
Aq peıil jamaǵattyń tasqa basy.
Dinim men dástúrimdi sabaqtaǵan,
Oń bolsyn haziretterdiń bastamasy...».
«Bizdiń eldiń jigitteri» der kezinde namys qaırady dep qaldyńyz, 1993 jyly Esenqul aqyn ekeýimiz bul ándi jazǵanda eldiń muńy basqa edi, «baıtal túgili bas qaıǵy» zaman edi, halyqtyń hali múshkil, eldiń eldigi qyl ústinde turǵan syn ýaqyttar edi. Bizder toıyp tamaq jemegen, qyrǵyn soǵystan aman qalyp, aıdalada kómýsiz qalmaı, beıbit, tynysh aspan astynda qara nan men qara sýǵa razylyǵyn jylap turyp aıtyp, «osy kúnge aman jetkizgenińe, urpaq súıgizip, balalarymnyń aldynda aq ólimmen ótetinime shúkir ettim» dep egilgen atalarymyzdy kórdik.
Egemendiktiń alǵashqy jyldarynda artyq as joq, jumysynan alty aı aılyq almaı, «bári ýaqytsha ǵoı» dep, eldiń tynyshtyǵy úshin kórgen kúnine sabyr etken momyn halyqty kórdik, arǵyny aıtpaǵanda. Osylar esime tússe, ótken kúnderdi, eldiń kórgen qıynshylyǵyn esten shyǵarmaý kerek dep te qoıamyn. Bir «Oıan, qazaq!» fılminiń jastarǵa qalaı áser etkenin kórip otyrsyz. Eger elge qajeti osy ádis bolsa, tarıhymyzdaǵy danyshpan analar, bilekti batyrlar, júrekti bı-kósemder, jalyndy jastar, atqaminer azamattar, ulttyń ulylyǵyn saqtaǵan ǵulamalar, ıshan, áýlıe, bıler, tekti urpaqqa tektiliktiń tetigin ustatar el tańdaýlylary men namys janıtyn eleýli oqıǵalar, jigerli jyrlar keńinen dáriptelýi tıis. Fılm, arnaıy podkasttar, ashyq jıyn, festıval, rýhanı baılyqty tolyqtyratyn óner jarystary uıymdastyrylyp, elge etene jaqyndap, osy jumystarǵa jastardy baýlyp, ne istesek te esep úshin emes, shynaıylyqpen sıpat alýymyz mańyzdy shyǵar. Aqylshy kóp zaman ǵoı, áleýmettik jelini eldi buzýǵa, teris ketýge emes, jappaı júıeli josparmen eldiń rýhyn kóterýge paıdalanýymyz durys sekildi bizge.
«Jumash qoıdy baǵady, Kúlásh orden taǵady...»
– Ózińizben Atyraý oblysyna barǵan saparymyzda jınalǵan qaýymǵa «Aqqurdastarym Atyraýdaǵy» ánin oryndap berdińiz. Halyq qıqýlap, ónerińizdi zor iltıpatpen qabyldady. Sol kezde osy ánniń tarıhy jaıly suraýǵa múmkindik bolmady. Qazir reti kelip turǵandaı...
– Qudaıdyń bergen óneriniń arqasynda eldi kóp aralaımyn, tek Atyraý emes, baıtaq eldiń ár aımaǵyn jaqsy kóremin. Asqaq Altaı, shyǵystyń sulý tabıǵaty, Aıakózdiń búkil dilmar dalasy, kórikti Kókshe, Arqanyń tekti jurty, Qyzyljardyń márttigi, danyshpandar mekeni Kereký, Tobyldyń mańy en toǵaı, jer jánnaty Jetisý, tarıhy tereń Taraz, Áýlıeata, kıeli Túrkistan, qasıetti Qazyǵurt, kári Qarataý, súleıi mol Syr óńiri, Shalqardyń shalqar minezi, Saraıshyq Atyraý, Tekedegi Orda, áýlıeli Mańǵystaý, tabanym tıgen jerler, tuz-dámi buıyrǵan elder... Júrgen jerlerimde dostarym, arqa tutar aqjaılaý aǵalarym, qurmeti taýsylmas inilerim barshylyq, shúkir!
