Jar tańdaýdaǵy mustahap amaldar

02 jeltoqsan 2020 552 0
Оqý rejımi

Allaǵa jáne aqyret kúnine sengen adam ár isine paıym-parasattylyqpen qaraıtyny daýsyz. Kúrmeýge kelmes jińishke dúnıelerdi de rýhanı hám sharıǵı súzgiden ótkizip baryp is qylmaq. Al árbir isine osyndaı kózqaraspen baratyn jan mindetti túrde neke qıylǵanǵa deıin ábden oılanyp, sheshimge túbegeıli kelgennen keıin ǵana oń qadam basady. Óıtkeni bir ǵana «neke» adamdardyń taǵdyryna, bolashaǵy men abyroıyna áser etedi. Sondyqtan neke qıylǵannan keıin eshqandaıda syltaý aıtpastan, tańdaǵan jarymen ómiriniń sońyna deıin birge ǵumyr keshýi mindet. Sol sebepti neke qımastan buryn bolashaq erli-zaıyptylar bir-birin jaqsy tanyp, bilip alýy qajet. Bul turǵysynan kelgende adamzattyń tutas ǵumyryndaǵy barsha máselelerdi qamtyǵan sharıǵatymyz, otbasynyń baıandy ómir súrýleri úshin jar tańdaý ádepterin de usynǵan.

Birinshiden bolashaq jaryńdy kórip, unatyp alýyń. Ábý Hýraıra (r.a.) rıýaıat etken hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) úılengisi keletin jigitke: «Ony kórdiń be? – dep suraǵan. Ol: «Joq», – dep jaýap bergen. Sonda paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bar, ony kór», – dep buıyrǵan.

Bundaǵy aıtylǵan hadıstiń mazmunyna parasattylyqpen boılaıtyn bolsa, kórýdegi maqsat bolashaq erli-zaıyptylar bir-birin taný arqyly unatyp úılenýi kerek ekenin baıqaımyz. Qyzdy unatsa, odan ári áreket etedi, al unatpasa áreketin toqtatady.

Negizinen, qalyńdyqty kórýdiń de óz ádebi bar. Buǵan dálel Jabır (r.a.): «Baný Sýláım rýynan bir áıelge quda túskim keldi. Onyń kelbetimen pishininiń maǵan unaıtynyn bilýim úshin oǵan bildirtpeı qurma aǵashtary butaqtarynyń arasyna jasyrynyp, ony kórip aldym. Sóıtip baryp oǵan úılendim», – degen.

Degenmen, bul áreket qyz usynysymdy qabyldaıdy degen senim basymyraq bolǵanda ǵana jasalady. Al, aıtqan usynysym qabyldanbaıdy degen oıy ústem turǵan jaǵdaıda qyzǵa kóz salý durys emes. Eger eki jaq teń bolsa, qaraýǵa ruqsat etiledi. Sebebi bolashaq qudalar jáne erli-zaıyptylar teń deńgeıde bolýy nemese jigit jaq joǵarǵyraq dárejede bolyp, qyz jaqty unatsa – otbasynyń bolashaǵyna oń yqpalyn tıgizedi. Jigittiń kórýge múmkindigi bolmasa, qalyńdyqty kórýge basqa jaqyn kisini jiberýge bolady. Bul isti bizdiń elimizde jeńgelerdiń atqaratyny sharıǵatymyzdyń ádebine sáıkes keledi.

Qalyńdyqty kórý nemese osy maqsatta adam jiberý quda túsýden buryn júzege asyrylýy tıis. Óıtkeni qalyńdyqty quda túsip bolǵannan keıin kórip, kúıeý jigit qyzdy unatpaı qalsa, onda qalyńdyqtyń abyroıyna nuqsan keltiredi jáne onyń úı-ishine jaısyzdyq týdyryp, uıatqa qaldyrady ári azarǵa dýshar etedi.

Qyzdy syrtynan kórgen jigit ony unatsa, ıstıhara namazyn oqýy abzal. Ábý Áııýbten (r.a.) jetken hadıste Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Quda túsetinińdi jasyra tur. Odan soń jaqsylap dáret al. Sosyn Allanyń saǵan násip etken (raqaǵat) namazyn oqy. Odan soń Rabbyńdy maqtap, dáriptep bylaı dep duǵa qyl: «Eı, Alla! Sen qudirettisiń, mende eshbir qudiret joq, Sen bilesiń, al men bolsam bilmeımin, ári Sen ǵaıyp nárselerdi bilýshisiń. Eger álgi áıelde (atyn aıtyp) men úshin dinime, dúnıe isterime jáne aqyretime jaqsylyq bar ekenin bilseń, ony maǵan jazǵaısyń. Al odan basqa áıel men úshin meniń dinime, dúnıe isterime jáne aqyretime jaqsyraq bolsa, sony jazǵaısyń», – dep aıt», – degen.

