JASTYQ TÝRALY

27 qyrkúıek 2024 1103 0
Оqý rejımi

Gaýhardaı kózi,

Bulbuldaı sózi,

Jannan asqan bir peri.

Júzi bar aıdaı,

Minezi maıdaı,

Ózgeden artyq sol jeri.

Darııadaı aqyl mol edi,

Jan ǵashyǵym sol edi.

Ujmaqtyń hory,

Izdedim sony,

Tal boıynan kiri joq.

Boıy bar symdaı,

Beli bar qyndaı,

Múshesiniń mini joq.

Qyz osyndaı bolar ma,

Ony sókken ońar ma?

Jadyrap kózi,

Tamshylap sózi,

Jibekteı shashyn tarasa,

Qalmaıdy haliń,

Shyǵady janyń,

Qıǵashtaı kózben qarasa.

Bul dúnıede qyz qyzyq,

Bozbalada oı buzyq.

Synatpaı tolqyp,

Túlkideı jortyp,

Ketedi kóńil ár jaqqa.

Qyrandaı qaǵyp,

Almastaı aǵyp,

Muratyn túgel almaqqa.

Er talaby bos qalmas,

Tolqyndy kóńil toqtalmas.

Shyraıyń qashyp,

Asyǵyp-sasyp,

Qyz úshin túnde kezgende,

Bar maldy salyp,

Sharýadan qalyp,

Seriler úıden bezgende,

Qaramaı uıat, aryna,

Jandy qıyp jaryna.

Aqseleý minip,

Qylańnan kıip,

Qaraǵan janǵa kórinbeı,

Izdenip jardy,

Pıda ǵyp jandy,

Alys dep aýyl erinbeı,

Aılaly joldas qasqa alyp,

Ań kórgen lashyn bastanyp.

Aýyldy barlap,

Aınala sharlap,

Barýǵa týra bata almaı.

Kezeńnen baǵyp,

Júregiń qaǵyp,

Dalada shydap jata almaı,

Baryp kel dep joldasqa,

Bir habar alsaq bolmas pa?

Syp etip joldas,

Dybysy bolmas,

Sur jylandaı sýsyldap,

Ilespeı kóziń,

Ákeler sózin,

Turymtaıdaı qýtyńdap:

"Tileımin tilek bersin, - dep, -

Er bolsa, úıge kelsin", - dep.

Boldy dep qıyn,

Jeńildep kıim,

Shyr aınalyp urshyqtaı,

Eppenen baryp,

Yntasyn salyp,

Tyshqan kórgen mysyqtaı.

Kirgende erip esikten,

Bolmasa japsar, tesikten.

Boz úıge kirip,

Býynyń quryp,

Jaryńnyń barsań qasyna,

Sıpalap júrip,

Tósegin bilip,

Tıgende qolyń basyna,

Aqylyń ketip, jan qalar,

Ǵashyǵyń sonda ańǵarar.

Qolynan tartyp,

Bilegin artyp,

Aq tamaqtan shóp etip,

Tal boıyń erip,

Tilińdi berip,

Súlderiń qalar es ketip.

A, dúnıe, dúnıe,

Aqylǵa sonda kim ıe?!

Esińdi jıyp,

Iiskelep súıip,

Oǵan da kóńiliń basylmaı,

Tilekti alyp,

Toıatyn qanyp,

Quıylyp túsken lashyndaı,

Armanyń bitip jymyńdap,

Tósinde jatsań tynymdap.

Tań kelse qýyp,

Boı keter sýyp,

Endi qashan kelem dep.

Al, jarym, qosh dep,

Pálen kún tos dep,

Tez kelmeseń, ólem dep.

Bolmady dep tań uzaq,

Sol bolar qaıǵyń jalǵyz-aq.

Qysylyp tańnan

Aǵaryp qalǵan,

Jatýǵa bolmas jaılanyp,

Qosh aıtyp jarǵa,

Amalyń bar ma,

Qaıtýǵa endi aınalyp,

Jataıyn deseń tań qıyn,

Tastaıyn deseń jar qıyn.

Boz úıden shyǵyp,

Dóń asyp, buǵyp,

Ertip alyp jaryńdy,

Shyǵaryp salyp,

Aýlaqqa baryp,

Asyqqa aıtyp zaryńdy,

Ketesiń tańnan tura almaı,

Jaryqqa qaıla qyla almaı.

Shyqqan soń belge,

Kóz salsań elge,

Qarap tur áli jaryńyz.

Joldasqa aıtyp,

At basyn tartyp,

Júgirtip qaıta baryńyz.

Bir súıip alyp tamaqtan,

Asasyń azar qabaqtan.

Shákárim qajy

Pіkіrler Kіrý