Birde ataqty «EmbiMunaıGazdyń» mereıtoıly aıtysy ústinde, jatqan jeriń jaıly bolǵyr, aqıyq aqyn Salaýat dosym «Bizdiń eldiń jigitteri» bizdiń Atyraýda da jetedi, Atyraýdyń azamattarynyń rýhyn kóteretin bir án suraımyn» dep qolqa saldy. Aıtystan soń jergilikti eljandy jigitter kúlli aımaqtyń oıy men qyryn túgel aralatyp, tarıhymen tanystyryp, márt minezderimen meıirimdi qandyryp, endigi jerde án arnamasam bolmaıtyndaı etip «aqqurdastap» shyǵaryp salǵan.
Sol saparda alǵan áser, qulaqta qalǵan ózderine ǵana jarasatyn sózderi men jaıdary minezderi ushaqtan túsip, úıime jetkenshe ádemi saz bolyp, kókiregime qondy ǵoı, sózi de qatar shyqty. Uzatpaı ándi joldadym, oı, máz bolǵany-aı, rıza bolǵandary-aı, ondaı sezim tek atyraýlyqtarda ǵana bar, bile bilgenge. «Ózimizden ekensiń ǵoı» dep ishtartqany ras.
«Sazdy Saraıshyq – handar turaǵy,
Tarıhtyń talaı qalǵan suraǵy.
Shaıhylarymnyń bátıqasymen,
Qaıqylarymnyń janǵan shyraǵy...»
Sodan «Aqqurdastarym Atyraýdaǵyny» aıtpaı jıyndary bitpeıdi eken. Dosym Salaýattyń bir aıtqany bar: «Jumash qoıdy baǵady, Kúlásh orden taǵady». Ándi sen shyǵarǵanmen, abyroıy meniki boldy» dep kúle-kúle ketti jaryqtyq, aıta-aıta júrsin degen eken...
Bul dástúr aqtaýlyqtarda jalǵasty keıin. «Aqtaýym-aı» án-tolǵaýym bar. Sáti, reti kelse, bul tsıkl ári jalǵasyn tabady. Kelesi kezekte aqtóbelikter, óskemendikter tur, «kelińiz, ólkemizdi óleńińizge ózek etińiz» dep. Násip bolsa, shabyt shaqyrar sátter alda...
Orta býyn ortada altyn kópir bolmasa...
– Tárbıeniń tálimdi quraly terme ǵoı. Áıtse de qazirgi jastar terme tyńdaı bermeıdi degen pikir bar...
– Siz jastardy qoıa turyńyz, orta býynda terme tyńdaı alatyn orta tabý qıyn... Bular týra táýelsizdik alǵan jyldardyń býyny ǵoı. Dástúrdiń, onyń jol jalǵastyǵynyń da shatqaıaqtaıtyn jeri osy arada. Iá, siz kóterip otyrǵan máselede osyndaı negiz bar. El taǵdyry ıa ary, ıa beri bolar tusta, urpaq qamy túgili bas qam basymyzǵa muń bolyp turǵan shaqtar. Nasıhat joq, shalǵaı eldermen baılanys joq, bir qap ekinshi sortty undy tórt qoıǵa aıyrbastap alǵan mezgilder, qalada kópqabatty úılerdiń qabyrǵasyn tesip murja jasaǵan qıyn ýaqyttar, teledıdar men radıo qosýǵa Elektr jaryǵy bolmaǵan kezeńderde, terme aıtyp, ony tyńdaıtyndarǵa «ala qappen vagon aralap nápaqa qýyp ketken» shaqtar qatty keri áserin tıgizdi...