Pendeniń ıstıhara namazyn oqýy jáne bulaı duǵa etip ol isti Allaǵa tapsyrýy adam ómirinde óte mańyzdy oryn alady. Búgingi kúndegi kórip otyrǵanymyzdaı jastardyń sezimge berilip, ata-anasynyń da sol sheshimge kelýine májbúrli etip otbasyn qurýy, kóp jaǵdaıda ókinishpen aıaqtalyp jatsa, keıbireýleriniń kóńili qalaǵan qyzyna qol jetkize almaýy arqyly ómirden óz oryndaryn joǵaltyp jatady. Al, dinimiz pendeniń basqa bir pendege táýeldi bolyp, dármensiz bolýyn qalamaıdy. Sondyqtan kez-kelgen iste qajet namazyn oqýy, Jaratýshyǵa táýekel etip sol istiń sheshimin Táńirge tapsyrýy pendeni sezimge berilip qatelesýden saqtasa, odanda mańyzdysy Alla Taǵalanyń tolyqtaı qamqorynda bolyp, oılaǵanynan da qaıyrly izgilikke qol jetkize alady.

Negizinen paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ósıetterinde bolashaq jarynyń tazalyǵynan bastap, tipti onyń dúnıege bala ákele alýyna deıingi barlyq múmkinshilikterine qarap alý kerek ekendigin eskertilgen. Sonymen qatar, oǵan jetý joldarynyń ádepterinde úıretken.

Ánastan (r.a.) rıýaıat etilgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Ýmmý Sýlaımdi bir áıelge jiberip: «Tizesiniń astyna qarap, tamaǵynyń tusyn (jáne bir rıýaıatta «aldyńǵy tisterin») ıiske», – degen. Bundaǵy maqsat – áıeldiń tazalyqqa qanshalyqty mán beretindigin baıqaý jáne jaǵymsyz ıisterdi tekserý. Sol sııaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) áıeldiń alaqandaryna, júzderine jáne tobyqpen baltyrynyń arasyna qaraýdy da ósıet etken. Sebebi, alaqany onyń densaýlyǵyn bildirse, júzi onyń ajaryn bildiredi. Al, tobyqtan joǵarǵy jaǵy dúnıege urpaq ákelý qýatyn ańǵartady. Bul amaldar danalyqpen qalyńdyqqa sezdirmeı, kóńiline tımeı ózińe jaqyn bolǵan áıel adamnyń kómegimen jasalýy shart. Mysaly qalyńdyqty kórýge barǵan áıel qushaqtasyp amandasqan bolyp, jaǵymsyz ıisterin tekserse, áńgimelesý barysynda Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) basqa da ósıetterin oryndaýyna múmkindik alady. Bul úkim turmysqa shyǵatyn jigitine kóz salmaq bolǵan qalyńdyqqa da júredi. Qalyńdyq ta kúıeý jigitti ábden tanyp baryp turmys qurýy kerek.

Búgingi tańda keıbireýler tanyp bilý úshin qyzben jigit bolyp biraz ýaqyt júrý kerek dep oılaıdy. Álbette, adamdyq ómir súrý júıe durys bolýy úshin úılenbegen qyzben jigittiń jeke qalýy nemese birge júrýi qatań tyıym salynady. Eki jaq birin-biri jaqsy taný úshin joǵarydaǵy ósıettermen qosa hıtba jasaýdyń da ereksheligine toqtalsaq bolady.

Hıtba – ıaǵnı, quda túsýdiń mańyzy óte zor. Quda túsý eki jaqtyń arasyndaǵy aıqyndyqty qamtamasyz etedi. Tanysý barysynda árqaısynyń tabıǵatynda bar artyqshylyqtary men kemshilikteri anyqtalady. Eki tarap bir-biriniń kemshilikterin bilip ári ony kóterýge shamasy keletinine kózin jetkizedi. Óıtkeni keıbir kemshilikterdi bázbireýler kótere alsa, basqalary kótere almaýy múmkin. Sóıtip, osy negizde eki jaq barlyq jaǵdaılardy seze otyryp qudalasýǵa kelisedi. Bul – nekeniń kórkem ári berik bolýyna septigin tıgizedi. Quda túsý sonymen birge kúıeý men qalyńdyqqa jáne olardyń áýletterine máhr mólsheri, turatyn úıleri jáne neke quratyn ýaqyty jáne t.b. máselelerdi anyqtap alýlaryna múmkindik beredi.

Otbasyn qurýdy qalaǵan adam bolashaq jarynyń myna eki sıpatyna mán berse, esh ýaqytta qatalespegeni hám baqytsyz bolmaǵany. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Qyzdaryńyzdy taqýa ári kórkem minezdi adam surasa, oǵan úılendirińder», – dep ósıet etken. Bul hadıstiń mánisin Álı (r.a.) bylaı dep túsindiredi: «Eger jigit taqýa ári kórkem minezdi bolsa, qyzyńdy jaqsy kórse aıalap baǵady. Al, eger unatpasada uryp-soǵyp nemese renjitip jylatpaıdy», – degen.

Neke qıylǵan ýaqyt – otbasylyq búkil jaýapkershilikterdiń júktelýi. Baqytty otbasy bolý – Alla Taǵalanyń eń jaqsy kóretin amaly bolsa, al otbasyn buzý – Jaratýshynyń eń jek kóretin kúná isi. Sondyqtan otbasynyń jaýapkershiligi erli-zaıyptylardan bastap, mańaıyndaǵy barlyq adamdardyń Jaratýshynyń aldynda tike turyp jaýap beretin mańyzdy isi ekenin múmin musylmannyyń umytpaǵany abzal.

 

Serikhan Ahmadıev

Pіkіrler Kіrý