ALMATYDA ǴULAMALAR KEŃESINIŃ KEZEKTI MÁJILISI ÓTÝDE
Almaty qalasynda Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanulynyń tóraǵalyǵymen QMDB janyndaǵy Ǵulamalar keńesiniń 43-májilisi bastaldy.
Keńes jumysyn ashqan QMDB Tóraǵasy Naýryzbaı qajy Taǵanuly: «Ózderińizge belgili, dinı qyzmet aıasynda 2024 jyldy «Islam jáne dástúr qundylyǵy» jyly dep jarııaladyq. Jyl aıasynda «Islam Entsıklopedııasy» eńbegi men «Din men dástúr III» kitabyn shyǵardyq. Rasynda bul kitaptardyń qoǵam úshin paıdasy mol. Atalǵan kitaptardyń jaryqqa shyǵýyna sizder de kóp úles qostyńyzdar. Igi iske atsalysqan barshańyzǵa Alla razy bolsyn.
Sonymen qatar bıyl Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy Túrki memleketteri uıymyna múshe Múftıler alqasyna jetekshilik etti. Osyǵan oraı, jýyrda ǵana Astana qalasynda din lıderleriniń úlken jıyny bolyp ótti. Túrki memleketteri uıymyna múshe Túrkııa, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan elderiniń Bas múftıleri men din qaıratkerleri keldi. Basqosý aıasynda «Qoja Ahmet Iasaýı jáne onyń rýhanı muralary» taqyrybynda halyqaralyq ǵylymı-tanymdyq konferentsııa ótkizdik. Jıynda birneshe ǵalymdar baıandama jasady. Sizderdiń belsendi eńbekterińizdiń nátıjesinde bul jıyndy da joǵary deńgeıde ótkizip aldyq», – dedi.
Aıta ketsek, májiliste «Ultabar (máıek) fermentiniń úkimi», «Teriden jasalǵan jelatın úkimi», «Plazmolıftıng ádisiniń sharıǵattaǵy úkimi», «Teriden óndirilgen proteındi jemge qoldanýdyń úkimi», «Qalyńmaldyń sharıǵattaǵy úkimi», «Energetıkalyq sýsyndardyń úkimi» taqyrybynda ázirlengen pátýalardyń mazmuny talqylanýda. Qabyldanǵan pátýalardyń mátini múftııattyń resmı aqparat quraldarynda jarııalanady.
Источник: Aidos