«Odan da jaman kúnderde toıǵa barǵan qazaqpyz ǵoı», biraq búgingi orta býyn dástúr sabaqtastyǵyna keıindeý, kesheýildeý ilesti. Esesine osy kesheýildeý búgingi rýhanı jutańdyqqa alyp kelip otyr, qansha tyryssaq ta. Ár nárse óziniń kezeńimen emes pe, qazir terme dese «ishken asyn jerge qoıar» eskini kórgen shaldar qatary tym sıredi, búgingi tyńdaýshymyz aǵa býyn ǵana. Al jastarǵa ne deısiz, qolyndaǵy telefonmen TikTok-tan ár aqpardy tyńdap qaraýǵa 3-aq sekýndqa jetedi eken shydamy. Onyń keri nege ákelip soqtyrary bir Allaǵa ǵana aıan... Osy kúngi jastar eń bolmasa sapaly án tyńdap úırense, sonyń ózine raqmet. Termege keledi ǵoı sosyn ózderi, ýaqytymen. Olaı demegende, mysaly:
«Bısmıllá dedim, ıa, Alla,
Áýeli «káf» pen «nýn» boldy,
«Káf» penen «nýn» qosylyp,
Oqysańyz «kýn» boldy» (Maılyqoja) degendi nemese:
«Bult shógip kún jaýsa eger taý men tasqa,
Qalmaǵan muzda erik sý bolmasqa»
(Maılyqoja),
«Júırikke tomar jolyǵyp,
Urynshaq naıza túıregen» (Q.Áıtpenov) degen sóz saptastardy jastar qazir qabyldaı ala ma? Áı, bilmeımin... Orta býyn she, orta býyn uǵýy tıis bul maqamdardy, túsiný qıyn bolsa tyrysý kerek, úırenip-mashyqtanýy qajet, aralyq mádenı kópirdi myqtaý durys. Áıtpegende jas urpaqtyń óleń túsinýi, óner túsinýi «bir muń, bir qaıǵy» bolyp qalýy ábden yqtımal.
Terme – tekti óner. Taǵylymy tereń. Ulttyq kodty sózden izdeseńiz, termeden tabasyz. «Qadirin ǵulamanyń ǵalam bilmek, Eshqashan kóptik etpes oǵan qurmet» (Álisher Naýaı). Termeni aıtýshy men taratýshyǵa da baılanysty kóp nárse. Mysaly, biz terme aıtý úshin bar ómirdi osy jolǵa baǵyshtaǵan adambyz. Tursynǵalı, Aryn, Aıtqoja, Ázim, Rahmanberdideı Maılyqojanyń tikeleı urpaqtary men muragerleriniń aýzynan bala kezden saqqulaqtyqpen tyńdap, jattap óstim, Qýathan ıshandardyń ısharatyn aldym, aýzyma túkirip, batasyn berdi. Kári qulaqtardyń kózinen «Áı, Jákenjan, qaıdasyń, kel sóz tyńdadan» tasa bolmadyq. Odan aıtysqa qatystyq, doda kórdik, aqyndardyń ustazy atanǵan Qanybek Sarybaev rýhanı ákem, aıtýly bapkerim boldy. Aq óleńniń quıyny Manap Kókenov, Kóken Shákeev, Kópbaı Omarovtardyń janynda júrip, Shámshi Qaldaıaqovtyń qolyn alyp, dámdes boldyq, qyrǵyzdyń shalqar jyrshysy Áshiráli Aıtalıevtiń yqylasyna bólengenbiz, ońtústiktiń óner maıtalmandary Orazqoja Bekahmetov, Kamal Endibaev, Qarsybaı Aqtaevtardan maqam tyńdap úırendik. Odan eldiń qamyn shyn oılaǵan Qanybekteı batyrǵa ini boldym, esti aqyn Esenqulmen aıtysyp, birge ánder jazdyq, syrlastyq, odan túrik ustazdarym da er shyqty, ál-Azhar ýnıversıtetinde dáris bergen Sadyq Kósterelioǵly, myńdaǵan qarıdyń ustazy Mustafa Kochoǵly, Sııar Nábıden ǵalym Halıl Iylmaz hám Mustafa Kúllı qarılar taǵylymyn zor iltıpatpen berdi. Qudaıa táýba, osyndaı eldiń aǵalarymen aralasyp, jaqsylarmen janasyp tájirıbe qattadyq. Bulaı bolmasa qaıdan...
