Jastarda jalǵan dinı aǵymdarǵa qarsy ımmýnıtet qalyptastyrý – ýaqyt talaby
Jastarda jalǵan dinı aǵymdarǵa
qarsy ımmýnıtet qalyptastyrý – ýaqyt talaby
Resmı statıstıka boıynsha respýblıkamyzdaǵy 14 pen 29 jas aralyǵyndaǵy jastarymyz jalpy halyq sanynyń 27,5% quraıdy, nemese 4,5 mıllıonnan astamy. Jastar arasyndaǵy din ustanýshylyqtyń ósýi anyq baıqalady. Áleýmettik zertteýlerdiń nátıjesi boıynsha 2003 jyly ózin «dindar» eseptegen jastardyń úlesi 38,7% qurasa, 2013 jylǵy kórsetkish 73,9%[1] ósken. Iaǵnı, jastar arasyndaǵy din ustanýshylyq 10 jylda eki ese ósken.
Sondyqtan, búgingi tańda memlekettik saıasat baǵdarlamasy boıynsha kóptegen aldyn alý sharalary, ártúrli jalǵan dinı aǵymdar ıdeologııalaryna qarsy ımmýnıtet qalyptastyrý úshin jastarmen ótkiziledi.
Negizgi áleýmettik jáne demografııalyq kezeńder adamnyń jas kezinde ótedi: bilim alý jáne oqý, mamandyq tańdaý jáne qoǵamǵa beıimdelý, rýhanı qaǵıdalar men baǵyttary, qarym-qatynas ortasy qalypatsady.
Jastardyń qalada turatyn bóligi 56 % qurap, 44% aýyldyq jerlerdegi jastardan sál asady[2]. Áleýmettik zertteýler nátıjesi jastardyń kópshiligi dástúrli konfessııa ustanymdaǵy azamattar ekenin kórsetedi.
Jas azamattardyń basym bóligi óz ultyna dástúrli esepteletin dinderdi ustanady. Mysaly, qazaq azamattarynyń 96,9% saýalnamada óziniń musylman ekenin, al orys ultty jastardyń 92,9% pravoslav ekenin aıtty. Naqty bir din ustanýshysy bolýyna ne áser etti degen saýalǵa (2011 j.) qatysýshy qazaq azamattarynyń 18,6% nemese ár besinshisi jeke tańdaý jasaǵanyn aıtty. Halyqtyń 79,3% ata-anasy arqyly berilgen dindi ustanatynyn bildirdi[3]. Osylaısha, Qazaqstanda dinı kózqaras ata-ana sebepti qalyptasatyny jaıly tezısi óziniń aqıqatyn tabady.
Baıqaǵanymyzdaı, qoǵamnyń belsendi bóligi bolyp tabylatyn jas býyn dinge berilgen bolyp keledi, bul kórsetkish ósip kel jatyr, biraq dindar dep qabyldanǵanmen de dinı tájirıbege qatyspaıdy. Mundaı qubylysty «ústirtin din ustanýshylar» dep ataımyz. Din ustanýshylardyń basym kópshiligin 67 % «passıvtileri» quraıdy. Olar din ustanýshy qaýymnyń arasynda az belsendilik tanytyp, ózderin dinge senýshi dep ataıdy. Sondyqtan, jastardyń jappaı dindarlyǵy jaıly aıtylǵan bul jaıtty da eskergen jón.
Búgingi tańda, jastardyń dindarlyǵy ústirtin, olar úshin dinı rásimderge az qatysyp, ishki senim sıpatyndaǵy dindarlyq tán.
Búgingi tańda, jastardyń dindarlyǵy ústirtin, olar úshin dinı rásimderge az qatysyp, ishki senim sıpatyndaǵy dindarlyq tán. Olardyń din jaıly túsinikteri anyq emes. Mysaly, keıbir dinı meıramdardy batys mádenıetinen alady, sonyń ishinde – áýlıe Valentın kúnin toılaý.
Sarapshylar jastar arasyndaǵy din ustanýshylyqtyń úsh túrin anyqtaıdy:
- Sanaly – dinı qaǵıdalarǵa ratsıonaldy/túsinikpen erip, tolyqtaı/jartylaı ustaný (syrtqy beıne, sóıleý ereksheligi, qulshylyq túrleri);
- Tańdaýly – kúsh salýdy, ýaqyt pen qarjy jumsaýdy talap etpeıtin rásimderdi orynaý;
- «Moda» – ýaqyt, orta, ómirdegi qıyndyqtar jáne t.b. sebepti.
Zertteýler jastarda tereń dindarlyqtyń joq ekenin kórsetedi. Múmkin, bul qudaıǵa senýshilik emes, dindarlyqtyń «moda» bolýynan. Jastardyń bul ereksheliginiń eki jaǵy bar. Birinshisi, jastarymyzdyń tereń dindarlyǵyna ákelýi múmkin. Ekinshisi, jastardyń dinı ilimdi tereń túsinbeýi jáne dinı aqparattyń az bolýy ınternet jelilerindegi ártúrli dinı Ekstremısttik aǵymdardyń dinı saýatsyzdyqty óz maqsatynda qoldanýyna ákelip soǵýy múmkin.
Osylaısha, sońǵy jyldary jastardyń Ekstremısttik áreketterge qatysýlary ózekti másele bolyp tur. Qalyptasqan qundylyqtardy joqqa shyǵarýshy, ornyna qatygezdikti dáripteıtin Ekstremısttik ilimder men kózqarastary qoǵam úshin, jastardyń psıhıkasy úshin óte qaýipti. «Molodej» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń qorytyndylaýy boıynsha Ekstremıstterdiń 55% 17-29 jas aralyǵyn quraıdy[4]. Baıqaǵanymyzdaı, halyqaralyq dinı Ekstremızm nasıhattaýy belsendi túrde jastarǵa baǵyttalǵan.
Sondyqtan, dinı saýatsyzdyqty belsendi qoldanatyn radıkaldy dinı qurylymdardyń arbaýy men yqpalyna túspeı, ajyrata bilýge qabiletti bolýy úshin jastarymyzben aldyn alý sharalaryn ótkizý óte mańyzdy.
Mundaı jaǵdaıda jastar aıtylǵannyń bárin qabyldaı beredi. Bul jaǵdaıda jastarǵa birinshi bolyp, durys ne qate aqparat berýshi jeńedi.
Sondyqtan, jastarymyzǵa jalǵan dinı aǵymdarǵa qarsy ımmýnıtet qalyptastyrý ýaqyt talaby bolyp tabylady.
Derekkóz: Astana qalasy ákimdiginiń din máselelerin zertteý ortalyǵy
[1] Bilim berý mekemelerinde tárbıe júrgizýdegi ınnovatsııalyq áreketti júzege asyrý boıynsha ádistemelik nusqaýlyqtar jınaǵy.
Kókshetaý 2016 / http://sc0015.esil.akmoedu.kz/documents/view/cd899f3af7125d073747256fec3c5b26.html
[2] Karataev A. Jastar jáne din / http://agartu.com/index.php?newsid=1037
[3] «Qazaqstandyq qoǵamnyń dúnıetanymyndaǵy dástúrli, ulttyq jáne dinı qundylyqtary» taqyryby boıynsha jasalǵan áleýmettik zertteý nátıjesi boıynsha. 47 bet.
[4] Býkanova J.K., Karımova J.K., Amreeva L.M., Zaınıeva L.Iý. ı dr. Natsıonalnyı doklad «Molodej Kazahstana – 2014». – Astana: NITs «Molodej», 2014. – S. 152.