Zınaqorlar zınaqorlarǵa ǵana úılene me?
Quran Kárimde: «Zınaqor erkek tek zınaqor nemese putperes áıelge úılenedi. Zınaqor áıel de tek zınaqor nemese putqa tabynýshy erkekke turmysqa shyǵady. Ol nárse Allaǵa ıman etken kisilerge haram»,[1] – degen aıat bar. Bul aıattyń maǵynasy týrasynda ǵalymdar ártúrli pikirler bildirgen.
Keıbir ǵalymdar zınaqorlarǵa úılenýdiń haram ekenin aıtqan. Dálel retinde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «Dúre soǵylǵan zınaqor tek ózi sekildi bireýmen ǵana úılene alady»,[2] «Zına jasaǵan áıelmen tek qana zına jasaǵan er kisi nemese múshrik kisiniń úılenýine bolady»[3] degen hadısterdi alǵa tartqan.
Keı ǵalymdar bul másele tek qana belgili bir jeke tulǵalar úshin arnaıy aıtylǵan, úkimi de solarǵa ǵana tıesili degen kózqarasty ustanǵan. Olardyń kózqarasy boıynsha zına jasaǵan kisimen otaý qurý haram emes, mákrúh bolyp tabylady. Kópshilik ǵalymdardyń kózqarasy boıynsha bul aıattyń úkimi «Aralaryńdaǵy boıdaqtardy úılendirińder»,[4] «Senderge halal bolyp sanalatyn áıeldermen neke quryńdar»[5] aıattarynyń úkimimen násh etilgen, ıaǵnı úkimi joıylǵan.
Sabýnı bolsa, aıattyń túsý sebebi týraly bylaı baıandaıdy: «Úmmý Máhzýl esimdi bir jeńil júristi áıel bolǵan. Sony sahabalardyń biri óz nekesine alǵysy keledi. Onyń osy áreketine tyıym salǵan álgi aıat túsedi».
Al, ımam Matýrıdı osy aıatty bylaı dep túsindiredi: «Bul jerdegi tyıym, shyn mánisinde, «nekelesýge emes», zınadan tyıý maqsatynda aıtylǵan. Iaǵnı, ol jerde: «Sender zına jasamańdar! Eger zına jasasańdar, zınaqor atanasyńdar. Al, jeńil júrisimen tanylǵan jigitke ıbaly qyzdyń turmysqa shyqpaıtyny anyq. Amal joq ózi sııaqty zınaqor qyzben úılenýge týra keledi. Endeshe, zınadan aýlaq bol!» degen maǵyna jatyr. Nemese bul aıat zınaqor kisilerdiń ishtegi tańdaýyn da baıandap turǵan bolýy múmkin. Óıtkeni, zınaqor tek ózi sııaqty zınaqordy nemese putqa tabynýshyny jaqsy kóredi, sebebi, ol ekeýi zınadan tyıylmaıdy».
Sondaı-aq, aıatta zına jasaǵan dep aıtylmaǵan, zınaqor delingen. Iaǵnı bul aıattyń maǵynasy da zına jasaýdan ózderin tyımaǵandarǵa arnalǵan deýge de bolady. Sebebi, bul sózdiń esim sóz túrinde qoldanylýy arqyly arab tili erejeleri boıynsha sol isti tastamaı, áli de jalǵastyryp kele jatqandar meńzeledi. Mine, sol joldan qaıtpaǵandarǵa úılenýge tyıym salynǵan. Sebebi, olar úılengen soń da sol jaman isterin jalǵastyryp, shańyraqtyń shyrqy buzylýy múmkin. Al, sol amaldy buryn jasap, biraq táýbege kelgenderdiń jaǵdaıy basqa. Olarǵa úılenýdiń eshqandaı sókettigi joq.
Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste Allanyń elshisi (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Zınaqor zına jasaǵanda ımandy emes, urlyqshy urlyq istep jatqanda ımandy emes, araq ishýshi araq iship jatqan kezde ımandy emes»[6]. Biraq, Násáıdiń Súnen kitabynda osy hadıstiń jalǵasy bar jáne onda bylaı dep aıtylǵan: «Osy kúnálardy istese, musylman moınynan Islam dininiń jibin alyp tastaǵandaı bolady. Eger kúnáǵa qaıtpaıtyndaı bolyp shynaıy táýbe jasasa ǵana, Alla Taǵala ony keshiredi». Demek, ondaı aýyr kúná jasaǵan jaǵdaıda shynaıy táýbe jasalsa, Alla Taǵalanyń ony keshirýi múmkin. Sebebi, Alla Taǵala shynaıy táýbe etkenderdi jaqsy kóredi. Demek táýbege kelip, qaıtadan sol kúnáǵa bettemeıtin kisilerge úılenýdiń eshqandaı ábestigi joq.
Alaý Ádilbaev
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń naıb múftıi
