Zyǵyr maıynyń paıdasyn bilesiz be?

Zyǵyr maıynyń tússizden sarǵyshtaý maıǵa deıingi túrleri kezdesedi. Maı zyǵyrdyń ábden pisken ári keptirilgen dáninen syǵý arqyly alynady.

ZYǴYR MAIYNYŃ QURAMY

Zyǵyr maıy basqa da maı túrleri sekildi trıglıtserıdten turady. Trıglıtserıdterdi quraıtyn maıly qyshqyldardyń qasynda alfa-lınol qyshqylynyń kóp mólsherinen turatyn zyǵyr maıy óte erekshe bolyp keledi. Zyǵyr maıyndaǵy maıly qyshqyldardyń quramy kelesideı: úsh eselengen qanyqpaǵan alfa-lınol qyshqyldary (51,9%-55,2%); qanyqqan qyshqyldar: palmıtın qyshqyly (7 % jýyq) jáne stearın qyshqyly (3,4%-4,6%); monoqanyqpaǵan oleın qyshqyly (18,5%-22,6%); eki eselengen qanyqpaǵan lınol qyshqyly (14,2%-17,0%).

Zyǵyr maıy, ásirese, otteginiń áserin polımerleý reaktsııasynda asa qabiletti. Polımerleý protsesiniń jylý shyǵaratyny sonshalyq, belgili bir kezeńde, tipti, órt týyndatýy da múmkin.

ZYǴYR MAIYN TAǴAMDYQ QOSPA RETINDE PAIDALANÝ

Zyǵyr dániniń quramynda antıoksıdanttar bolyp keletin lıgnandar (fıtoEstrogender) jetip artylady. Keıbir málimetter boıynsha, zyǵyr dáninen zyǵyr maıy bólinip shyqqan kezde lıgnandar da ajyratylyp, antıoksıdanttyq qasıeti bolmaǵanymen, óndirýshiler maıdy óndirý protsesi kezinde báribir lıgnandardy qosady.

Zyǵyr maıy totyqqannan keıin jaısyz ıispen birden kógerip shyǵa keledi. Tipti, salqyn orynda saqtalǵanymen, onyń jaramdylyq merzimi bar-joǵy birneshe aptaǵa sozylýy múmkin. Kógerip ketpeý úshin komertsııalyq turǵyda zyǵyr maıynyń quramyna antıoksıdanttar qosylady. Jaısyz ıisi bar kógerip ketken zyǵyr maıyn paıdalanýǵa bolmaıdy.

Ezý Ekstraktsııasynsyz salqyn jolmen syǵý arqyly alynǵan taǵamdyq zyǵyr maıy germetıkalyq qaptamada taǵamdyq zyǵyr maıy retinde saýda sórelerine túsedi. Jańa daıyndalǵan, óńdelmegen jáne salqyndatylǵan zyǵyr maıy taǵamdyq qospa retinde qoldanylady.

Tamaqty tek taǵamdyq maımen pisirgen abzal. Jylytylǵan jáne hımııalyq zattar arqyly óńdelgen maı tamaqqa paıdalanýǵa jaramaıdy.

ZYǴYR MAIYN TURMYSTYQ SALADA QOLDANÝ

Zyǵyr maıy kendir maı bolyp tabylady. Óziniń polımer qalypty quramynyń arqasynda maıdy taza túrde nemese basqa maılarmen keshendi túrde, eritkish nemese qara maı, sondaı-aq súrekti óńdeýge arnalǵan lak, boıaý, biteý kezinde plastıfıkator jáne qataıtqysh retinde, lınoleým óndirisi kezinde qoldanýǵa bolady. Sońǵy jyldary sıntetıkalyq alkıdti qara maı qoljetimdi bola túskendikten, zyǵyr maıyn qoldaný azaıyp ketti.

ZYǴYR MAIYN KOSMETOLOGIIaDA QOLDANÝ

Kosmetologııada zyǵyr maıy burynnan qoldanylyp keledi. Shash balzamy, teri men tyrnaq úshin jaramdy komponent retinde zyǵyr maıy óziniń paıdaly ekenin burynda-aq dáleldep qoıǵan. Taptyrmaıtyn maı qyshqyldary (TMQ) jazylýdyń eń basty komponetteriniń biri bolyp tabylady. Durys qyzmet atqarý úshin aǵza ony qajet etetindikten, TMQ-nyń baǵasy da arzan emes.