Terme pop-mýzyka, hıp-hop nemese rEp emes, myńdap jınalyp, telefonnyń jaryǵyn qosyp elirip tyńdaıtyn, júz-júzdep zal toltyryp bıletip aıtatyn Estrada emes. Men sizge aıtaıyn, 25 adam da kóp, eger tyńdaı almasa. Terme – tóre óner, oǵan kúı kerek, qulaq tunar tynyshtyqta uıyp tyńdaıtyn, tyńdaýshyny da talǵaıtyn óner. Qolqa sap, áńgimesin aıta otyryp, tamsandyryp, tánti qyp aıtatyn talǵampaz óner. Ulaǵaty men ǵıbratyn boıynda qalaı ustap tursa, ulttyń asyl sózi men tekti sózin saqtaýshy da ózi, jetkizýshi de ózi. Sondyqtan terme aıtý dástúrine beriletin mańyz joǵarǵy deńgeıde, ulttyq deńgeıde. Muny mezgilimen, bilimimen, tárbıesimen, talǵamymen túsinetin jastar keledi ǵoı, ósedi ǵoı. Tek aıta berý, damyta berý, tıimdi jerlerde paıdalana bilý kerekpiz.
Ónerpazdyń eń úlken jaýy – «boldym, toldym»
– Qazirgi jas ónerpazdarǵa aıtar aǵalyq aqylyńyz qandaı?
– Aqyl aıtýǵa asa qumar emespin negizi. Bólisetin tájirıbemdi jańa aıttym. Ónerdiń kıesine ege bolsańyz, oǵan abaı bolsańyz, adal bolsańyz, órge ózi-aq súıreıdi. Ónerpazǵa eń úlken jaý, ózińiz bilesiz, «men, bilemin, boldym-toldym» degen. Qanybek ustazym sózben qaǵyp otyrýshy edi, ylǵı: «Bireý maqtasa – senip qalma, Birdeńege jetseń – senip qalma», – dep aıtýshy edi. Toqtap qalma, ary qaraı taǵy asý bar degeni eken ǵoı... Kóp oqyp, kóp úırený – eń durys jol.
Ýaqyttyń múmkindigi qolaıly bolyp turǵan shaq qazir, shyǵystyń ne tilderin úırenip alyp, ınternet arqyly bolsa da túpnusqadan Fırdoýsı, Nızamı, Fızýlı, Jámı bar, Rýdakı, Naýaı syndy álem juldyzdaryn oqysań qandaı... Iasaýıdiń «Hıkmetteri», Balasaǵunnyń báıitteri, Iúginekı, Horezmı, Máýlana, Rýmılerdiń shyǵarmalaryna dendep, jyraýlyq poEzııanyń sózi sińse boıyńa, Abaı, Shákárimniń tulǵalyq kontseptsııalary, Alash qaıratkerleriniń azamattyq ıdeıasyna qanyǵyp, án, jyr, termelerimizdi tereń ıgere bilsek, shirkin, Allanyń bergen óneri qaı kezde de óz bıigine alyp shyǵady. Aramyzda júrgen ǵalymdar, bilýshi tálimgerler, tájirıbeli sheberlerden bilgenin meılinshe alyp qalý qajet, tipti mindet. Almas Almatov kókemiz bar, áńgimesin tyńdasań telegeı teńizge jolyǵasyń, aty shyǵyp áıgili bolmasa da bilimi darııa ádebıetshi ǵalymdar bar, tildiń tunyq tunbasyn saqtap otyrǵan qytaıdaǵy, mońǵol jerindegi qazaq baýyrlar bar. Sabyr Adaı otyr «Ár qazaq meniń jalǵyzym» dep, Svetqalı Nurjan – aqyndardyń aqsaqaly, Berik Júsip aǵamyz bar, jyr-terme, salt-dástúrde bilmeıtin aqpary joq, Entsıklopedııalyq qory bar Elıtamyz, osy aǵalarymyz tórde otyrǵanda qurmetimizdi kórsetip, úıreterin qalt jibermeıik. Eń bastysy el aman, beıbitshilik zaman bolǵaı. «Bir úıdiń bir bı, bir qazanbuzary» bolady deıdi qazaq. Qazanbuzarlardyń jaman pıǵylyn jarııa qylyp túńile bermeı, áleýmettik jelini jaqsylyq sóz jaıýǵa, jaqsyny úırenýge qoldanaıyq demekpin. Alla elimizge jar bolsyn!
Suhbattasqan Aǵabek QONARBAIULY
«Munara» gazeti, №21, 2023 jyl