BEZEÝDEN, QYShYMADAN, QOTYRDAN, KÚNGE KÚIýDEN, ROZATsEADAN EMDELÝ

Zyǵyr maıy qabynýǵa qarsy qasıetke ıe. Sonymen qatar, ol adamdy tynyshtandyra alady. Kúnge kúıgennen keıin zyǵyr maıyn jaqsańyz teri jyldam jazylady.

ZYǴYR MAIYN ShASh PEN TYRNAQQA QOLDANÝ

Shashqa arnalǵan zyǵyr maıy. Maı qyshqyldary shashtyń býyltyǵyn (túıinin) qunarlandyrady. Shashtyń uzyn ári saý ósýin qamtamasyz etip, berik bola túsedi. Al, bul qyshqyldardyń tómen deńgeıi shashyńyzdyń qurǵaq ári kúńgirt bolyp ketýine alyp kelýi múmkin.

Zyǵyr maıy bas terisiniń qabynýynyń aldyn alyp, shashtyń túsýin jáne qaıyzǵaqtyń paıda bolýyn toqtatady.

Zyǵyr dániniń arshylmaǵan quramynda bolatyn E dárýmeni bas terisiniń jáne shash býyltyǵynyń qosymsha berik bola túsýine septigin tıgizedi.

Berik ári qulpyrǵan shashyńyzdyń bolýyna qol jetkizýdiń eki joly bar.

Bul baǵytta birinshi ári mańyzdy qadam – zyǵyr maıyn tutynýdyń ratsıonyn engizý. Zyǵyr maıyn eń aldymen azdaǵan mólsherde tutynýdyń mańyzy zor. Eger aǵzańyz bir táýlikte maı qabyldaýdyń belgili bir mólsherine úırenip qalsa, zyǵyr maıyn birden kóp mólsherde tutyný úılesimsizdikke ákep soǵýy múmkin.

Eń aldymen, tańerteń tańǵy asty isher aldynda 1 gramm jáne keshki as isher aldynda 1 gramm (bul tolyp turǵan shaı qasyǵynyń tórtten bir bóligi) zyǵyr maıyn tutynýdan bastańyz. Maıdy osyndaı tártipte tutynýǵa qanshalyqty úırengenińizdi saraptap kórińiz. Eger jaıly deseńiz, kelesi aptadan bastap tańerteń tańǵy asty isher aldynda 2 gramm jáne keshki as isher aldynda 2 grammnan zyǵyr maıyn ishińiz.

Al úshinshi aptada tutynatyn zyǵyr maıynyń mólsherin 4-5 grammǵa deıin (bir shaı qasyǵy) arttyryńyz. Eger maıdyń aǵzańyzǵa sińimdiligin sezseńiz, táýliktik tutyný mólsherin qoryqpaı 8 gramma deıin arttyrýǵa bolady.

Esińizge saqtańyz, sizdiń shashyńyz kúnine shamamen jarty mıllımetrge ósedi. Osyny eskere otyryp, tilegen nátıjege jetý úshin birshama ýaqyttyń kerektigin túsinýge bolady.

Atalmysh baǵyttaǵy ekinshi qadam – zyǵyr maıyn shashqa maska nemese jeldetkish retinde qoldaný bolyp tabylady.

* alaqanyńyzǵa zyǵyr maıynyń azdaǵan mólsherin tamyzyp, bas terisin ýqalaýǵa bolady. Buny bas jýǵannan keıin shashtyń keppegen kezinde jasaǵan abzal.

* zyǵyr maıynyń azdaǵan mólsherin qurǵaq shashqa tamyzyp, basyńyzdy qurǵaq oramalmen orap qoıýǵa da bolady. Arada 15-20 mınýt ótkennen keıin sýsabyndy qoldana otyryp, basty jýǵan jón. Basty budan keıin jeldetýdiń qajeti shamaly. Zyǵyr maıy bul qyzmetti sizge ózi-aq kórsetip, shashyńyz jumsaq ári jyltyrap turady.

* alaqanǵa sýsabyn men zyǵyr maıyn aralastyra jaǵyp, atalmysh qospany qoldana otyryp, basqa jeńil massaj jasaýǵa bolady. Bul zyǵyr maıynan jasalǵan maskanyń áserindeı bolmasa da, siz basyńyzdy jýǵan kezde mundaı protsedýrany basyńyzdy jýǵan kez kelgen ýaqytta jasaı berýge bolady.

* eger siz tabıǵı kosmetıkaǵa den qoıǵan adam bolsańyz, sonymen birge birshama bos ýaqytyńyz bolsa, zyǵyr maıyn qoldaný arqyly tómende atalǵan gelderdiń retsepti shashyńyzdy babynda ustaýǵa kómegin tıgize alady.

ShAShQA ARNALǴAN ÚI ZYǴYR MAIY

Shashqa arnalǵan zyǵyr maıy asa qymbat bolmaıtyndaı ónimge jatady. Sonymen qatar, buıra jáne tolqyndy shashqa yńǵaıly keledi. Gel shashtyń ylǵaldanýyna áser etedi. Sizdiń shashyńyzdyń qajettiligine qaraı úıde jasalǵan zyǵyr maıynyń geline qosymsha komponetterdi de qosýǵa ábden bolady. Protsess 10-12 mınýtty alady. Gel eki apta boıy salqyn jerde, tabıǵı qosyndylar qosylsa odan da kóp merzim saqtalady.

ZYǴYR MAIYN DAIYNDAÝDYŃ JOLY

1 qadam. Zyǵyr dánin túnimen sýlap qoıyńyz. Bul geldiń shyǵymyn jedeldetip, ony daıyndaýdyń ýaqytyn qysqartady. Biraq, bul qadam mindetti emes ekenin aıta ketý kerek.

2 qadam. Zyǵyrdyń sýlanǵan dánimen birge sýdy otqa shydamdy kastrolge aralastyryp, ony ystyq otqa salyp, aralastyryp otyryńyz. Dál osy kezeńde aǵylshyn tuzyn (kerek deseńiz) qosýǵa bolady.

3 qadam. Qospa qaınaı bastaǵan kezde qatty janǵan otty ortasha deńgeıde azaıtqan abzal. Qospanyń túri osy kezde ettiń kóbigine uqsap turýy kerek.

4 qadam. Dánder kóbiktengen kúıge jetken kezde otty óshirip, qospany súzgi arqyly ydysqa quıyńyz. Bul protsedýrany birden júzege asyrǵan abzal. Sebebi, birden quıylmasa keıin súzgi arqyly quıý ońaıǵa túspeıdi.

5 qadam. Qospa azdap salqyndaǵan kezde qajetti ıngredıentti (sizdiń shashyńyzdyń babyna qaraı) qosa berýge bolady. Dál osy kezeńde konservant (eger sizge geldiń uzaq saqtalǵany kerek bolsa) qosylady. Qosymsha komponentterdiń tizimi men olardyń qyzmeti budan keıin belgili bolady.

6 qadam. Alynǵan qospany blenderge quıyp, azdaǵan aınalymdy qosý arqyly qospany pastalyq dárejege deıin aınaldyrǵan jón.

7 qadam. Salqyndaǵan qospany konteınerge quıyp alyńyz. Sizdiń gelińiz qoldanýǵa daıar.

Óz qolyńyzben daıyndalǵan geldi saqtalýǵa bolatyn merzimge deıin tońazytqyshta ustańyz.

ZYǴYR MAIY JAILY QAIShY PIKIR

Teri men shashty babynda ustaý úshin qoldanylatyn ár túrli zattardy paıdalanbaı turyp, zyǵyr maıy negizinde onyń terige qalaı áser etetin bilip alǵan durys. Janama áser etýdiń aldyn alý úshin (eger ondaı bolsa) zyǵyr maıyn taǵamǵa qoldanbas buryn dárigermen mindetti túrde aqyldasyp alý kerek.

Kishkentaı balalar, aıaǵy aýyr áıelder mundaı qospalardy dárigerdiń ruqsatynsyz tutynbaýy kerek.

Zyǵyr maıynyń densaýlyqqa paıdaly tártipte tutyný úshin tabıǵı zyǵyr maıyn satyp alyńyz.